nende Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja I A (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II B (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Julianus Inkasso OÜ hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-2119676 menetlus.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Rahuldada kostjate A ja B taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata A ja B maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot).
Välja mõista hagejalt Julianus Inkasso OÜ kostjate A ja B kasuks maakohtus kantud menetluskulud summas 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot).
6.Välja mõista hagejalt Julianus Inkasso OÜ kostjate A ja B kasuks maakohtus kantud menetluskuludelt summas 720 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi A ja B vastu ühisvara jagamiseks.
2.23.05.2022 kohtumäärusega peatas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-21-19676 kuni tsiviilasjas nr 2-22-5923 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
3.14.09.2023 teatasid kostjad kohtule, et 08.02.2023 jõustus tsiviilasjas nr 2-22-5923 lõpplahend. Kostjad taotlesid tsiviilasja 2-21-19676 menetluse uuendamist.
4.26.09.2023 kohtumäärusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-21-19676 menetluse.
5.27.09.2023 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse.
6.29.09.2023 teatas kohus kostjatele, et hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ning määras kostjatele avaldusele vastamiseks tähtaja. Kohus määras 29.09.2023 kohtunõudega ka pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks.
7.04.10.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb määrata kindlaks ja mõista kostjalt I A ja kostjalt II B solidaarselt välja hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks esindustasu summas 1040 eurot ja 1⁄2 riigilõivu kokku summas 175 eurot. Hageja taotleb määrata, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.06.10.2023 seisukohas teatavad kostjad, et nad ei vaidle haginõudest loobumisele vastu ning paluvad välja mõista hagejalt tsiviilasja nr 2-21-19676 menetlemisel kantud kostjate menetluskulud. Kostjad paluvad mõista hagejalt välja kostjate kantud menetluskulud kokku 1080 eurot ja määrata, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.11.10.2023 seisukohas leiab hageja, et kostjate menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ilmselgelt ülepaisutatud. Lepingulise esindaja tunnitasu on nimekirja kohaselt 180 eurot/h koos käibemaksuga, mis teeb 150 eurot/h ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, ilma käibemaksuta on käesolevas asjas üle paisutatud ja ebamõistlikult suur, arvestades asja sisu ja Riigikohtu praktikat. Hageja peab mõistlikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasuks maksimaalselt 120 -130 eurot ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et kostjatel oli menetluses kaks lepingulist esindajat. Algselt esindas kostjaid Aare Nahk. Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Eelduslikult võivad sellisteks kuludeks olla täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumisele. Hageja palub eeltoodut arvesse võtta. Ajakulu toimikuga tutvumisele 4 h ulatuses ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Seega tuleks esindaja ajakulu vähendada. Hagiavalduse sisuline osa oli vaid 4 lehel ning lisaks oli vaid kostjate poolt 21.03.2022 esitatud algne vastus hagile, mis oli kahel lehel. Seega 4 h kulutada lühikese toimikuga tutvumiseks, kus oli sisuliselt vaid hagi ja kostjate vastus, on
ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja peab mõistlikuks maksimaalset ajakulu toimikuga tutvumiseks 1h. Käesoleval juhul on hageja nõude äralangemise aluseks ühisvara jagamise hagi aluseks oleva täitemenetluse lõpetamine kostja I aegumise avalduse alusel. Seega on hageja menetluskulud põhjustanud täitemenetluses võlgnikuna ja võlgniku abikaasana osalenud kostja I ja kostja II. Hageja nõue on ära langenud seetõttu, et kostja I on täitemenetluses taotlenud aegumist ning aegumise kohaldamise tõttu on hageja kaotanud võimaluse kostja I ja kostja II vara suhtes oma nõude maksmapanekuks. Hageja märgib, et kostjad olid teadlikud, et ühisvara hagi esitamine täitemenetluse raames peatab täitemenetluses aegumise TsÜS § 157 lg 6 alusel ning seega tegelikkuses täitemenetlus aegunud ei olnud. Seetõttu leiab hageja, et käesolevas menetluses tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 järgi ei võta kohus vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja nr 2-21-19676 menetluse. Kohus selgitab, et TsMS §-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja leiab, et menetluskulud tuleks jätta poolte kanda, sest esitatud hagiavaldus oli põhjendatud ja hageja nõue on ära langenud seetõttu, et kostja I on täitemenetluses taotlenud aegumist ning aegumise kohaldamise tõttu on hageja kaotanud võimaluse kostja I ja kostja II vara suhtes oma nõude maksmapanekuks. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud üldpõhimõttest, mille kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud kui hageja loobub hagist, kõrvalekaldumiseks annaks alust olukord, kus hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Käesolevas asjas sellist olukorda ei esine ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS-i 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga
asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (vt Riigikohtu 08.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seejuures on TsMS § 144 p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
15.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
16.Kostjaid on menetluses esindanud algselt Aare Nahk ja hiljem vandeadvokaat Aleksei Vassiljev. Kostjad ei ole kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas esitanud andmeid kostjate lepingulise esindaja Aare Nahk kulude kohta ja kulusid ei nähtu ka kohtutoimikust. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kostjate esindajad vahetunud, mitte kostjaid ei ole samaaegselt esindanud kaks esindajat, ei ole hageja etteheited kahe esindaja olemasolu kohta asjakohased.
17.Vandeadvokaat Aleksei Vassiljev tunnitasu määraks lähtudes kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast on 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja õigusteenuse turuhinda, tuleb tunnihinda 150 eurot käibemaksuta, pidada vandeadvokaadist esindaja puhul põhjendatuks.
18.Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatusele.
19.Maakohtule esitatud 06.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindaja teinud järgnevaid toiminguid, mille ajakulu on kokku 6h: tsiviilasja nr 2-21-19676 materjalidega tutvumine ja analüüs – 4h; 13.05.2022 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,75 h; 14.09.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,5h; 06.10.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,75h. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude nimekirja alusel kulude põhjendatust. Kostjate menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentide koostamisest ja menetlusdokumentidega tutvumisest. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentide koostamine, menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Kohus nõustub hagejaga, et toimiku mahtu arvestades on ülepaisutatud
ajakulu 4 tundi tsiviilasja nr 2-21-19676 materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks. Kohus peab põhjendatud ajakuluks toimikuga tutvumisel 2 tundi. Kogumis peab kohus kostjate esindaja ajakulu maakohtus põhjendatuks 4h ulatuses.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 10 peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
21.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 600 eurot (4h x 150 eurot), millele lisandub käibemaks 120 eurot (600 eurot x 0,2), kokku 720 eurot.
22.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjate maakohtus kantud menetluskulud summas 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot) välja mõista hagejalt.
23.Lähtudes kostjate taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.