Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 18.12.2008.a. esitas võlgnik R K avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on R K püsivalt maksejõuetu. Avaldajal on võlgu 3 852 139.61 krooni ning võlad suurenevad pidevalt intresside ja viiviste võrra. Avaldajal puuduvad rahalised vahendid eelpool nimetatud summade tasumiseks ja on vähe tõenäoline, et avaldaja varade müügist laekuksid rahalised vahendid sellisel määral, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded. Kohus algatas 22.12.2008.a. pankrotimenetluse ja määras kirjaliku nõusoleku ajutiseks pankrotihalduriks P Allikvere. Ajutise pankrotihalduri arvamus R K on Eesti Vabariigi kodanik, kelle registrijärgne elukoht on xxx ning tegelik elukoht: xxx. Töökohta ei ole, pidevat sissetulekut samuti, v.a puudega lapse hooldaja toetud 600 krooni kuus. Osavõtt ettevõtlusest: juhatuse liige AS-is K (registrikood xxx), AS-is KT(registrikood XXX), AS-is K K (registrikood XXX). Perekonnaseis: lesk. Ülapeetavad: poeg K K, sünd. XXX.a. Võlgniku varad: Raha pangakontodel ei ole. Kinnisasjad: korteriomand asukohaga XXX, reaalosad korterid nr 4, 5, 6, 7 ja 18 väärtuses a’ 650 000 krooni; kokku 3 250 000 krooni; 1⁄2 mõttelist osa ehitisest (maja) vallasasjana asukohaga XXX, väärtuses 600 000 krooni. Seega on kokku vara väärtus 3 850 000 krooni. Võlgniku võlad: 2(4)

Võlgade suuruse hindamise aluseks on võetud võlgniku enda poolt antud seletused, mille põhjendatust ja tõendatust ajutine haldur oli võimeline tema käsutuses olevate dokumentide ja andmete alusel kontrollima vaid osaliselt. Pandiga tagatud nõuded – KP’i nõue (täitemenetlus 017/2007/10001), tagatud hüpoteekidega korteriomandile XXX, korterid 5, 7 ja 18; nõudesummas 1 110 758 krooni; Maksuvõlad (maamaks ja intress) – 13 812 krooni; Võlad KÜ-le kokku – 1 823 313 krooni: Muud võlad (täituritasud, teenused, ettemaksud jms) – 2 002 225 krooni; Tasumata laenud (T. K , E L , A I , T A jt) – 154 000 krooni; Tasumata laen H R ’le – 20 000 000 krooni. – Kokku võlad: 25 104 108 krooni. Võlgnik väitis oma suulises seletuses, et temal on tasumata veel laen, võetud ET’ilt, summas ca 7 000 000 krooni, täpset võlasummat ei oska ütelda, kirjalikku laenulepingut pole (nagu ka laenu puhul HR’lt), kontakti laenuandja E. T ’iga pole viimasel ajal saanud. Koos väidetavalt E. T ’ilt saadud tasumata laenuga on võlgniku kohustused seega ca 32 100 000 krooni. Võlgniku poolt väidetavalt suurte ja tagastamata laenude võtmine H. R ’lt ja E. T ’ilt, kokku ca 27 miljonit krooni, vajavad täiendavat kontrolli pankrotimenetluses – laenude andmise vormistamise, aja, suuruse jm asjaolude osas. Kuna pankrotiavaldus on esitatud võlgniku poolt, siis pankrotiseaduse sätte kohaselt maksejõuetust eeldatakse, mida kinnitavad ka võlgniku poolt esitatud andmed, ja püsiva maksejõuetuse olemasolu ei vaja põhjalikku analüüsi. Maksejõuetuse tekkimise põhjustena nimetab võlgnik KÜ ees tekkinud võlgnevusi ja nendega seotud kohtuvaidlusi, mistõttu puudus võimalus oma korteriomandeid kasumlikult hallata (rendile anda), samuti oli korteriomandite müük takistatud täitemenetluses kohaldatud võõrandamiskeeldude tõttu. Muid sissetulekuid võlgnikul ei ole, ülapidamisel on invaliidist alaealine poeg, tervislikel põhjustel polnud võlgnik võimeline tegelema muu ettevõtlusega. Esialgsetel andmetel, mis vajavad järgnevas pankrotimenetluses põhjalikumat kontrolli, on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes – kergemeelsus rahaliste kohustuste võtmisel, võimetus kasumlikult hallata oma k . Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et välja tuleb kuulutada R K’e pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise pankrotihalduri töötasu osas. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada R K’e pankrot ning teatas, et on valmis jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks võlgniku poolset vandega kinnitamist, et tema poolt kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. (PankrS § 86) Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R K’e pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus P Allikvere. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul varasid ligikaudu 4 miljon krooni ulatuses ja võlgasid 32 miljoni krooni ulatuses. 3(4)

Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur P Allikvere on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 13 000 krooni, mis koos sotsiaalmaksuga on kuluna 17 290 krooni, millele lisandub hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks kokku summas 450 krooni, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 17 290 krooni ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 531 krooni, kokku 17 821 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.