3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Otsuse jõustumisel tühistada käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 28.02.2014 määrusega (parandatud maakohtu 28.02.2014 määrusega) rakendatud hagi tagamise abinõu.
5.Kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus rahuldada.
6.Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista hagejalt AL kostja KR kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 729 eurot 60 senti (sh käibemaks).
7.Vabastada hageja AL apellatsioonkaebustelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AL (hageja) esitas Harju Maakohtule 26.02.2014 hagiavalduse KR (kostja) vastu kinkelepingutest taganemise õiguspärasuse tuvastamiseks, korteriomandi ja kinnistu tagastamiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku asendamise kohustuse tuvastamiseks.
2.Hageja ning kostja sõlmisid 13.04.2007 kinnistu kinkelepingu, kokkuleppe isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõiguslepingu (edaspidi: kinkeleping 1). Kinkelepingu 1 lepingu esemeks oli kinnistu asukohaga Maardu linn, XXX, mis on käesoleva ajani hageja elukoht. 03.09.2007 sõlmisid hageja ning kostja korteriomandi kinkelepingu, kokkuleppe isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõiguslepingu (edaspidi: kinkeleping 2). Selle lepingu esemeks oli YYY, Tallinn asuv korteriomand. Kinkelepingute sõlmimise ajendiks oli hageja soov leida endale abistaja ja saada kindlustunnet, kuna hageja on üksik lesk ja raske puudega pensionär, kes vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, liikumisel. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja kui kingisaaja kohustub hagejat kui kinkijat igati abistama. Oma kohustusi kostja ei täitnud.
3.03.12.2013 allkirjastas hageja avalduse kinkelepingust taganemiseks ja kinnistamisavalduse. Taganemisavaldusega avaldas hageja, et taganeb kinkelepingutest põhjusel, et kostja on näidanud hageja vastu üles jämedat
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038 tänamatust. Jämeda tänamatusena käsitles hageja asjaolu, et kostja ei tunne hageja tervise ega toimetuleku vastu mingit huvi ega paku hagejale füüsilist abi. Lisaks on kostja seadnud ohtu hageja õiguse kasutada kingitud vara oma elukohana. 17.02.2014 allkirjastas hageja teise avalduse kinkelepingutest taganemiseks. Taganemise aluseks oli asjaolu, et hageja pole seoses tehtud kingetega võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, muuhulgas kuna ta vajab igapäevaseks toimetulekuks abi ja tema sissetulekud ei võimalda tal vajalikku abi saada ning kingisaaja ei maksa hageja ülalpidamiseks vajalikku raha.
4.Kuna kostja on oma 19.12.2013 vastuses esitanud hageja poolt kinkelepingutest taganemisele vastuväite, palub hageja kohtul tuvastada, et kinkelepingutest taganemine oli õiguspärane ning on kehtiv. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata.
6.Hagejal puudub alus kinkelepingutest taganemiseks, sest kostja käitumises ei ole olnud mingeid märke jämedast tänamatusest ning hagejal pole tegelikkuses probleeme enda ülalpidamisega. Kostja ja kostja lähedased inimesed on hagejat aastate jooksul abistanud, talle süüa viinud, aeda ja maja korras hoidnud, teda autoga sõidutanud. Hageja pole kordagi avaldanud soovi, et kostja peseks tema pesu või koristaks. Samuti kütab hageja endale aeg-ajalt sauna ja saab enda eest iseseisvalt hoolitsetud. Raske aidata kedagi, kes seda ise ei soovi.
7.Hageja on aastaid plaaninud minna mõnda hooldekodusse, kus ta ei peaks talvel ise kütma ja kus oleks 24 tundi hooldusabi käepärast. Esialgu oli jutuks Iru hooldekodu, kuid hageja muutis meelt. Saaremaal asuva Kuressaare haiglahooldekodu tasu polnud kummalegi poolele jõukohane. Arutati ka võimalust, et hageja kolib YYY, Tallinn asuvasse korteriomandisse, kus elades saaks ta taotleda ka linnapoolset hooldajat. Juba viimased viisteist aastat on hageja rääkinud kostja emale, et soovib talveperioodil elada Nõmme korteris, kuid igal sügisel on hageja meelt muutnud.
8.Kostja on aastast 2007 teinud kulutusi Nõmme korterile lisaväärtuse andmiseks, saamata sellest ise reaalset tulu. Korter on olnud kuni 01.12.2013 välja üüritud ning kogu üürist saadav tulu on läinud hagejale.
