T. S. hagi V. F. (F.) vastu ühisvara jagamiseks V. F. (F.) vastuhagi T. S. vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Hagihind 7000 eurot ning vastuhagi hind 7000 eurot ja
nende Hageja T. S. (isikukood xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Kostja V. F. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Roman Märtson
Kohtuistungi toimumise aeg
08.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta T. S. hagiavaldus ühisvara jagamise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada V. F. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes.
3.Jätta V. F. (F., isikukood xxxx) ainuomandisse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud korteriomand asukohaga Xxxx.
4.Kohustada T. S. (isikukood xxxx) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on ühisomanikud V. F. ja T. S. kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse V. F., isikukood xxxx. Asendada nõusolek kohtuotsusega.
5.Kohtulahend ei asenda V. F. (F., isikukood xxxx) tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
6.Välja mõista V. F.lt (F., isikukood xxxx) T. S. (isikukood xxxx) kasuks hüvitis 7000 (seitse tuhat) eurot.
Menetluskulude jaotus
7.Jätta poolte menetluskulud (v.a riigi õigusabi kulud, menetlusabi kulud) nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Riigi õigusabi kulud ja menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Kohus lahendab riigi õigusabi kulude taotluse eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning vastuväited vastuhagile
1.T. S. (hageja) esitas 28.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse V. F. (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt T. S. ja V. F. abielu sõlmiti xxxx. Abikaasad elasid koos kuni 13.08.2021. Abielu ajal soetasid pooled korteriomandi aadressil Xxxx. Hageja taotles lahutada osaotsusega T. S. ja V. F. vahel xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Lõpetada T. S. ja V. F. ühisomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx asukohaga Xxxx, müües see kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulem jagada võrdselt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.29.03.2022 vastuses kostja vastusele ei nõustunud hageja kostja käsitlusega, et ühisomandi lõpetamisel tuleks tasuda müügist saadud raha mitte võrdselt vaid 3⁄4 osa saaks kostja. Kostja väited, et Xxxx korteriomand on soetatud poolte lahusvara arvelt on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja esitatud väidete alusel ei ole ühisvara jagamisel võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks alust. Kostjal ei ole õiguslikku alust pelgalt Xxxx korteri omandiosade suurusele tuginedes väita, et Xxxx tänava korter omandati 3⁄4 osas kostja lahusvara arvelt ning seetõttu tuleb temale korteri müügitulemist mõista 3⁄4. Xxxx korteriomandi osa omandas hageja poolte kooselu ajal kostja tütrelt. Hageja tegi Xxxx korteris remondi, pidas seda korras, tasus kogu korteri kommunaalmaksete eest ka enne kui pooled abiellusid. Omavahel pidasid abikaasad sisesuhtes seda korterit alati ühisvaraks.
Peale Xxxx korteri müüki soovisid hageja ja kostja perekonnana omandada suurema korteri ning korteri müügist saadud raha muutus poolte ühisvaraks ja ühisvara arvelt omandati vaidlusalune korter. Asjaolu, et korteri müügist saadud raha muutus ühisvaraks tõendab asjaolu, et 21.06.2018 sõlmitud Xxxx müügilepingu p. 4.2.2 kohaselt kanti müügihind summas 68 000 eurot üle kostja arvele. Kui pooled oleks pidanud korteri müügist saadud raha lahusvaraks, oleks kumbki kaasomanik saanud enda omandiosale kuuluva raha enda arvele. Puudus mistahes mõistlik selgitus, et hageja oleks enda lahusvara andnud kostja käsutusse. Kuna pooled pidasid Xxxx korterit enda ühisvaraks vaatamata sellele, et olid kaasomanikena kinnistusraamatusse kantud, siis abielu jooksul omandatud Xxxx korterit omandades oli tegemist juba ühisvara arvelt korteri omandamisega ühivarasse võrdsetes osades.
