IM hagi PP vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IM apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
150 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja: PP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.04.2015 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta IM kanda.
4.Välja mõista IM-lt ringkonnakohtu menetluskulud üheksakümmend kuus) eurot PP kasuks.
(kuussada
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.12.2012 esitas IM (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse PP (kostja) vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Samuti esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ning palus peatada menetluse Tallinna notar Ülle Anmanni menetluses olevas pärimisasjas nr 801912.
2.Hagiavalduse kohaselt suri XX.XX.XXXX hageja tädipoeg KK (sündinud XX.XX.XXXX). Hageja pöördus Tallinna notar Ülle Anmanni poole sooviga pärida ning sai teada, et KK poolt on 22.09.2012 tehtud kodune testament, milles on pärijaks nimetatud kostja. Tallinna notar Ülle Anmann tegi testamendijärgse pärimisõiguse pärimistunnistuse kavandi ning määras tunnistuse väljastamiseks tähtpäeva 28.12.2012. Hageja leidis, et 22.09.2012 tehtud kodune testament on tühine, kuna sellel on võltsitud KK allkirja ning pärimisseaduse (PärS) § 23 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Hageja palus määrata kohtul käekirjaekspertiisi eesmärgiga tuvastada, kas 22.09.2012 kodusel testamendil olev allkiri kuulub KK-le.
3.28.12.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise avalduse ja peatas pärimismenetluse Tallinna notar Ülle Anmann menetluses olevas pärimisasjas nr 8019-12. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et KK on 22.09.2012 testamendi allkirjastanud ning testament on kehtiv. Kostja oli nii KK elukaaslane kui ka hooldaja ning nad tundsid teineteist juba 1991.aastast ja elasid koos alates 2003.aastast. Kuna KK vajas ööpäevaringset hooldust, hoolitses kostja tema eest ning korraldas ka KK matused. Hageja ja KK vahel mingisugust suhtlust ei olnud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 07.04.2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2592 eurot.
6.Et selgitada välja, kas 22.09.2012 testament on allkirjastatud KK poolt, rahuldas kohus hageja taotluse ning määras 14.08.2013 kohtumäärusega käekirjaekspertiisi. 17.01.2014 ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt puudub KK 22.09.2012 testamendil KK võrdlusallkirjadele vastav allkiri. Ei ole võimalik määrata, kas allkiri kujul „KK.“ on kirjutatud KK poolt. Kohus leidis, et kuivõrd ekspertiis ei andnud vaidlusalusele asjaolule tõsikindlat ühest vastust, tuleb allkirja ehtsuse kinnitamiseks analüüsida ka kõiki teisi tõendeid koosmõjus ekspertiisis tuvastatuga.
7.Maakohus asus seisukohale, et iseenesest ei saa olla vaidlust asjaolus, et isiku allkiri võib ajas muutuda. Samuti ei saa eitada, et isik võib kasutada allakirjutamiseks kahte erinevat allakirjutamise viisi. Kohus leidis, et allkirjavormide arengu ajaline dünaamika viitab
testamendi allkirja õigsusele. Testamendile ajaliselt lähema allkirja eritunnused vastavad ühtedes eritunnustes täiesti ilmselt rohkem testamendi omadele kui ekspertiisiaktis käsitletud 2010.a notariaalsele volikirjale antud allkiri. Samal ajal on see teistes eritunnustes võrreldav ka 2010.a volikirjale antud allkirjaga („K“ 1. element algab sirgelt). Kolmandas eksperdi poolt võrreldud eritunnustes, „K“ 2. ja 3. elemendi pikkuste võrduses jääb 2011.a allkiri 2010.a ja 2012.a allkirjade vahele. Samuti nähtub esitatud tõendeid ajaliselt skaalale asetades, et kui isik kirjutas varasemalt ajal alla ühte viisi, siis hilisemal ajal hakkas isik alla kirjutama teist viisi. Testamendi allkirja õigsusele viitab ka see, et kõige hilisem dokument (st testament) on alla kirjutatud samal viisil nagu isik oli kõiki hilisemaid dokumente alla kirjutanud.
8.Isikul on õigus anda allkiri ka tavakäekirjas, st allkiri ei pea olema mingisugune graafiline moodustis. H.Lindmäe raamatule „Kriminalistikatehnika (Tln 1976, lk 189-190) viidates, märkis kohus, et ka teemakohane õiguskirjandus ei sea kahtluse alla asjaolu, et paralleelselt kasutatav täht-tähelt tekstina kirjutatud isikunimi oleks allkiri. Lisaks on kostja välja toonud, et õigusest alla kirjutada mis tahes viisil on lähtunud ka varasem kohtupraktika (nt Pärnu Maakohtu 26.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-43806). Kohus leidis, et ilmselt on ka ekspert lähtunud ekspertiisiaktis asjaolust, et isikul on õigus anda allkirja nime väljakirjutusena, kuivõrd ekspert on arvestanud võimalusega, et testaator võis anda allkirja ka nime väljakirjutusena, mistõttu asuski lõppjäreldusele, et ei ole võimalik määrata, kas allkiri on kirjutatud KK poolt või mitte. Kuivõrd isikul on õigus anda allkiri ka tavakäekirjas, mida antud juhul on tehtud, viitab see testamendi allkirja õigsusele.