9.Taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täitmata, mistõttu on taganemise avaldus tühine ning ei oma õiguslikke tagajärgi. Isegi juhul kui esineks kostja poolne jäme tänamatus, siis on hageja oma taganemise õiguse juba 2008. a-l minetanud ning tal puudub õigus kinkelepingutest taganemiseks.
10.Tõele ei vasta väide, et hageja ei ole enam võimeline ennast ülal pidama. Kinkelepingutest tulenevalt ei olnud kostjal kohustust hagejale ülalpidamist tasuda
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038 ega tema eest hoolitseda. Hagejal on säästud, mis võimaldavad tal normaalselt ülalpidamist. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 09.10.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et kinkelepingutes pole kokku lepitud mitte ühtegi kohustust, mida kostja oleks kohustatud täitma. Kostja on tõendanud tunnistajate ütlusega, et kostja on aastate jooksul hagejat aidanud nii finantsiliselt kui ka füüsiliselt töid ja toiminguid tehes. Hageja pole tõendanud ühtegi asjaolu ega sündmust, millisel juhul oleks hageja kostjalt abi palunud ning kostja oleks abi andmisest keeldunud. Hageja seisukohad on kohtu hinnangul vasturääkivad ja paljasõnalised. Asjaolu, et mõnikord abistasid hagejat kostja asemel kostja abikaasa, elukaaslane või ema, ei tähenda, et hageja poleks abi saanud.
13.Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on kandnud väiksemaid rahasummasid kostja emale ER-le. Hageja pole vaidlustanud, et summad on kantud selleks, et ER tooks hagejale süüa ja teeks hageja tarbeks vajalikke väljaminekuid. Selliseid kandeid on hageja poolt ER-le tehtud 2013. a algusest kuni 2013. a augusti lõpuni. Seega 2013. a vältel on kostja ema igakuiselt abistanud hagejat toidu ostmisel ja igapäevasel toimetamisel. Järelikult ei vasta tõele hageja väited selle kohta, et kostja ei ole 2013. a-l teda abistanud. ER on tunnistajana öelnud, et alates 2013. a septembrist pole hageja abi palunud. Pole võimalik abistada inimest, kes abi ei küsi.
14.Hageja väitel oli ta kinkelepingute sõlmimisel arusaamisel, et tema jaoks elu lõpuni midagi ei muutu. Tegelikkuses jäi hageja ilma reaalse abita, tal ei võimaldatud kasutada korterit. Kostja suhtus temasse halvasti. Kohtu hinnangul pole hageja tõendanud ega selgitanud, kuidas muutus hageja elu peale kinkelepingute sõlmimist halvemaks. Puudub vaidlus, et alates kinkelepingu sõlmimisest on hageja eest korteriga seotud kulusid kandnud kostja või korteri üürnikud. Korteriomandi kinkimisega kingisaajale vabanes hageja igakuisest kohustusest korteriühistu ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p-s 1 sätestatud eeldused pole täidetud.
15.Hageja väiteid, mille kohaselt pole hagejal võimalik end mõistlikult ülal pidada, ei pidanud maakohus tõendatuks. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotluses märgitud andmetest nähtuvalt peaks hageja sissetulekutest piisama täielikult tema enda poolt välja toodud igakuiste kulutuste katmiseks.
16.Kontoväljavõtte kohaselt on hageja vahetult enne kinkelepingutest taganemise avalduse esitamist võtnud kontolt välja 20 976,07 eurot. Kinkelepingust taganemine VÕS § 267 p 2 alusel pole õigustatud, kui kinkija on ennast ise pannud sellesse olukorda tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja pole veenvalt selgitanud, milleks selline rahasumma kulutati. Hageja pole tõendanud ei väidetavate katusetööde 4(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038 maksumust, katusetööde tegemist ega ka küttepuude erakordselt kõrget hinda. VÕS § 267 p-s 2 sätestatud eeldused pole kohtu hinnangul täidetud. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 13.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
18.Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 ja p 2 eeldused pole täidetud. Hageja on taganenud kinkelepingutest VÕS § 267 p-de 1 ja 2 alusel. Taganemine on toimunud ning esitatud on VÕS § 188 lg 1 kohased taganemisavaldused, mille kinnitatud ärakirjad on notariaalses korras edastatud vastustajale. Taganemise formaalsed eeldused on täidetud.
