lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-5923/17

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-5923/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kinnistusraamatuseadmuse muutmise seadus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-02-03
Kiri
Viru Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-02-13
Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kirja edastamine
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-02-12
Vastuskiri
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Taotlus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-04-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 223Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTMS § 481 lg 1TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTMS § 218 lg 3Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number

2-22-5923

Tsiviilasi

X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 11. aprilli 2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2012/217

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Julianus Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207), esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik (sissenõudja) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja AŽ Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Mitte võtta asja juurde Julianus Inkasso OÜ 16. detsembri 2022. a määruskaebusega esitatud tõendeid (hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus, täitmisavaldus ja täitedokument, hagihoiatus ja tõendid selle edastamise ning kättesaamise kohta).
2.Jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-5923 muutmata.
3.Jätta Julianus Inkasso OÜ määruskaebus rahuldamata.
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsÜS § 138Hea usu põhimõte
TsÜS § 157 lg 6Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine
TsÜS § 72Tahteavalduse tagasivõtmine
TsÜS § 92 lg 2Eksimus
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 21. aprillil 2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 11. aprilli 2022. a otsus täiteasjas nr 022/2012/217 ning jätta jõusse samas täiteasjas tehtud kohtutäituri 17. märtsi 2022. a otsus. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes Swedbank Liising Aktsiaseltsi 5. jaanuari 2012. a avalduse alusel täitemenetluse avaldajalt võlgnevuse 25 146,83 eurot sissenõudmiseks. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 2. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-48365. Swedbank Liising Aktsiaselts loovutas 17. novembri 2017. a lepinguga Aktsiaseltsile Lowell Eesti, s.o Julianus Inkasso OÜ (sissenõudja) õiguseellasele, viidatud tsiviilasjast võlgniku vastu tulenevad nõuded. Avaldaja esitas 4. märtsil 2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja nõustus 16. märtsi 2022. a vastuses täitemenetluse lõpetamisega. Kohtutäitur tegi 17. märtsil 2022 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Sissenõudja esitas 24. märtsil 2022 (avalduses ekslikult märgitud
24.veebruaril 2022) kohtutäiturile kaebuse viidatud otsuse peale, paludes otsus tühistada. Sissenõudja väidete kohaselt avaldas ta nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks ekslikult, sest sissenõudja oli juba 16. detsembril 2021 esitanud kohtule hagi võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks. Hagi esitamine peatas vaidlusaluse nõude täitmise aegumise. Kohtutäitur rahuldas 11. aprilli 2022. a otsusega sissenõudja kaebuse ja tühistas oma 17. märtsi 2022. a otsuse täies ulatuses. Kohtutäitur määras jätkata täitemenetlust avaldajalt võlgnevuse ja täituri tasu sissenõudmiseks. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on ebaõigesti rahuldanud sissenõudja kaebuse. Seadus ei näe ette sissenõudja õigust esitada kaebust täituri otsuse peale täitemenetluse lõpetamise kohta aegumise tõttu. Sissenõudja nõusolek täitemenetluse lõpetamiseks on tahteavaldus, mis toob kaasa kindla õigusliku tagajärje. Nõusoleku andmise ajal, s.o 16. märtsil 2022, oli sissenõudja teadlik ühisvara jagamise hagi esitamisest. Praeguses vaidluses kontrollitakse kohtutäituri
11.aprilli 2022 otsuse õiguspärasust ning nõude aegumise peatumise asjaolud ei ole olulised. Ka ei olnud kohtutäituril õigust tühistada 17. märtsi 2022. a otsust täituri tasu väljamõistmise osas.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ekslik on avaldaja seisukoht, et sissenõudjal ei ole õigust esitada vastuväiteid pärast kohtutäituri menetlust lõpetava otsuse tegemist. Seadus ei kohusta sissenõudjat väljendama oma seisukohta aegumise avalduse nõustumise osas või kinnitama, et ta ei ole lõpetamisele vastu. Sissenõudja kaebuse rahuldamise tõttu oli tal õigus tühistada 17. märtsi 2022. a otsus ka täituri tasu määramise osas.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja töötaja on ekslikult avaldanud 16. märtsil 2022 nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. 16. detsembril 2021 on esitatud hagi tsiviilasjas nr 2-21-19676 võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks. Hagi esitamine on peatanud vaidlusaluse nõude täitmise aegumise. Nõude täitmise aegumine tuleneb seadusest ja ei sõltu sissenõudja avaldusest. See, et sissenõudja on nõustunud täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu, ei tähenda, et nõue on aegunud. 2 (6)