9.Kohus kuulas 17.03.2015 kohtuistungil tunnistajatena üle EL ja MT, kes olid tunnistajateks 22.09.2012 testamendi allkirjastamisel. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et KK kirjutas 22.09.2012 testamendile ise alla ja et tunnistajad viibisid üheskoos testamendile allakirjutamise juures ning kirjutasid ka ise testamendile alla. Hageja leidis, et isegi olukorras, kus tunnistajad nägid KK midagi allkirjastamas, ei saa pidada 22.09.2012 testamendil olevat kirjutist KK allkirjaks ning et PärS § 23 lg 1 eeldab allkirjastamist, mitte alla kirjutamist. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et allkirja ehtsust on võimalik kontrollida vaid läbi käekirja (allkirja) võrdlemise. Ekspertiisiaktil ei ole ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu, vaid kohus hindab kõiki tõendeid kogumis. Nii nagu ühel üksikul tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu, ei saa üheltki tõendilt tõenduslikku jõudu ka ette välistada. Seega omavad kogumis teiste tõenditega tähendust ka tunnistajate ütlused ja seda eriti antud olukorras, kus ekspertiis ei ole tõsikindlalt tuvastanud, et KK ei ole kirjutanud testamendile alla. Kohus märkis, et ei kahtle tunnistajate usaldusväärsuses ega jäta neid kõrvale.
10.Kuivõrd ekspertiis ei andnud tõsikindlat vastust küsimusele, kas KK allkirjastas testamendi või mitte, allkirja kirjutamine tavakäekirjas on lubatud, allkirjavormide ajaline dünaamika koos allkirja kronoloogiast nähtuva allkirja muutusega viitavad allkirja õigsusele ning tunnistajad on kinnitanud, et KK kirjutas testamendile ise alla, on tõendatud, et KK kirjutas 22.09.2012 testamendile alla. Seega on testament kehtiv ega kuulu tühistamisele.
11.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud tsiviilasjas esindamisega kokku 18 tundi, kokku 2592 eurot. Kohus leidis, et kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, pidas kohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja esindaja kulu välja kogu ulatuses summas 2592 eurot (sh käibemaks).
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja esitas 08.05.2015 Harju Maakohtu 07.04.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi arutamisele maakohtule.
13.Antud asjas toimus 18.03.2014 kohtuistung, kus hageja esitas taotluse uue ekspertiisi teostamiseks. Hageja loobus selle ekspertiisi teostamise taotlusest, kuna maakohus asus istungil seisukohale, et 22.09.2012 testamendil ei ole KK allkirja ning 22.09.2012 testament ei ole koostatud KK poolt. Otsuses on kohus aga seisukohal, et ekspertiis ei tuvastanud tõsikindlalt, kas KK allkirjastas testamendi ning jaatas võimalust, et isiku allkiri võib ajas muutuda ning isik võib kasutada mitut allakirjutamise viisi, mistõttu otsustas kohus üle kuulata isikud, kes olid vaidlusaluse koduse testamendi allakirjutamise tunnistajateks. Hageja jaoks oli otsuses toodud seisukoht üllatuslik, kuna tema arvates lahendas kohus küsimuse testamendi allkirjastamise osas juba 18.03.2014 istungil. Olukorras, kus kohus oli lahendanud vaidluse all oleva küsimuse, viidates selgesti, et kohus ei loe 22.09.2012 testamenti allkirjastatuks KK poolt, ei olnud hagejal vajalik enam midagi täiendavalt tõendada.
14.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa olla vaidlust asjaolus, et isiku allkiri võib ajas muutuda ning et isik võib kasutada allakirjutamiseks kahte erinevat allakirjutamise viisi. Lisaks leidis kohus, et isik kirjutas varasemal ajal alla ühte viisi, siis hilisemal ajal hakkas isik alla kirjutama teist viisi. Ekspertiisiakti lisa 1 sisaldab illustratsiooni KK erinevatest allkirjadest perioodil 2006–2010 ning need erinevad testamendil antud allkirjast. Testamendil olev kirjutus kujul KK ei olnud isegi KK poolt kasutatav allakirjutamise viis. Kohus on iseseisvalt võrrelnud kostja poolt esitatud 14.03.2011 dokumendi koopiat eksperdi poolt võrdlusmaterjalina kasutatud 2010.a allkirja näidist ning testamenti. Hagejale jääb mõistmatuks kohtu selline tegevus ning võime teha järeldusi dokumendi koopia pinnalt. Kohtu poolt uuritud dokumendist ei nähtu, kas keegi saab kinnitada, et 14.03.2011 dokumendi allkirjastas KK.