19.Kohus on VÕS § 267 p 1 valesti sisustanud. Sätte kohaselt on kinkijal võimalus taganeda kinkelepingust, kui kingisaaja ei käitu pärast kinkelepingu sõlmimist kinkija suhtes lugupidavalt. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist. Kingisaajale on antud prooviaeg, et tõestada kinkijale kingi vääriliseks olemist. Hageja kinkis kogu temale kuuluva kinnisvara kostjale. Sellises olukorras tekib kinkijal põhjendatud lootus, et kingisaaja temasse ka kinke järgselt lugupidavalt suhtub, teda abistab ja toetab. Kostja pole hageja tervise ega käekäigu vastu huvi tundnud. Tänulikkuse ja lugupidamise all mõistab hageja tema abistamist igapäevastel toimetustel ja tuge. Kostja on väljendanud vaid ükskõiksust. Õigust kinkelepingutest taganemiseks ei välista asjaolu, et kinkelepingutes puudus kokkulepe kingisaaja abistamise kohustusest kinkija suhtes. Kinkelepingust tuleneva vaidluse puhul tuleb eelkõige lähtuda kinkelepinguga seatud eesmärkidest. Kostja pole oma käitumises lähtunud hageja vajadustest ja õigustatud ootustest. Seetõttu tuleb kostja käitumist hinnata jämeda tänamatusena. Kinkija võib lepingust taganeda ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kingisaaja kohustused olid kirjalikus vormis kinkelepingus sätestatud või mitte.
20.Alates kinkelepingute sõlmimisest ei võimaldanud kostja hagejale juurdepääsu YYY, Tallinn asuvasse korteriomandisse. Jäme tänamatus tähistab olukorda, kus kingisaaja õigustamatult takistab kinkijat viimasele kuuluva õiguse teostamisel. Alles käesoleva kohtumenetluse ajal (s.o oktoober 2015) nõustus kostja hagejale korteriomandi kasutamist võimaldama. Hageja arvates esineb käesoleval juhul kinkelepingust taganemiseks VÕS § 267 p-s 1 sätestatud alus.
21.Täidetud on ka VÕS § 267 p 2 eeldused. Kui hagejal oleks kogu tema poolt kostjale kingitud vara alles, oleks tal praegusel ajal võimalik üks kinnisasjadest võõrandada ning saadud raha kasutada iseenda toimetuleku tagamiseks. Kohus on jätnud arvestamata hageja tervisliku seisundi. Hageja pole võimeline iseseisvalt igapäevaste toimetustega hakkama saama ning vajab abi hügieenitoimingutel, liikumisel, söömisel. Ta peab endale palkama hooldaja või asuma elama sobilikku
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038 hooldekodusse. Arvestades, et hageja kinkis kogu temale kuulunud vara kostjale, pole hagejal rahalisi vahendeid enda mõistlikuks ülalpidamiseks ega abistaja palkamiseks.
22.Kohus on kohtuotsuse tegemisel oluliselt rikkunud ka menetlusõiguse norme. Kohus on suuresti tuginenud kostja poolt kohtuistungile kustutud tunnistajate ütlustele. Kostja on kinnistul aeg-ajalt aiapidamistöid korraldanud, kuid see on pigem seotud asjaoluga, et olukorras, kus kinnistu on hooldamata, võib kohalik omavalitsus tulenevalt heakorranõuetest kostjat kui kinnisasja omanikku trahvida. Vaidluse keskmes ei ole kinnisvara hooldamine, vaid küsimus sellest, kas kostja on hagejat abistanud, toetanud ning tema suhtes lugupidavalt käitunud. Tunnistajate selgitused seoses kinnistul korraldatud aiatöödega ei oma käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades tähtsust. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus lugeda tunnistajate ütlustega tõendatuks hagejale toimetulekuks raha maksmise või hageja abistamise kostja poolt. Ükski tunnistaja ei ole raha maksmist ega hageja füüsilist abistamist kostja poolt vahetult kogenud.