Esimese astme kohtu määrus

4.Harju Maakohus rahuldas 29. novembri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 11. aprilli 2022. a otsuse ja jättis jõusse kohtutäituri 17. märtsi 2022 otsuse. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda, jättes need rahaliselt kindlaksmääramata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli sissenõudjal täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel õigus vaidlustada kohtutäituri 17. märtsi 2022. a otsust, millega täitur lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt pidanuks kohtutäitur sissenõudja 24. märtsi 2022. a kaebuse lahendamisel kontrollima, kas olid täidetud TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused täitemenetluse lõpetamiseks. Maakohus asus seisukohale, et võlgniku 4. märtsi 2022. a esitatud avaldusega on täidetud TMS § 481 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus. Kohtutäitur edastas võlgniku avalduse sissenõudjale, paludes esitada hiljemalt 22. märtsil 2022 kirjalik seisukoht võlgniku avalduse suhtes. Sissenõudja esindaja on saatnud 16. märtsil 2022 kohtutäiturile e-kirja, kus sissenõudja on nõustunud aegumisega. Selline nõusolek on hinnatav tahteavaldusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Praegusel juhul saab õiguslikuks tagajärjeks pidada täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu, mis saabub, kui täidetud on kõik TMS § 481 lg-s 1 sätestatud tingimused. Puudub vaidlus, et sissenõudja tahteavaldus on jõudnud täiturini, mistõttu ei saanuks sissenõudja sellest loobuda ega seda tagasi võtta (TsÜS § 72). Seega oli täidetud ka TMS § 481 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimus. Kuivõrd kohtutäitur lõpetas 17. märtsi 2022. a otsusega täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, siis järeldub sellest, et kohtutäitur oli tuvastanud, et täidetud oli ka TMS § 481 lg 1 p 2 järgne menetluse lõpetamise eeldus. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituri 17. märtsi 2022.a otsus täitemenetluse lõpetamise kohta oli õiguspärane. Kohtutäitur pidanuks jätma sissenõudja 24. märtsi 2022. a kaebuse rahuldamata ja viimasel oli õigus esitada kaebus kohtusse, kes saaks kontrollida, kas täidetud olid menetluse lõpetamise eeldused, sh kas nõude täitmise aegumine oli seaduses sätestatud korras peatunud. Kuna praeguses asjas kontrollib kohus üksnes seda, kas kohtutäituri tegevus otsuse tühistamisel oli õiguspärane, siis puudub vajadus hinnata, kas vaidlusaluse nõude täitmise aegumine oli otsuse tegemise seisuga peatunud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu sissenõudja maakohtu järeldusega, et kõik TMS § 481 lg-s 1 sätestatud tingimused täitemenetluse lõpetamiseks olid täidetud. Täidetud ei olnud TMS § 481 lg 1 p-s 2 toodud tingimus. Sissenõudja esitas 16. detsembril 2021 tsiviilasjas nr 2-21-19676 täiteasja nr 022/2012/217 alusel ühisvara jagamise hagi, mille esitamisega peatus TsÜS § 157 lg 6 alusel aegumine. Seejuures ei allu aegumisele kujundusõigused, s.t õigused ühepoolse tahteavaldusega õigusi tekitada, muuta või lõpetada. Lisaks esitas sissenõudja töötaja eksimuse tõttu nõusoleku aegumise kohaldamiseks. Sissenõudja töötaja ega kohtutäitur ei olnud teadlikud, et täiteasi nr 022/2012/2017 on koormatud ühisvara hagiga. Praegusel juhul on tegemist olulise eksimusega (TsÜS § 92 lg 2), kuivõrd mõistlik isik ei oleks nõustunud täiteasjas aegumise kohaldamisega olukorras, kus samas täiteasjas nõude täitmiseks on sama isik esitanud ühisvara hagi, millega taotleb täiteasjas nõuete täitmist. Seega puudub sissenõudja tahteavaldus aegumise kohaldamiseks, mistõttu ei ole ka TMS § 481 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus täidetud. Seetõttu rahuldas kohtutäitur põhjendatult sissenõudja kaebuse, tühistas 17. märtsi 2022. a otsuse ja jätkas täitemenetlust. 3 (6)

