Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
28.06.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-4870
Tsiviilasi
AT kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2017 määrus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AT määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik AT (isikukood xxxxxxxxxxx) Võlausaldaja/taotluse esitaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Triin Kivipõld Võlausaldajad: Eesti Energia AS Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) AS SEB Pank Bigbank AS Nordea Bank Finland Plc OÜ Eurex Finants
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.02.2017 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta kaebuse esitaja AT kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 17.09.2012 määrusega kuulutati välja AT pankrot. 20.06.2013 määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 01.09.2016 esitas võlgnik kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 27.10.2016 määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata.
2.25.11.2016 esitas Swedbank AS taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik ei ole hoolimata korduvatest korraldustest ja pöördumistest tõendanud, et oleks teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Võlausaldajale ei ole teada, et võlgnikul esineks mõjuv põhjus info ja tõendite esitamata jätmiseks. Võlgnik ei saa mõistlikult eeldada, et ei pea kohustustest vabastamise menetluse raames oma väiteid tõendama. Lisaks ei ole võlgnik tõendanud, mis suuruses on tema igapäevased olmekulud ja kes neid maksab. Võlgniku pangakontode väljavõtetest ei nähtu laekumisi, mis võimaldaksid võlgnikul toitu osta või arveid maksta, samas ei ole võlgnik tõendanud, et ta oleks kellegi ülalpidamisel. Eeltoodut kogumis arvestades leidis võlausaldaja, et võlgnik on asunud oma tulusid varjama. Pankrotiseaduse (PankrS) §-st 173 tulenevate kohustuste rikkumistega kaasneb võlausaldajale kahju tekitamine. Seega tugines võlausaldaja PankrS § 175 lõikele 2. Sama sätte lõike 5 alusel tuleks keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
3.07.12.2016 seisukohas vaidles võlgnik võlausaldaja taotlusele vastu. Usaldusisik on menetluse kestel kohtule kolm aruannet esitanud, millest nähtub, et võlgnik on endiselt töötu ja tal puudub vara, mille arvelt võib võlausaldajate nõuded rahuldada. Tööotsingud on seni tulemuseta, seda raskendab eelkõige võlgniku vanus. Viimased kolm aastat toetab võlgnikku materiaalselt tema abikaasa. Võlgnik on käinud isiklikult võlausaldaja kontoris ning selgitanud, et kõik tema kulud tasub abikaasa, seega ei ole arusaadav, milliseid dokumente võlgnik võlausaldajale lisaks võiks esitada. Võlausaldaja nõuded menetluse lõpetamiseks tuginevad vaid tema kahtlusele ja sellele, et võlgnik ei ole esitanud oma igapäevaseid olmekulusid. Võlgnik ei nõustunud võlausaldaja väitega, mille kohaselt on ta kahjustanud võlausaldajate huve oma tegevusega. Võlausaldaja ei ole tuvastanud ühtegi kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegselt lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmise alust, mistõttu oleks menetluse lõpetamine ennatlik.
4.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid seisukoha viis võlausaldajat. OÜ-l Eurex Finants puuduvad vastuväited võlgniku võlgadest vabastamisele, kui on tõendatud, et isikul puuduvad varad ja tagasimakse
võimalus. Maksu- ja Tolliametil ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalil puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ja tema kohustustest vabastamata jätmisele. Bigbank AS ja AS SEB Pank leidsid, et kuivõrd võlgnik ei ole täitnud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, tuleb menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Eesti Energia AS ja Riigi Tugiteenuste Keskus seisukohta ei esitanud.
5.17.01.2017 toimus võlgniku ärakuulamine. Istungile ilmusid võlgnik ja võlausaldaja AS Swedbank. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on töötu alates 2013. aastast, kuid otsib aktiivselt tööd. Igapäevaselt ta tööd otsida ei saa, kuna ei oska arvutit kasutada ning ainus töö, mida oskab, on auto juhtimine. Võlgnik palus menetluse lõpetada ja ta järelejäänud kohustustest vabastada. Võlausaldaja Swedbank AS avaldas, et jääb taotluse juurde. Võlgnik ei ole tõendanud tööotsinguid ega põhjendanud, miks ta ei ole tööd leidnud. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik varjab tulusid ega vähenda võlgu.
6.Kohus kohustas võlgnikku esitama tõendeid töö otsimise kohta hiljemalt 27.01.2017. 26.01.2017 esitas võlgnik kohtule tõendina cvkeskus.ee väljavõtte tööde kohta, millele ta on kandideerinud. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus lõpetas 28.02.2017 määrusega kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
8.Kohus viitas PankrS § 175 lõigetele 5, 3 ja 8. PankrS § 175 lõike 2 punkti 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lõike 2 punkti 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõigetele 4 ja 5, samuti PankrS § 173 lõigetele 1 ja 2.