23.Kostja poolt kohtuistungile kutsutud tunnistajad kuuluvad kõik kostja tutvusringkonda, mistõttu ei ole tegemist objektiivsete tunnistajatega ning nende ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsete tunnistajate ütlustele on käsitletav tsiviilmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
24.Kohus on jätnud tähelepanuta hageja seisukoha kostja taotlusele tunnistajate ülekuulamiseks. 03.09.2015 kohtuistungil esitasid hageja esindajad kohtule taotluse hageja vande all ülekuulamiseks, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Maakohus on rikkunud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
27.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud ja kogutud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038 kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
28.Kolleegium nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt on kinkijale VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, ning kingisaajale on antud prooviaeg, et tõestada kinkijale kingi vääriliseks olemist. Samas ei võimalda tuvastatud asjaolud praegusel juhul järeldada, et kinkelepingute sõlmimise eesmärgid oleksid täitmata või et kostja poleks osutunud kingi vääriliseks. Vaidlusalused kinkelepingud sõlmiti 2007. a-l ning hageja ei ole suutnud menetluses välja tuua ega tõendada, mis on alates 2013. aastast muutunud hageja ning kostja omavahelistes suhetes ja suhtluses. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest ei ole võimalik kostja jämedat tänamatust järeldada. Hageja väited, et kostja on olnud ükskõikne ning pole oma käitumises lähtunud hageja vajadustest, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Tunnistajate ütlustest võib pigem järeldada vastupidist. Kinkija subjektiivsed ootused, mida kingisaaja ei tea ega pea teadma, ei saa olla lepingust taganemise aluseks VÕS § 267 p 1 järgi. Iseenesest põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt ei välista õigust kinkelepingutest taganemiseks asjaolu, et kinkelepingutes puudus kokkulepe kingisaaja abistamise kohustusest kinkija suhtes. Samas ei ole maakohus käesolevas asjas ka teistsugusele seisukohale asunud.
29.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et alates kinkelepingute sõlmimisest ei ole kostja võimaldanud talle juurdepääsu Tallinnas YYY asuvasse korteriomandisse ning alles käesoleva kohtumenetluse ajal (s.o oktoobris 2015) nõustus kostja hagejale korteriomandi kasutamist võimaldama. Ka need hageja väited on tõendamata, mh puuduvad tõendid, et hageja oleks enne kohtumenetlust avaldanud soovi viidatud korteriomandit kasutada. Kõnealune hageja väide on kolleegiumi hinnangul ka väheveenev. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja elukoht oli (vaidlustatud otsuse tegemise hetkel) XXX, Maardu linn. 03.12.2013 tehtud taganemisavaldusest (I kd, tl-d 25-28) võib mõistlikult järeldada, et hageja ei ole soovinud (enne kohtumenetlust) YYY asuvat korterit kasutada (kuigi kostja on seda soovitanud). Viidatud dokumendi teisel lehel on hageja avaldanud: "Elan praegu eramajas, kuigi mul on õigus elada ka teises ärakingitud korteris (kuhu K soovitas mul minna, ei teagi miks)."
30.Hageja hinnangul on maakohus VÕS § 267 p 2 kohaldamisel jätnud arvestamata hageja tervisliku seisundi. Kolleegiumi hinnangul on see etteheide põhjendamatu. Kinkija tervise oluline ja järsk halvenemine ning sellega seonduv ülalpidamisvajaduse tekkimine või suurenemine võiksid põhimõtteliselt anda aluse lepingust taganemiseks VÕS § 267 p 2 ja § 268 lg 1 järgi (arvestades ka VÕS § 270 lg-st 1 tulenevat piirangut). Praegusel juhul ei ole aga hageja esitanud tõendeid selle kohta, kas ja millisel määral on tema tervislik seisund pärast kinkelepingute sõlmimist halvenenud ning abivajadus suurenenud. Seetõttu ei saanud maakohus hageja tervisliku seisundiga seonduvat asja lahendamisel ka sisuliselt hinnata.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038
31.Hageja arvates on maakohus asja lahendamisel suuresti tuginenud kostja poolt kohtuistungile kustutud tunnistajate ütlustele ning kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsete tunnistajate ütlustele on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena. Kindlasti tuli maakohtul ütluste hindamisel silmas pidada tunnistajate seotust menetlusosalistega (sugulus- ja sõprussidemeid jms), kuid kolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtul alust jätta tunnistajate ütlusi tõenditena TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel (kui ebausaldusväärseid) tervikuna arvestamata. Tõendamiskoormis kinkelepingutest taganemise aluseks olevate asjaolude osas lasub TsMS § 230 lg 1 alusel hagejal. Kostja võinuks kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (vt nt Riigikohtu 06.02.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Seega, isegi kui jätta kostja taotlusel üle kuulatud tunnistajate ütlused asja lahendamisel (hüpoteetiliselt) arvestamata, ei annaks see veel alust lugeda hageja väiteid tõendatuks.
