Kaebuse esitaja ja kaebuse RK määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: RK (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Usaldusisik: vandeadvokaat Eve Selberg Puudutatud isik I: KÜ Suitsupääsuke (registrikood 80011319) Puudutatud isik II: OÜ Briian Consult (registrikood 11124745) Puudutatud isik III: OÜ Advokaadibüroo Entsik & Partnerid (registrikood 11034261) Puudutatud isik IV: AS STV (registrikood 10059388) Puudutatud isik V: Siemens Financial Services (kustutatud, registrikood 10028815) Puudutatud isik VI: MA (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII: EA (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik VIII: EV (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik IX: TA (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik X: OÜ Romulus (registrikood 11081881) esindaja Terje Rannaääre
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. veebruari 2016 määrus ja saata asi menetlemiseks tagasi esimese astme kohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 696 lg 3). Asjaolud
1.Harju Maakohus kuulutas 13.03.2009 välja RK pankroti. 17.01.2011 lõpetas kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras tema usaldusisikuks vandeadvokaat Eve Selbergi.
2.Võlgnik esitas 29.01.2016 kohtule taotluse lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel ja Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise suhtes. Puudutatud isik II ja X palusid jätta võlgniku taotluse rahuldamata ja keelduda tema kohustustest vabastamisest, kuna avaldus ei ole põhjendatud.
4.Usaldusisik palus vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna võlgnik on vanaduspensionär. Usaldusisiku aruande kohaselt võttis võlgnik end Töötukassas töötuna arvele 20.10.2011 ja tema järgmine pöördumine Töötukassasse oli 30.04.2013. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et tema vanust ja tervislikku seisukorda arvestades, samuti tulenevalt kohustusest hooldada invaliidist ema ja poega ei ole tal tööd leida võimalik. Lisaks sellele on võlgnikul liigesepõletik, reuma ja muud tervisehädad, ka ei toimi tema immuunsüsteem. Võlgnikule on 03.08.2015 Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud vanaduspension suurusega 243,08 eurot kuus. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja vabastas Eve Selbergi usaldusisiku kohustustest.
6.Määruse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka sellist tegevust otsinud. Vanaduspensionärina 243,08 euro teenimist kuus ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks PankrS § 173 lg 1 tähenduses. Kuigi tervislik seisund ja vanus võivad oluliselt piirata võimalust leida tulutoovamat tegevust, ei ole eluliselt usutav, et ajavahemikul 17.01.2011 kuni 15.02.2016 ei leidnud võlgnik mitte ühtegi tööpakkumist, kuhu ta oleks võinud kandideerida või tööle sobida. Võlgnik on end viie aasta jooksul Töötukassas töötuna arvele võtnud kahel korral.
7.Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamisel ja ta on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.
8.Arvestades, et võlgnik on 2015.a augustist vanaduspensionil, ei ole perspektiivikas kohustustest vabastamise menetlust pikendada. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et tal ei ole võimalik tööd leida.
Määruskaebus
9.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema avaldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Menetluskulud palub võlgnik jätta puudutatud isikute II ja X kanda.
10.Maakohus rikkus PankrS § 175 lg 3 nõudeid, kuna ei kuulanud enne kohustustest vabastamisest keeldumist võlgnikku ära. TsMS § 477 lg 4 kohaselt peab isiku ärakuulamine toimuma isiklikult ja suuliselt.
11.Maakohtu määrus on põhjendamata ja oma järeldustes vastuoluline.
12.Kohtul ei ole alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamata jätta, kui võlgniku käitumises ei esine raskelt süülise käitumise tunnuseid (3-2-1-60-13), mida käesolevas asjas ei ole tuvastatud.
13.Maakohus jättis kogumata, uurimata ja hindamata võlgniku ja usaldusisiku esitatud asjaolud, mis kinnitavad, et võlgnikul on tulnud aastaid pidevalt hooldada kahte invaliidist lähikondset. Vastused määruskaebusele
14.Puudutatud isikud II ja X paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku enda kanda. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
16.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.
17.Käesoleval juhul esitas võlgnik 29.01.2016 taotluse, milles palub end vabastada võlgadest ja lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus. Avaldus ei sisalda mingit teavet võlgniku kohustuste ja nende täitmise kohta kohustustest vabastamise menetluse ajal, s.o viie aasta vältel. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks võlgniku ära kuulanud ja et ta oleks andnud vande all teavet oma kohustuste täitmise kohta. Usaldusisiku aruanne ei asenda võlgniku PankrS § 175 lg-tes 3 ja 4 sätestatud teabe andmise kohustust. Seega puudus maakohtul vajalik teave võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise üle otsustamiseks. Oluliste menetlustoimingute tegemata jätmise tõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi esimese astme kohtule menetlemiseks.
18.Vastuseks määruskaebusele märgib kohus, et ekslik on käsitlus selle kohta, et maakohtul ei olnud alust jätta võlgnikku kohustustest vabastamata, kuna võlgniku käitumises ei esine raskelt süülise käitumise tunnuseid. Raskelt süülise käitumise tunnuste esinemine on PankrS § 172 lg 1 kohaselt alus võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätmiseks. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetlus algatatud ja otsustada
tuleb kohustustest vabastamise üle, mille eeldused on sätestatud PankrS § 175 lg-s 2 viitega ka §-le 173.
19.Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et maakohus ei andnud hinnangut usaldusisiku poolt esile toodud asjaoludele selle kohta, et võlgnik väidetavalt hooldab kahte invaliidi, mistõttu tal ei olnud võimalik tööle minna. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud asjaolusid kontrollida ja hinnata, kas need said mõjutada võlgniku kohustuste täitmist võlgadest vabastamise menetluse kestel.
20.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine puudutab kõikide nende võlausaldajate õigusi, kelle nõuded on täitmata, mistõttu tuleb neile anda võimalus menetluses esitatud taotluste ja kaebustega, sh määruskaebusega tutvuda ning nende osas oma seisukohta avaldada. Maakohus seda nõuet ei järginud.
21.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.
22.Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 alusel kirjalikus menetluses. Reet Allikvere