9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leidis, et võlausaldaja Swedbank AS-i 21.11.2016 taotlus kuulub rahuldamisele ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
10.Võlgniku ärakuulamisel selgitas kohus täiendavalt võlgnikule tema tõendamiskoormist selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva kohustuste vähendamiseks või töö otsimiseks. Kohus andis tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, mis kinnitaksid võlgniku ärakuulamisel antud väiteid. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest nähtuvalt on võlgnik olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötu ning tal on puudunud vara võlausaldajatele maksete teostamiseks. Samas ei ole võlgnik tõendanud, et oleks teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Lisaks ei ole võlgnik tõendanud, millises suuruses on tema igapäevased olmekulud ja kes neid maksab. Ainsa tõendina esitas võlgnik 26.01.2017 cvkeskus.ee väljavõtte tööde kohta, millele ta kandideerinud on. Viidatud tõendilt on näha vaid, et perioodil 08.09.2016-03.10.2016 on ta kandideerinud viiele autojuhi töökohale. Muid tõendeid tööotsingute kohta aastast 2013 ei ole võlgnik esitanud.
11.Kohus asus seisukohale, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena.
12.Lähtudes eelnevast tuleb vastavalt PankrS § 175 lõike 2 punktile 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Tulenevalt PankrS § 175 lõikest 7 avaldas kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebus
14.15.03.2017 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt eeldab kohustuste vabastamise menetluse lõpetamine võlgniku poolt raskelt süülise käitumise tuvastamist. Arvestades VÕS § 104 lõikes 4 sätestatut, tuleks võlausaldaja taotluse lahendamiseks tuvastada, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega ning seejuures ei järginud käibes vajalikku hoolsust olulisel määral. Maakohtu määrusest nähtuvalt võlgniku käitumises selliste asjaolude esinemist ei nähtu ning võlausaldaja on ise ka märkinud, et esinevad vaid kahtlused võlgniku tulude ja sissetulekute varjamise kohta. Võlgniku hinnangul ei piisa ainult kahtlusest, et heita talle ette tulude varjamist. Ka võlausaldaja kinnitas oma taotluses, et võlgnik esitas talle varem Eesti Töötukassa teatisi töökoha otsimise kohta. Seega ei ole alust arvata, et võlgnik tegeles töökoha leidmisega vaid perioodil 08.09.201603.10.2016. Võlgnik on kogu menetluse kestel kinnitanud ja kohtule esitatud aruannetega tõendanud, et tal puuduvad vara ja sissetulekud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik püüab töökohta leida, kuid seni tulemusteta. Töökoha otsimist raskendab eelkõige vanus (55a). Juba kolm aastat toetab võlgnikku materiaalselt tema elukaaslane. Eeltoodu tõendab, et tulude varjamist ei saa võlgnikule ette heita, võlgnik tegeles töökoha otsimisega ega ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust raskelt hooletult. Vastustajate seisukoht
15.Võlausaldajad Swedbank AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, AS SEB Pank ja Bigbank AS vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Eesti Energia AS teatas, et tal ei ole vastuväiteid. Maksu- ja Tolliamet jäi oma varasema seisukohta juurde, mille kohaselt tal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise osas ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmise osas. Ülejäänud võlausaldajad ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.02.2017 määruse resolutsioon on õige, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
18.Maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik ei tõendanud, et oleks teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks, samuti seda, millises suuruses on tema igapäevased olmekulud ja kes neid maksab.
19.Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks teinud piisavaid pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt algatati menetlus kohustustest vabastamiseks 20.06.2013 ja võlgnikku kohustati täitma enda usaldusisiku kohustusi. 04.09.2014 ja 23.07.2015 aruannetest (vastavalt t I kd lk 178 ja 187) nähtuvalt oli võlgnik perioodil 25.06.2013-20.06.2015 töötu. Mingeid selgitusi töö otsimise kohta aruannetes ei kajastu, samuti ei ole lisatud vastavasisulisi tõendeid. 31.08.2015 kirjaga (t I kd lk 191) kohustas kohus võlgnikku esitama täpsustatud aruande, millest nähtuks, kas võlgnik on töötuna arvel ja mida ta on teinud töö leidmiseks. Samuti märkis kohus, et aruandele tuleb lisada tõendid. 29.09.2015 esitas võlgnik täpsustuseks töötukassa 24.09.2015 teatise (t I kd lk 194), millest nähtuvalt on võlgnik töötuna arvele võetud alates 18.06.2015, lisaks individuaalse tööotsimiskava ja pangakontode väljavõtted. Seega puudub teave selle kohta, mida tegi võlgnik töötuna arvelevõtmisele eelneval ajal, s.o perioodil 20.06.2013-18.06.2015, seega ligi 2a jooksul töö leidmiseks. Ka järgmises, 15.08.2016 aruandes (t II kd lk 7) on võlgnik üksnes märkinud, et on endiselt töötu ja tal puudub vara maksete teostamiseks. 