32.Kostja poolt taotletud tunnistajate ülekuulamise osas ei ole hageja maakohtu menetluses TsMS §-s 333 sätestatud korras vastuväidet esitanud, mistõttu ei või ta apellatsiooniastmes enam tugineda väitele, et maakohus rikkus tunnistajaid üle kuulates menetlusõiguse normi (TsMS § 652 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes rahuldamata hageja taotluse temalt vande all seletuse võtmiseks. Toimikust nähtuvalt esitas hageja nimetatud taotluse esmakordselt alles 03.09.2015 istungil, pärast tunnistajate ülekuulamist (II kd, tl 82pöördel ja 83). Kolleegiumi hinnangul oli taotlus esitatud menetluses hilinenult TsMS § 329 lg 1 mõttes ning puudusid TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatu menetlemiseks. Lisaks ei põhjendanud hageja TsMS § 236 lg 3 nõudeid eirates, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib vande all seletust anda. Vastavaid põhjendusi ei sisalda ka hageja poolt ringkonnakohtule esitatud samasisuline taotlus.
33.Apellatsioonkaebuses viidatud Saksa õiguse sarnased normid ning Saksa kõrgema kohtu praktika ei võimalda asjakohaseid võlaõigusseaduse norme maakohtust erinevalt sisustada. Lisaks on vähemalt VÕS § 267 punkti 1 osas tekkinud arvestatav rakenduspraktika, mistõttu omab teiste riigi analoogne seadus ja praktika Eesti seaduse mõtte ning eesmärgi väljaselgitamisel selgelt teisejärgulist tähtsust.
34.Maakohus on 28.02.2014 käesolevas asjas tehtud määrusega (parandatud sama kuupäeva määrusega) rahuldanud hageja avalduse hagi tagamiseks ning seadnud hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale kinnistule, asukohaga XXX, Maardu (registriosa number XXXXXXX), ning korteriomandile, asukohaga YYY, Tallinn (registriosa number XXXXXXX) käsutamise keelumärked hageja kasuks (I kd, tl-d 54-55 ja 56). Keelumärked on kinnistusraamatusse kantud 17.03.2014. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses lahendanud rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimusi, eksides sellega TsMS § 442 lg 5 esimesest lausest tuleneva nõude vastu.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038 Ringkonnakohtul on võimalik nimetatud viga kõrvaldada. Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagi tagamise kohtuotsusega. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb maakohtu ülalviidatud määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Ringkonnakohus ei muuda menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
37.Kostja poolt 28.03.2016 istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja seoses hageja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud selleks hetkeks õigusabikulusid kokku 570 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja Kerli Kase tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 120 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises (4 tundi 15 minutit) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamises (30 minutit). 28.03.2016 istungil avaldas esindaja, et eelmärgitule lisandub ajakulu seoses istungil osalemisega mahus 1 tund 20 minutit. Kostja kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
38.Hageja esindaja on ringkonnakohtu istungil avaldanud, et ei vaidle kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusele vastu.
39.Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 6 tundi 5 minutit) on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Samuti on viidatud sätte mõttes põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu
40.Lähtudes ülalmärgitust ja kostja esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 729 euro 60 sendi (570+(1,33*120)) ulatuses.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-9038
41.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
42.Hageja on saanud menetluse käigus menetlusabi. Maakohtu 07.03.2014 määrusega (I kd, tl-d 57-60) vabastati hageja hagi esitamisel nõutava riigilõivu ja hagi tagamise riigilõivu tasumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2015 määrusega (II kd, tl-d 183-185) otsustati jätkata hagejale menetlusabi andmist TsMS § 184 lg 4 alusel ja loeti ta vabastatuks riigilõivu 1100 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd hagi ei rahuldata, tuleks hagejalt seega mh välja mõista riigilõiv, mille tasumisest hageja oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Samas ei ole hageja majanduslik seisund ringkonnakohtule teadaolevalt praeguseks hetkeks paranenud, mistõttu peab kolleegium põhjendatuks kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning vabastada hageja tema majanduslikust seisundist lähtuvalt kõnealuse menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.