3.13.07.2022 vastuses vastuhagile vaidles hageja vastuhagile vastu. Hagejal ei ole sisulist vastuväidet, kui korteriomand jagatakse kompromissina selliselt, et kostja saab korteri omanikuks, kuid hageja peab saama omandi kaotuse eest hüvitist pool korteriomandi väärtusest. Väär on vastuhagis esitatud seisukoht, et pooled omandasid vaidlusaluse korteri enda lahusvara arvelt ning faktiliselt vale on väide, et 21.06.2018 Xxxx korteri müügist saadud rahast kanti 68 500 eurot müüja, ehk kostja T. S. arvelduskontole xxxx. Nimetatud raha kanti V. F.i arveldusarvele. Hageja esitas selle tõenduseks maksekorralduse, millest nähtub, et arvelduskonto xxxx kuulub kostjale. Ka müügilepingu p 4.5 on märge, et arvelduskonto kuulub V. F.ile. Kostja väidab sisuliselt, et pooled omandasid korteri enda lahusvara arvelt. Hageja leiab, et poolte ühisvaraks sai Xxxx korteri müügist saadud raha. Seda tõendab üheselt asjaolu, et kogu raha kanti kostja arveldusarvele, pooled pidasid seda raha ühisvaraks, pooled valisid xxxx abielu sõlmimisel varaühisuse liigiks ühisvara. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
4.18.02.2022 esitas kostja V. F. vastuse hagiavaldusele. Kostjal ei olnud vastuväiteid abielu lahutamise osas. Kostja ei nõustunud hagejaga, et korteriomandi müümisel enampakkumisel tuleks saadud raha jagada võrdselt. Kostja leidis, et kuna korteriomand aadressil Xxxx soetati 3⁄4 ulatuses kostja lahusvarast saadud rahaliste vahendite arvelt ja 1⁄4 ulatuses hageja lahusvarast saadud rahaliste vahendite arvelt, siis avaliku enampakkumise tulem kostja ja hageja vahel tuleb jagada järgnevalt 3⁄4 kostjale ja 1⁄4 hagejale. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.28.05.2022 palub kostja jätta tema 18.02.2022 kohtule esitatud vastus hagile vara jagamise osas tähelepanuta ja märgib, et esitab kõik oma põhjendused ja tõendid vastuhagis.
6.29.05.2022 esitas kostja vastuhagi, milles palus jätta V. F. ainuomandisse korteriomand asukohaga Xxxx, kohustada T. S.t andma nõusolek omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning mõista V. F.lt T. S. kasuks välja hüvitis 7 437 eurot. Menetluskulud palus V. F. jätta kostja kanda. Vastuhagi kohaselt soetasid hageja ja kostja 28.06.2018 ühisvara (korteriomandi) aadressiga Xxxx. Hageja tehingu juures ei viibinud, kostja tegutses hageja nimel volituse alusel. Volitus on vormistatud 14.05.2015 Tallinna notar E. P. büroos. Hageja ja kostja abielu kestis alates xxxx kuni xxxx. Korteriomand aadressil Xxxx on soetatud abielu ajal. Ühisvara on soetatud lahusvara müügist saadud vahendite eest. Hageja ja kostja müüsid lahusvara 21.06.2018, milleks oli korteriomand aadressiga Xxxx. Hageja tehingu juures ei viibinud, kostja tegutses hageja nimel volituse alusel. Hageja ja kostja olid kantud kaasomanikena Xxxx omanikeks