01.09.2016 taotluses kohustustest vabastamiseks (t II kd lk 13-14) on võlgnik märkinud, et otsis ja otsib tööd, kuid tulemusteta. Võlgnik selgitas, et talle lubati töökoht Soomes, kuid viimasel hetkel tööpakkuja teatas, et vaba koht on hõivatud. Taotlusele on lisatud mh töötukassa 14.03.2016 otsus töötuna arveloleku lõpetamiseks (t II kd lk 16) põhjusel, et võlgnik andis 07.03.2016 teada, et ta töötab alates 14.03.2016 Soomes. Töötukassa 12.08.2016 teatisest (t II kd lk 17) nähtuvalt on võlgnik jälle töötuna arvele võetud alates 03.08.2016. 17.01.2017 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik mh järgmist: ta otsib aktiivselt tööd, kuid tööandjad ei vasta; ainuke töö, mida oskab, on auto juhtimine; arvutit ei oska kasutada, mistõttu ei saa ka igapäevaselt tööd otsida; ta ei ole alates 20.06.2013 töötanud; töövõimetust ei ole, ainult väikesed terviseprobleemid tulenevalt vanusest (protokoll, t II kd lk 107108). Ärakuulamisel kohustas kohus võlgnikku esitama tõendeid tööotsimiste kohta, milles teda ei soovitud tööle. 26.01.2017 esitas võlgnik portaali cvkeskus.ee väljavõtte (t II kd lk 110), millest nähtuvalt on võlgnik ajavahemikul 08.09.2016–03.10.2016 kandideerinud viiele töökohale. Seega on võlgnik tõendanud tööotsimist üksnes 2015.a (töötukassa vahendusel) ja 2016.a cvkeskus.ee kaudu. Perioodi 20.06.2013–18.06.2015 igasugused tõendid mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta asja materjalides puuduvad, sh ei olnud võlgnik sel ajal ka töötuna arvele võetud. Isegi kui võlgnik oli selliseid tõendeid varasemalt esitanud ühele võlausaldajatest (nagu on märgitud kaebuses), tuli need vastavalt kohtu nõudmisele esitada kohtule. Selliseid tõendeid ei esitatud maakohtule ega ole esitatud ka määruskaebemenetluses. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Ekslik on kaebuse väide, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine eeldab võlgniku poolt raskelt süülise käitumise tuvastamist. Raskelt süülise käitumise tunnuste esinemine on PankrS § 171 lõike 2 kohaselt teatud juhtudel alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks (punktid 2, 4 ja 5). Praegusel juhul on kohustustest vabastamise menetlus algatatud ja otsustada tuleb kohustustest vabastamise üle, mille eeldused on sätestatud PankrS § 175
lõikes 2 viitega ka §-le 173. Kohustustest vabastamisest keeldumisel PankrS § 175 lõike 2 punkti 2 järgi tuleb tuvastada võlgniku süüline, seega mh hooletu (VÕS § 104 lõige 3) käitumine. Selles osas, milles maakohus leidis, et PankrS § 175 lõike 2 punkti 2 kohaldamine eeldab üksnes tahtlust või rasket hooletust, tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Samas ei muuda eeltoodu kohtu lõppjärelduse õigsust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on rikkunud oma PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust tahtlikult, kuna võlgnik on teadlik olnud oma kohustusest mõistlikult tulutoovat tegevust otsida ning vähemalt perioodil 20.06.2013-18.06.2015 ja võlgnik vastava kohustuse täitmist tõendanud ei ole. Ringkonnakohus selgitab, et võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS-s ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud ka mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tööd otsida. Kohtud on varasemalt leidnud, et sellisteks asjaoludeks võivad olla nt vajadus hooldada oma invaliidist pereliikmeid (Harju Maakohtu 07.06.2016 määrus asjas nr 2-08-87176) või terviseprobleemid (Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2016 määrus; Harju Maakohtu 14.02.2017 määrus asjas nr 2-10-7499).
20.Lisaks on maakohus heitnud võlgnikule ette oma vara ja sissetulekute kohta teabe andmise kohustuse rikkumist (PankrS § 173 lõige 2), leides, et võlgnik ei ole tõendanud, millises suuruses on tema igapäevased olmekulud ja kes neid maksab. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik küll selgitanud, et teda toetab materiaalselt tema elukaaslane (võlgniku 07.12.2016 seisukoht, t II kd lk 62). Samuti on võlgnik esitanud oma erinevate pangakontode väljavõtted erinevate perioodide kohta, kust mistahes kulude kandmist ei nähtu. Samas ei ole ta toonud esile oma igapäevaste olmekulude suurust ega koosseisu. Eeltoodust tulenevalt oli maakohtul alus heita võlgnikule ette ka oma vara ja sissetulekute varjamist.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna asja materjalidest nähtuvalt puudub alus eeldada vastustajatel (võlausaldajatel) menetluskulude tekkimist. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.