Tsiviilasja nr 2-21-19676 esitatud hagist oli teadlik ka avaldaja, kes vastuolus hea usu põhimõttega jättis olulisest asjaolust kohtutäiturile teatamata. Avaldaja on teadlikult ja tahtlikult oma õigusi kuritarvitanud. Seega on võimalik lugeda aegumise vastuväitele tuginemine vastuolus olevaks TsÜS § 138 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 mõttes hea usu põhimõttega.

6.Kohtutäitur leiab, et määruskaebus on põhjendatud, palub selle rahuldada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
7.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud sissenõudja kanda.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
10.Sissenõudja on määruskaebuse juurde dokumentaalsete tõenditena lisanud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse, täitmisavalduse ja täitedokumendi, hagihoiatuse ja tõendid selle edastamise ning kättesaamise kohta. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Sissenõudja on hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ning täitmisavalduse ja täitedokumendi esitanud juba maakohtu menetluses, mistõttu puudub vajadus neid uuesti määruskaebemenetluses esitada. Ka tuleb asja materjalide juurde jätta võtmata hagihoiatus ja tõendid selle edastamise ning kättesaamise kohta, kuivõrd praeguses asjas ei oma tähtsus, kas sissenõudja on avaldajale hagihoiatuse esitanud ning kas avaldaja on selle kätte saanud (TsMS § 238 lg 1).
11.Praeguses asjas on vaidlustatud kohtutäituri 11. aprilli 2022. a otsus täiteasjas nr 022/2012/217, millega kohtutäitur rahuldas sissenõudja 24. märtsi 2022. a kaebuse ja tühistas oma 17. märtsi 2022. a otsuse ning otsustas jätkata täitemenetlust avaldajalt võlgnevuse ja täituri tasu sissenõudmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et kohtutäituri 17. märtsi 2022. a otsus täitemenetluse lõpetamise kohta oli õiguspärane ning kohtutäituril puudus õigus sissenõudja kaebuse alusel menetlust lõpetava otsuse tühistamiseks. TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kohtutäituril tuli sissenõudja kaebuse lahendamisel hinnata, kas TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused täitemenetluse lõpetamiseks olid 17. märtsi 2022. a otsuse tegemise ajal täidetud. Kohtutäitur asus aga hindama sissenõudja kaebuses esile toodud muutunud asjaolusid (väidetav sissenõudja töötaja eksimus täitemenetluse lõpetamise nõusoleku andmisel), mis viis sissenõudja kaebuse ebaõige rahuldamiseni.
12.1.Vaidlus puudub, et avaldaja esitas 4. märtsil 2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (TMS § 481 lg 1 p 1). Samuti puudub vaidlus selles, et sissenõudja esindaja on 16. märtsi 2022. a e-kirjas kohtutäiturile nõustunud aegumisega (TMS § 481 lg 1 p 3). Kohtutäiturile 24. märtsil 2022 esitatud kaebuses avaldas sissenõudja, et
16.detsembril 2021 on sissenõudja esitanud maakohtule hagiavalduse avaldaja ja tema abikaasa vastu ühisvara jagamise nõudes, mis peatas TsÜS § 157 lg 6 alusel nõude täitmise 4 (6)

aegumise. Täiendavalt täpsustas sissenõudja 29. märtsil 2022, et sissenõudja esindaja 16. märtsi 2022. a e-kirjas avaldatud kinnitus aegumise kohta oli antud ekslikult.