15.Kohus on sedastanud, et ka ekspert on oma aktis ilmselt lähtunud asjaolust, et isikul on õigus anda allkirja nime väljakirjutisena. Hageja arvates on kohus meelevaldselt asunud tegema järeldusi, mida ekspert ekspertiisiakti koostamisel võis mõelda. Samas ei haaku kohtu poolt viidatud eksperdiarvamus ekspertiisiakti endaga. Aktis on ekspert sõnaselgelt väljendanud, et vaidlustatud testamendil puudub KK allkiri. Ühtegi ekspertiisis võrreldud ja uuritud dokumenti, et KK kasutas kahte erinevat allkirja või siis teatud dokumentidel ka lihtsalt oma nime kirjutist, antud asjas esitatud ei ole. KK täielik või osaline nimekirjutis esineb ainult dokumentidel, mis ei ole allkirjastatud kolmandate isikute juuresolekul. Seega ei ole võimalik 14.03.2011 ega ka 04.10.2012 dokumentide pinnalt järeldada, et KK oma allkirja nimekirjutisena kasutas.
16.Kohus ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, miks kohtu arvates hakkas isik dokumente alla kirjutama erineval viisil. Võrreldes koos apellatsioonkaebusega esitatud 07.09.2010 dokumenti ekspertiisi võrdlusmaterjaliks oleva KK poolt koostatud 2007.a täitmisavaldusega, on ilmselge, et nimetatud kirjad ei ole koostatud sama isiku poolt. Lähtudes kohtu loogikast, et isikul muutus kas allkirja andmise viis või kasutas ta mitut nime kirjutist, siis tegelikkuses läks KK 2010.a üle täiesti uuele kirjastiilile. See ei ole eluliselt usutav.
17.Tunnistaja EL on avaldanud, et tundis KK umbes 10 aastat. Kostjat tundis EL testamendi koostamise ajaks umbes 5–6 aastat. Hageja leiab, et see väide tundub ebausaldusväärsena, kuna kostja on avaldanud, et ta elas KK-ga koos alates 2003. aastast. Eluliselt ei ole usutav, et tunnistaja, kes tundis KK 10 aastat (ehk siis aastast 2005) ei teadnud enne 2010.aastat midagi kostjast, kes oli väidetavalt KK elukaaslane. Hagejale jääb mõistmatuks, miks KK, kes oli jurist, pidi pöörduma koduse testamendi tegemise võimaluse osas isiku poole, kes ei omanud juriidilist haridust. Samas tunnistaja MT avaldas, et tundis KK 20 aastat ja seda tänu kostjale. Tunnistaja avaldas, et kui K helistas talle testamendi allkirjastamise aja kokkuleppimiseks, siis andis ta talle oma isikukoodi ja nime. Hagejale tundub kummaline, et tunnistaja pidi andma isikule, keda ta tundis juba 20 aastat oma nime. Samas ei nähtu testamendist, et sellel oleks kajastatud tunnistaja isikukood. Tunnistaja ütlustele lisab ebausaldusväärsust ka asjaolu, et veel 14.03.2011 taotlusel hooldaja määramiseks avaldas kostja lahtris seos hooldajaga –tuttav. Samas on kostja avaldanud, et elas KK-ga koos alates 2003.aastast. Järelikult on kostja avaldanud ebaõigeid andmeid kostja ja KK suhte osas. See omakorda seab kahtluse alla tunnistaja MT ütlused, kes avaldas, et tundis K umbes 20 aastat tänu kostjale, kuna nad elasid koos. Tunnistajate ütlused ei ole tõesed ning on antud kostja huvides.
18.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et testamendil puudub pärandaja allkiri ning see on tühine. Pärimisseaduse mõtte kohaselt on tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendile kõrgendatud kirjaliku vormi nõuete –isiklikult allkirjastamine – mõte selles, et tagada pärandaja korralduste hilisem autentsuse kontroll. Seda on võimalik teostada vaid läbi väidetava testamendi koostaja käekirja (allkirja) võrdlemise. Seega, kui selliseid kõrgendatud nõudeid ei ole tunnistajate juuresolekul väidetavalt allkirjastatud testamendi vormistamisel järgitud, siis peab see kaasa tooma testamendi tühisuse. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli hageja kohustus tõendada, et testamendil olev allkiri ei ole kirjutatud KK poolt.
