VT’i hagi Osaühingu J vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1781,80 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu J apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): VT (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing J (registrikood XXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta vastu Osaühingu J apellatsioonkaebusest loobumine osas, milles ta vaidlustas Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsuse resolutsiooni punkte 1, 2 ja 3.
2.Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsuse resolutsiooni jõustunud osa on järgmine:
2.2.Tuvastada, et VT ja Osaühing J vahel 02.11.2013.a sõlmitud töölepingu nr 165 erakorraline ülesütlemine Osaühingu J poolt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5 alusel 15.09.2014.a avaldusega on tühine.
2.3.Lugeda VT ́i ja Osaühingu J vahel 02.11.2013.a sõlmitud tööleping nr 165 lõppenuks alates 16.09.2014.a.
2.4.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1(4)
Tsiviilasi nr 2-14-61514
3.1.Osaühing J loobub apellatsioonkaebusest osas, milles ta vaidlustas Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsuse resolutsiooni punkte 1, 2 ja 3.
3.2.Pooled lepivad kokku, et kumbki pool ei võlgne teineteisele pooltevahelisest töölepingust ja selle lõpetamisest tulenevalt midagi.
3.3.Osaühing J kinnitab, et usalduse kaotusele viidati töölepingu ülesütlemisel ebaõigesti.
3.4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Tühistada Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5. Muus osas (resolutsiooni p-d 1-3) jätta Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsus muutmata.
5.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 08.10.2014.a Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt välja hageja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 4975 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse 10.11.2014.a otsusega osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1781,80 eurot. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 25.11.2014.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluse lahendamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.12.2014.a hagiavalduse täpsustuse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 02.11.2013.a sõlmitud töölepingu alusel arendus- ja ekspordijuhina. Kostja ütles 25.09.2014.a töölepingu üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu, kuna hageja kasutas teisele töötajale antud kütusekaarti isikliku sõiduauto tankimiseks pärast seda, kui hagejale antud kütusekaart oli ülemäärase kulu tõttu temalt ära võetud. Kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda. Hagejal oli lubatud kasutada teise töötaja kütusekaarti, sest kostja hüvitas talle kogu kütusekulu sõltumata sellest, kas hageja tankis kütusekaardi või oma rahaga. Kostja ei olnud hagejat teavitanud, et teiste töötajate kütusekaartide kasutamine ei ole lubatud. Samuti ei ole kostja hagejat hoiatanud. Kostja avastas, et hageja on kasutanud teise töötaja kütusekaarti, augustis 2014.a, kuid töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse saatis hagejale alles septembris 2014.a. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal oli õigus öelda tööleping üles, sest hageja oli tankinud kütust kostja kütusekaardiga, mis oli antud teisele töötajale. Sellest, et kostja oli hagejalt kütusekaardi kokkulepitud limiidi ületamise tõttu ära võtnud, pidi hageja aru saama, et ta ei või kostjalt luba küsimata kostja kütusekaardiga tankida. Hagejal ei olnud lubatud teise töötaja kasutusse antud kütusekaarti kasutada. Hageja ei teavitanud kostjat pärast tankimist sellest, et tankimine oli seotud tema tööga, ega põhjendanud teise töötaja kaardi kasutamist. Enne töölepingu ülesütlemist oli hagejat suuliselt hoiatatud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 27.02.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, luges töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks alates 26.09.2014.a ning mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel 2(4)
Tsiviilasi nr 2-14-61514 välja hageja ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1781,80 eurot. Maakohus jättis hüvitisenõude rahuldamata hageja ühe kuu keskmist töötasu ületavas osas. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.09.2015.a otsusega maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas hageja kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hageja nõuded rahuldatakse või jäetakse jõusse maakohtu otsus või saadetakse asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule või maakohtule. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja võimalusel määrata need rahaliselt kindlaks või jätta menetluskulude jaotamine ja väljamõistmine alama astme kohtu otsustada. Riigikohus tühistas 16.03.2016.a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi samale ringkonnakohtule.
7.29.04.2016.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant esitas istungil apellatsioonkaebusest loobumise avalduse osas, milles ta vaidlustas Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsuse resolutsiooni punkte 1, 2 ja 3. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, leiab, et apellandi apellatsioonkaebusest loobumise avaldus osas, milles ta vaidlustas Harju Maakohtu 27.02.2015.a otsuse resolutsiooni punkte 1, 2 ja 3, tuleb vastu võtta. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Käesoleval juhul on pooled aga menetluskulude jaotuse osas leppinud teisiti kokku kompromissi raames. Lg 4 kohaselt teeb ringkonnakohus loobumise korral määruse, millega lõpetab menetluse selle apellatsioonkaebuse osas, millest loobuti.
9.Samuti leiab ringkonnakohus, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu osaliselt tühistada (resolutsiooni punktid 4 ja 5) ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele (osaliselt) ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et
3(4)
Tsiviilasi nr 2-14-61514 kuigi kompromissi tekstis on viidatud Harju Maakohtu 27.02.2016.a otsusele, on tegemist ilmselge eksitusega ning silmas on peetud käesolevas tsiviilasjas tehtud 27.02.2015.a lahendit, kuivõrd 27.02.2016.a lahendit maakohus käesolevas tsiviilasjas teinud ei ole.
10.Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.