15.09.2013 27.08.2013 kinnistamisavalduse alusel, seega enne xxxx hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu. Enne müüki kuulus V. F.le 3⁄4 kaasomandist ja T. S.le 1⁄4 kaasomandist. T. S. müüs 21.06.2018, esindades tehingul ennast ja volituse alusel V. F. lahusvara aadressiga Xxxx hinnaga 69 500 eurot. Vastavalt lepingule kanti 68 500 eurot müüja, ehk T. S. arvelduskontole xxxx. T. S. ostis nädal hiljem, ehk 28.06.2022, esindades tehingul ennast ja volituse alusel V. F. ühisvara korteriomandi Xxxx tasudes vara eest 56 200 eurot, ehk 13 300 eurot vähem, kui saadi lahusvara, korteriomandi aadressiga Xxxx müügist. Lahusvara müügist oleks pidanud raha jagunema hageja ja kostja vahel vastavalt kaasomandi suurustele, ehk hagejale 3⁄4 müügihinnast, mis on 52 125 eurot ja kostjale 1⁄4 müügihinnast, mis on 17 375 eurot. Kostja kasutas ühisvara (korteriomandi aadressiga Xxxx) ostuks 52 125 eurot hageja lahusvara müügist saadud vahendeid ja 4 075 eurot enda lahusvara müügist saadud vahendeid. Eelnevast tulenevalt panustas hageja ühisvara ostmiseks 93% (52 125/56 200 x 100) ostuhinnast ja kostja 7% (4 075/56200 x 100) ostuhinnast. Lahusvara müügist üle jäänud 13 300 euro saatus on hagejale teadmata (kostja kasutas seda oma äranägemise järgi). Hageja kasutab ühisvara Xxxx oma elukohana, kostja mitte. Hageja soovib kasutada seda oma elukohana ka edaspidi.
7.04.09.2022 seisukohas kostja kinnitas, et on vastuhagis ekslikult märkinud, et arvelduskonto xxxx kuulub T. S.le, tegelikult kuulub konto V. F.le. Antud asjaolu ei muuda aga asja sisu, kuna T. S. käsutas volituse alusel V. F. kontot xxxx nagu oma kontot. Kostja on endiselt seisukohal, et lahusvara müügist laekus 25.06.2018 V. F. kontole xxxx lahusvara üldsummas 68 000 eurot ja mis kuulus 75%, ehk 52 125 euro ulatuses V. F.le ja 25%, ehk 17 375 euro ulatuses T. S.le.
8.25.02.2023 täpsustas kostja hüvitise summat seoses sellega, et vastuhagis hindas V. F. korteri turuväärtuseks 106 250 eurot, kuid kohtu poolt määratud ekspertiis näitas, et korteri turuväärtus on madalam, ehk 100 000 eurot. Sellest tulenevalt on hüvitis väiksem, ehk 7 000 eurot 7 437 euro asemel. Kohtuistung
9.08.09.2023 kohtuistungil T. S. kinnitas, et ei ole selle vastu, et korter jääb V. F.le. V. F.l tuleb tasuda T. S.le 1⁄2 korteriomandi turuväärtusest. Kogu Xxxx müügist saadud raha laekus V. F. kontole, see muutus ühisvaraks. Pooltel oli ühine majapidamine ja ühiselt tehti kulutusi, sisustati ka Xxxx korterit. Ei saa nõustuda selle %-ga, mida on V. F. välja toonud, et korter soetati 93% ulatuses lahusvara arvelt. Tegu oli ühisvaraga ja see tuleks jagada abikaasade vahel võrdselt. V. F. jäi oma 25.05.2023 menetlusdokumendis esitatu juurde, hüvitiseks võiks olla 7000 eurot. Xxxx korteri puhul oli tegemist lahusvara müügiga. Seega lahusvara müügist pidi raha laekuma vastavalt omandi suurusele. See raha ei lähe mitte mingi valemiga ühisvaraks. Kohtuotsuse põhjendused
10.Hageja T. S. ja kostja V. F. on vastastikku esitanud hagi ja vastuhagi nende abielu ajal soetatud ühisvara jagamiseks.
11.Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele.
12.Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga, lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.
13.T. S. ja V. F. abiellusid xxxx ja poolte abielu lahutati xxxx osaotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-20184. Perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktist 2 tulenevalt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Osaotsus abielu lahutuse nõudes tsiviilasjas nr 2-21-20184 jõustus xxxx.
14.Pooled on esitanud hagis ja vastuhagis mõlemad nõude jagada poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand aadressiga Xxxx.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korteriomand aadressil Xxxx on soetatud abielu ajal ja kuulub poolte ühisvara hulka. Pooled on üksmeelel ka korteriomandi turuvääruse osas, leides, et lähtuda tuleb 13.01.2023 eksperthinnangust nr. 1741-22, mille kohaselt on korteriomandi turuväärtus 100 000 eurot.
16.Hageja palus hagis müüa korteriomand avalikul enampakkumisel, võõrandamisest saadud rahasumma jagada poolte vahel võrdselt. Kostja palus vastuhagis jätta korteriomand Xxxx kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 7000 eurot.
17.Abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt (PKS § 37 lg 3). Kaasomandi lõpetamise nõude peab lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis, ning üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 11). Kostja huvi on saada korteriomand ainuomandisse. Kostja selgitas, et tegemist on kostja koduga ning kostja soovib enda kodus edasi elada. Hageja korteriomandit enda omandisse ei soovi, vaid soovib, et korteriomand võõrandataks avalikul enampakkumisel. Hageja on menetluse käigus avaldanud, et tal ei ole selle vastu midagi, kui korteriomand jääb kostjale, kuid ta ei nõustu kostja poolt välja pakutud hüvitise suurusega. Kohus leiab, et kuna poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand on kostja kodu ja kostja soovib seal ka edaspidi elada, on õiglane jätta korteriomand kostjale. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja nõue jätta kostja V. F. ainuomandisse korteriomand aadressil Xxxx, kuulub rahuldamisele.
18.Kuivõrd kohus on rahuldanud kostja nõude jätta korteriomand aadressil Xxxx kostja ainuomandisse, on põhjendatud rahuldada ka kostja nõue kohustada T. S.t andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on ühisomanikud V. F. ja T. S. kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse V. F. ja määrata asendada nõusolek kohtuotsusega. Samuti määrata, et kohtulahend ei asenda V. F. tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
19.Hageja leiab, et korteri kostjale jätmisel on põhjendatud kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist summas 50 000 eurot, mis vastavalt eksperthinnangule on pool korteriomandi
turuväärtusest. Kostja leiab, et kuna poolte ühisvarasse kuuluv korter aadressiga Xxxx omandati korteri aadressiga Xxxx müügist saadud raha arvel ning antud korteri müügist saadud rahalised vahendid kuulusid vastavalt poolte kaasomandi osa suurusele 3⁄4 osas kostjale ja 1⁄4 osas hagejale, siis ei ole põhjendatud korteri aadressiga Xxxx turuväärtuse jagamine võrdsetes osades. Kostja leiab, et hagejal on õigus hüvitisele summas 7000 eurot (7% korteriomandi turuväärtusest 100 000 eurot, ehk 7000 eurot).
20.Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi abikaasade vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt peaks korteriomandi aadressiga Xxxx kui ühisvara hulka kuuluva eseme jagamisel kostja, kellele korter jäeti, hüvitama hagejale poole selle väärtusest. Samas sätestab PKS § 34 lg 2, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kostja on väitnud, et korteriomandi aadressiga Xxxx soetamiseks kasutati 3⁄4 osas tema lahusvara ja 1⁄4 osas hageja lahusvara.
21.Riigikohus on 25. oktoober 2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-18828 (p 21.1) analoogses asjas selgitanud, et kostja väiteid saab pidada PKS § 34 lg 2 järgse nõude esitamiseks tasaarvestusavaldusena (VÕS § 197 lg 1 mõttes) hageja hüvitisnõudega ning ei ole määrav, et kostja ei ole ise oma nõuet ega tasaarvestusele tuginemist selgelt sellisena formuleerinud. Tema tahe on piisavalt mõistetav ning kehtiva õiguse alusel saab tema väiteid hinnata vaid PKS § 34 lg 2 kontekstis.
22.Järgnevalt hindab kohus, kas ja millises ulatuses on kostja tasaarvestus põhjendatud.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et korter aadressiga Xxxx oli omandatud enne poolte abielu sõlmimist xxxx ja kostja omandis oli 3⁄4 kaasomandist ja hageja omandis 1⁄4 kaasomandist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et korter aadressiga Xxxx müüdi hinnaga 69 500 eurot ning müügist saadud rahalised vahendid kanti kostja arvelduskontole.
24.Hageja leiab, et kostja kontole kandmisega sai rahalistest vahenditest poolte ühisvara ja korteriomand aadressil Xxxx omandati ühisvara arvelt. Kostja hagejaga ei nõustu, leides, et korteriomandi aadressiga Xxxx müügist saadud rahalised vahendid ei saanud kuidagi muutuda poolte ühisvaraks. Kohus on seisukohal, et kuigi kummagi abikaasa pangakontol olev raha kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka (RKTKo 12.10.2016, nr 3-2-1-92-16, p 16; RKTKo 07.062006, nr 3-2-1-46-06, p 11), siis, arvestades käesoleva asja asjaolusid, st seda, et pooled ei vaidle, et raha laekus kostja kontole poolte lahusvara müügist, on ühisvara hulka kuulumise eeldus PKS § 27 lg 6 mõttes käesoleval juhul ümber lükanud. Seega arvestades, et poolte lahusvaraks olnud korteriomandi Xxxx müügihind oli 69 500 eurot, kuulus vastavalt lahusvaraks olnud korteri omandiosade suurusele müügihinnast hagejale 17 375 eurot (69 500 eurot x 0,25) ja kostjale 52 125 eurot (69 500 eurot x 0,75).
25.Pooled ei vaidle selle üle, et korteri aadressil Xxxx ostuks kasutati korteri Xxxx müügist saadud rahalisi vahendeid. Puudub vaidlus, et korteriomandi Xxxx ostuhind oli 56 200 eurot, ehk 13 300 eurot vähem, kui saadi lahusvara, Xxxx müügist. Hageja on leidnud, et kostja poolt välja toodud %-d ei ole õiged, sest lähtuda tuleks sellest, et korteriomand omandati ühisvara arvelt, kohus ei tähelda aga hageja vastuväiteid kostja poolt välja pakutud %-de osas juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et korteriomandit ei omandatud ühisvara arvelt.
Seega tuleb lähtuda kostja poolt väljatoodust, et korteriomandi Xxxx ostuhind 56 200 eurot tasuti 52 125 euro ehk 93% (52 125 eurot/56 200 eurot x 100) ulatuses kostja lahusvara müügist saadud vahendite ja 4 075 euro ehk 7 % (4 075 eurot/56 200 eurot x 100) ulatuses hageja lahusvara müügist saadud vahendite arvelt. Arvestades kostja tasaarvestusavaldust, ja kohtu poolt tuvastatut, et korteriomand Xxxx soetati 93% ulatuses kostja lahusvara arvelt ja 7% ulatuses hageja lahusvara arvelt, tuleb kostjal hagejale enamsaadud ühisvara arvelt hüvitada 7 % korteri turuväärtusest (mis vastavalt eksperthinnangule on 100 000 eurot) ehk 7 000 eurot (100 000 eurot x 0,07). Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27.TsMS § 164 on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga. Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudega- seega hagilise abieluasjaga, ning eelduslikult on abielu lahutamine ja ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kohus rahuldas käesolevas asjas T. S. hagi abielulahutuse nõudes xxxx osaotsusega, jättis käesoleva otsusega T. S. hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes rahuldamata ja rahuldas V. F. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Samas oli T. S. vastuhagis pakutud jagamise viisiga nõus ning vaidluse keskmes oli lõpuks üksnes hüvitise määr. Lähtudes eeltoodust ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, mistõttu tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (v.a riigi õigusabi kulud, menetlusabi kulud), puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi kulud ja menetlusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Kohus lahendab riigi õigusabi kulude taotluse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.