Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.03.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et Kaupmehe Järelmaks OÜ (krediidiandja) tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli krediidiandjaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (19.09.2011 redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on krediidiandja poolt kostjale saadetud kirjade kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et krediidiandja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1100683/96sa üldtingimuste p 2.5 (tl 29) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 53) nähtub, et meeldetuletuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1100683/96sa (tl 27) nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. 2(3)

Kuigi meeldetuletuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, peab kindlaksmääratud tasu suurus olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja ja lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et krediidiandja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 25,56 eurot (4 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 95% ulatuses ja hageja kanda 5% ulatuses. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 325 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 95% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 308,75 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 308,75 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.