12.2.Kolleegiumi hinnangul ei saanud kohtutäitur sissenõudja kaebust lahendades arvestada sissenõudja töötaja väidetava eksimusega. Kohtutäitur sai kaebemenetluses hinnata vaid seda, kas ta eksis või rikkus ise 17. märtsi 2022. a otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid. Kohtutäitur on 11. aprilli 2022. a otsuses märkinud, et kuna täiteasjas esinesid TMS § 481 lgs 1 sätestatud eeldused täitemenetluse lõpetamiseks, koostas ta 17. märtsil 2022 otsuse, millega otsustas täitemenetluse lõpetada. Seega on kohtutäitur vaidlustatud otsuses ka ise leidnud, et otsuse tegemise ajal olid TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud. Ka maakohus ei tuvastanud, et kohtutäitur oleks 17. märtsi 2022. a otsuse tegemisel eksinud. Selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
12.3.Kolleegiumi hinnangul ei saanud kohtutäitur sissenõudja kaebuse lahendamisel hinnata ka vaidlusaluse nõude täitmise aegumise küsimust, kuivõrd see ei oleks olnud kooskõlas formaliseerituse põhimõttega. Kui tegemist on vaidlusega aegumise üle, siis kohtutäitur pädevuse puudumise tõttu seda kaebemenetluses lahendada ei saa. Seega on asjakohatud sissenõudja määruskaebuses esitatud väited nõude aegumise kohta. Sissenõudjal oli võimalus aegumise peatumise osas esitada vastuväide vastuses avaldaja 4. märtsi 2022. a avaldusele ja kohtutäituri päringule. Vaidlustamata asjaoludel sissenõudja sellist vastuväidet ei esitanud ning ta on 16. märtsi 2022. a e-kirjaga nõustunud vaidlusaluse nõude aegumisega.
12.4.Eelpool toodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määruses õigesti, et 17. märtsi 2022. a otsuse tegemise ajal olid TMS § 481 lg-s 1 sätestatud eeldused täitemenetluse lõpetamiseks täidetud ning kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta oli õiguspärane. Seetõttu puudus ka alus sissenõudja kaebuse rahuldamiseks ning 17. märtsi 2022. a otsuse tühistamiseks. Eelnevast tulenevalt tulnuks kohtutäituril jätta sissenõudja kaebus rahuldamata.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt oli maakohtul võimalus lahendada praeguse asja menetluse käigus aegumise peatumise küsimus. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 9 õigesti märkinud, et praeguses vaidluses kontrollib kohus üksnes seda, kas täituri tegevus 17. märtsi 2022 otsuse tühistamisel oli õiguspärane ning selleks puudub vajadus hinnata, kas vaidlusaluse nõude täitmine oli aegunud või mitte. Tegemist ei olnud TMS § 2231 alusel esitatud võlgniku avalduse lahendamisega. Samal põhjusel ei saa kohtud praeguse menetluse raames hinnata seda, kas sissenõudja esindaja oli 16. märtsil 2022 nõusolekut andes eksimuses TsÜS § 92 lg 2 mõttes või kas avaldaja on aegumise vastuväite esitamisel oma õigusi kuritarvitanud (määruskaebuse p 2.6). Seega on alusetu ka kohtutäituri etteheide maakohtule nagu oleks maakohus ekslikult jätnud tähelepanuta, et sissenõudja tugines kaebuse esitamisel eksimusele.
14.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi sissenõudja on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud. Sissenõudja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus avalduse rahuldas.
16.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel sissenõudja kanda.
17.Kuivõrs maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse 5 (6)

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium