Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-16-4816

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebus võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlgnik V R on esitanud kohtule avalduse füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik tasuda endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, muu vara puudub. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist. Viru Maakohus 30.03.2016 määrusega võttis menetlusse V R avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja nimetas pankrotiavalduse menetluses ajutiseks halduriks Martin Krupp. Haldur esitas 18.04.2016 ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruanne I Võlgniku üldiseloomustus 2(10)

Tsiviilasi nr 2-16-4816

Võlgniku poolt edastatud andmete kohaselt töötab ta T OÜ-s (registrikood xxx). Võlgniku suuliste selgituste kohaselt jääb tema igakuine netosissetulek vahemikku 300 kuni 1000 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik lahutatud. Võlgnik oli abielus L R alates 12.12.1997 kuni 04.03.2013. Võlgnikul on kaks last: täisealine laps K R ja alaealine laps A R. II Maksejõuetuse tekkimine Võlgniku ütluste kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduses esitatud informatsiooni kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et ta püüdis tegeleda kinnisvara arendamisega, mis aga ebaõnnestus. Antud tegevuse tulemusena on võlgnikul üles jäänud kohustused, mida ta käesoleval ajal enam teenindada ei suuda. Võlgnik on avaldanud ajutisele pankrotihaldurile suuliselt, et tal puudub käesoleval hetkel stabiilne elukoht. Võlad tekkisid umbes kolm aastat tagasi ajal, mil ta läks kinnisvaraäri ajades tülli oma äripartneriga. Samal ajal tekkis võlgnikul ka vaidlus Maksu- ja Tolliametiga seoses Maksu- ja Tolliameti poolt võlgniku suhtes algatatud füüsilise isiku tulumaksu tasumise arvestuse õigsuse kontrolliga, mille tulemusena otsustas Maksu- ja Tolliamet suurendada võlgniku 2010.a ja 2011.a füüsilise isiku tulumaksukohustust rohkem kui 100 000 euro võrra. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab arvelduskontosid neljas krediidiasutuses: Swedbank AS, AS Eesti Krediidipank, AS SEB Pank ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Võlgniku Swedbank AS-i arvelduskontol nr xxx on viimane tehing sooritatud 15.08.2015. AS-is SEB Pank, AS-is Eesti Krediidipank ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis võlgnikul viimase nelja aasta jooksul tehingud puuduvad. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) kokkuvõtete kohaselt on võlgnikule 2014.a töötasu makstud E E T AS poolt aprillis 774,50 eurot (bruto) ja mais 1 866,67 eurot (bruto). Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) kokkuvõtete kohaselt on võlgnikule maksud töötasu 2015.a järgmiselt: Jrk nr Aasta Maksja Kuu Summa eurodes (bruto)

Tsiviilasi nr 2-16-4816

MCB Finance Estonia). Peale laenusumma arvele laekumist on võlgnik suundunud kasiinosse, samuti on võlgnik käinud kasiinos ennem eelpool nimetatud laenude osamaksete tagasimakse tähtaega, kus laenumakseks olev summa on eelnevalt sularahaautomaati sisestatud. Tuginedes eelpool olevatele asjaoludele võib pankrotihalduri esialgsel hinnangul võlgnikul olla ka hasartmängusõltuvus. Võlgniku suhtes on käesolevaks hetkeks menetluses 5 täitemenetlust, mille aluseks on erinevad võlgnevused Eesti Vabariigi ja teiste erinevate võlausaldajate ees (Maksu- ja Tolliamet, V K, OÜ 1Credit ja AS Narva Vesi). Võlgnik on sissenõudjaks ühes täitemenetluses, mis on algatatud juba 2004.a isiku M A vastu summas 383,47 eurot. Varaseim käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest on võlgniku suhtes algatatud 2012. Võlgniku suhtes lõpetatud kolm täitemenetlust on algatatud aastatel 20122013, neist varaseim 23.05.2012. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud kinnisvaraäri, maksude õigeaegsest tasumisest kõrvalehoidumine, laenukohustuste mittetähtaegne täitmine ja ka võimalik hasartmängusõltuvus. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja vähemalt 2014.a keskpaigaks. III Võlgniku varad Võlgniku suuliste selgituste kohaselt kuulub talle kinnistu asukohaga xxx, aga et kinnistul asub alajaam, siis on kinnistu võlgniku hinnangul väärtusetu. Samuti on võlgniku suuliselt esitatud teabe kohaselt võlgniku varaks tema igakuine töötasu, mis jääb 300-1000 euro ulatusse vastavalt sellele, kui palju tema tööandjal T OÜ-l parajasti tööd pakkuda on. Krediidiasutustesse tehtud päringute selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: Swedbank AS-is: arvelduskontot xxx, mille saldo on 08.04.2016 seisuga 17,38 eurot. Kontol on broneering summas 21,12 eurot kaardi hooldustasudest. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is SEB Pank: arvelduskontot nr xxx, mille saldo 05.04.2016 seisuga on 0.03 eurot. Konto on arestitud Viru Maakohtu 30.03.2016 määruse 2-16-4816 alusel 31.03.2016. Lisaks on seadnud kontole arestid kohtutäiturid Krista Järvet, Anrei Krek, Kristel Maalman ning Maksu- ja Tolliamet. Võlgnikul on kohustused panga ees. Danske Bank A/S Eesti filiaalis: arvelduskontot nr xxx, mille saldo seisuga 03.04.2016 on 0 eurot. Konto on arestitud 31.03.2016 Viru Maakohtu 30.03.2016 kohtumääruse alusel. Võlgnikul on kohustused panga ees. AS-is Eesti Krediidipank: maksekontot nr xxx, mille saldo seisuga 06.04.2016 on 0 eurot. Tehingud viimase 5 aasta jooksul puuduvad. AS-is BIGBANK, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, AS-is Versobank, AS-is LHV Pank, Tallinna Äripanga AS-is, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja AS-is Citadele banka Eesti filiaalis võlgnikul arvelduskontod puuduvad. Swedbank Liising AS-ga, SEB Liising AS-is, AS-ga Aires Liising, ALG Liisingu AS-ga, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, AS-ga Nordea Finance Estonia, Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga ega Krediidipanga Liisingu AS-ga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Maanteeameti 31.03.2016 vastuse kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. 4(10)

Tsiviilasi nr 2-16-4816

AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 31.03.2016 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr 99803980778, konto saldo vastavalt Danske Bank saldoteatisele seisuga 04.04.2016 on 1 053.952 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50 osakut väärtusega kokku 1 335.52 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule järgmine kinnisvara:

Tsiviilasi nr 2-16-4816

2) 3) 4) 5)

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Kohtutäitur Krista Järvet Kohtutäitur Kristel Maalman Kohtutäitur Andrei Krek

108 294,29 eurot; 9 943,90 eurot; 10 415,41 eurot; 265,61 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 06.04.2016 seisuga maksuvõlg. Maksu- ja Tolliameti andmetel kontrollis maksuhaldur 13.03.2013 korralduse nr 12.2-3/13126-1 alusel füüsilise isiku V R tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2010.a jaanuarist kuni 2011.a detsembrini. Kontrolli tulemusel otsustati (30.01.2015.a maksuotsus nr 12.2-3/13126-36):

Füüsilise isiku tulumaks 108 294,29 eurot

Kohtutäituri arestinõue 124 222,94 eurot

Maamaks 18,00 eurot

KOKKU

232 535,23 eurot Maksukohuslase ettemaksu saldo seisuga 06.04.2016 on 0 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 06.04.2016 seisuga 87 584,53 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 31.03.2016 andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Jrk Toimiku nr Avamise Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur kuupäev

167/2014/724 10.06.2014 V K 103 458,42 Krista Järvet

095/2015/2916 26.11.2015 Maksu- ja Tolliamet 108 294,29 Kristel Maalman

066/2015/1257 10.07.2015 OÜ 1Credit Narva 282,86 Andrei Krek

066/2014/1593 27.06.2014 AS Narva Vesi 913,14 Andrei Krek Võlgniku suhtes on lõpetatud 3 täitemenetlust. Võlgnik on sissenõudjaks järgmises täitemenetluses: Jrk Toimiku nr Avamise kuupäev Võlgnik Nõue EUR Kohtutäitur

169/2004/3761 29.12.2004 M A 383,47 Andrei Krek AS SEB Pank 05.04.2016 teatise kohaselt on võlgnikul kohustusi panga ees 0,90 eurot, mis tuleneb arvelduskonto kuutasu võlgnevusest. Danske Bank A/S Eesti filiaali 04.04.2016 teatise kohaselt on võlgnikul kohustusi panga ees 7 251,80 eurot, mis tuleneb V R ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust nr EHL-131106VR. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 327 372,46 eurot. V Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta: Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta 6(10)

Tsiviilasi nr 2-16-4816

Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 327 372,46 eurot kuid võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on 623/67226 mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga xxx, reaalosa eluruum nr 49, asukohaga xxx, millise hinnanguline väärtus on käesoleval ajal keskmiselt 60 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud kinnisvaraäri, maksude õigeaegsest tasumisest kõrvalehoidumine, laenukohustuste mittetähtaegne täitmine ja ka võimalik hasartmängusõltuvus. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2014. aastast kui võlgniku suhtes algatati esimene käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest, millest tulenevat kohustust ei ole võlgnik suutnud käesolevaks hetkeks täielikult tasuda. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur palub:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära avaldajat, leiab, et füüsilise isiku V R pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt võlgniku võimalik realiseeritav vara on väärtuses 60 000 eurot. Võlgnikule kuulub ka 1 053.952 Kohustuslik 7(10)

Tsiviilasi nr 2-16-4816

Pensionifond Danske Pension 50 osakut, millele ei ole TMS § 130 lg 4 tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgniku kohustusi on vähemalt 327 372,46 euro ulatuses. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt ei ole võlgnikul sellises koguses vara, mis kataks tema kohustusi. Samuti ei ole tuvastatud võimalusi vara tagasi võita või tagasi nõuda. Võlgniku töökohaks on T OÜ. Ja võlgniku suuliste selgituste kohaselt jääb tema igakuine netosissetulek vahemikku 300 kuni 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus kuulutab võlgniku pankroti 29.04.2016 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 17.05.2016 kell 14.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima.

MENETLUSKULUD

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda.

8(10)

Tsiviilasi nr 2-16-4816

Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks 16 töötunni eest 1440 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 288 eurot, kokku 1728 eurot. Vajalike kulutuste katteks Saneerimismenetluse OÜ-le palub ajutine haldur välja mõista 89,87 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 16 töötunni eest 1440 eurot, tasule lisandub käibemaks vastavalt PanrkS § 65 lg 11, kokku on 1728 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused summas 89,87 eurot on põhjendatud ja vajalikud.

VIIVITAMATU TÄITMINE

PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

TEATE AVALDAMINE

Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. 9(10)

Tsiviilasi nr 2-16-4816

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.