Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

2-15-18953

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

05.05.2016, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

S.A Cito OÜ avaldus määramise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S.A Cito OÜ (registrikood: 10797175; asukoht: Oja 13, 43401 Aseri; e-post: [email protected]), Hageja lepinguline esindaja: Rxxxxx Sxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx e-post: xxxxxm); Kostja: Axxx Pxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine

2-15-18953 kaasomandi

kasutuskorra

RESOLUTSIOON

Võtta vastu avaldusest loobumine ja lõpetada menetlus S.A Cito OÜ avalduses kaasomandi kasutuskorra määramise nõudes. Menetluskulude jaotus

2-15-18953 12.04.2016 esitas avaldaja avaldusest loobumise avalduse, sest avaldaja ja AxxxxPxxxxx (puudutatud isik) on omavahel sõlminud vaidlusaluse korteriomandi müügilepingu, mille kohaselt avaldaja müüs oma 1/2 mõttelist osa korteriomandist puudutatud isikule. Puudutatud isik esitas kohtule 29.04.2016 seisukoha avaldusest loobumisele ja sisuliselt sellele vastu ei vaielnud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja on avalduses palunud, et kohus jätaks menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isik avaldas oma seisukohas, et nõustub sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ning sellest tulenevalt ei määra kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Avaldaja taotles poole tema poolt tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ja pool sellest, s.o 25 eurot tuleb avaldajale tagastada.