22.Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Kolleegiumil puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.
23.Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisavalt põhjalikult argumenteerinud, miks eksperdiarvamus koosmõjus teiste tõenditega, ei tõenda hageja väidet, et allkiri testamendil ei ole kirjutatud KK poolt. Maakohus on võtnud arvesse, et ekspertiis ei tuvastanud tõsikindlalt, kas KK allkirjastas testamendi või mitte (ekspertiisiakti kohaselt ei ole võimalik määrata, kas allkiri kujul „KK“ on kirjutatud KK poolt), samuti seda, et isik võib kasutada kahte erinevat allakirjutamise viisi ning, et isiku allkiri võib ajas muutuda.
Maakohtu põhjendust toetab KK 14.03.2011 taotlus hoolduse seadmiseks, mille allkiri sarnaneb testamendil oleva allkirjaga. Samuti nähtub ekspertiisiakti lisast olevast allkirjade võrdlustabelist (illustratsioon), et kõige hilisemalt (04.10.2012) KK nimelt antud allkirjad sarnanevad testamendil oleva allkirjaga. Hageja viide, et need ei pruugi olla allkirjastatud KK poolt, on tõendamata.
24.Ebaõige on hageja seisukoht, et testamendil oleva allkirja ehtsust saab tõendada üksnes allkirjade võrdlemise kaudu. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega saab allkirja ehtsuse tõendamiseks esitada ka teisi tõendeid, sh tunnistajaid. Tunnistajatena üle kuulatud EL ja MT andsid mõlemad ütlusi, et nad olid kutsutud KK poole tunnistajateks testamendi allakirjutamise juurde. Tunnistajate ütluste kohaselt kirjutas KK testamendile alla ning pärast seda tunnistajatena nemad. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väidetega tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistajate ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid. Samal ajal kattuvad tunnistajate ütlused mitmete detailide osas (nt millises järjekorras saabusid tunnistajad KK juurde, allkirjade andmise järjekord).
25.Arvestades, et käekirjaekspertiis ei andnud kindlat seisukohta allkirja ehtsuse kohta, et mõned KK nimelt antud allkirjad sarnanevad testamendil oleva allkirjaga, et tunnistajate ütluste kohaselt allkirjastas testamendi KK, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja ei ole testamendi tühisust tõendanud.
26.Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et 18.03.2014 kohtuistungil asus maakohus seisukohale, et testamendil ei ole KK allkirja, misjärel hageja loobus teise ekspertiisi tegemise taotlusest. Otsuses aga leidis kohus, et ekspertiis ei tuvastanud tõsikindlalt, kas KK allkirjastas testamendi. Hageja jaoks oli otsuses toodud seisukoht üllatuslik, kuna hageja sai eelnevalt aru, et tal ei ole vaja midagi täiendavalt tõendada.
27.Vastuseks eeltoodud väitele märgib ringkonnakohus, et tulenevalt TsMS § 243 lg 1 ja § 438 lg 1 hindab kohus kõiki tõendeid kogumis lahendi tegemisel. Kuigi 18.03.2014 toimunud istungil märkis kohus, et ekspertiisiaktist saab järeldada, et KK ei ole testamenti allkirjastanud, ei saanud hageja eeldada, et sellisele seisukohale asub maakohus ka lahendi tegemisel. 18.03.2014 toimunud istungil teatas kostja esindaja, et ta taotleb tunnistajate ülekuulamist ning 17.03.2015 kuulati üle kaks tunnistajat. Lisaks esitati pärast 18.03.2014 istungit täiendavaid kirjalikke tõendeid. Kuna menetluses koguti ja uuriti ka muid tõendeid, siis pidi hageja olema valmis, et lahendi tegemisel tõendite kogumis hindamisel võib maakohus asuda teisele seisukohale. Kuna menetluses esindas hagejat vandeadvokaat, siis ei saanud see olla temale teadmata. Ülaltoodust tulenevalt ei saanud hageja eeldada, et tal ei ole vaja täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks esitada. Hageja oleks saanud esitada maakohtus teise käekirjaekspertiisi tegemise taotluse uuesti, samuti esitada muid tõendeid.
28.Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 696 eurot (käibemaksuga). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid 4 h ulatuses (apellatsioonkaebuse tutvustamine kliendile, analüüs ja vastuse koostamine), tunnihinnaga 145 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja on kinnitanud, et ta ei saa makstavat käibemaksu tagasi arvestada.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt apellatsiooniastmes toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud, samuti ei ületa esindaja tunnitasu turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 696 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.