Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-16-100370 Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 08.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse alvalduse kostjalt 1492 eurot saamiseks. Pärnu Maakohus 25.02.2016 määrusega andis hageja nõude Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid osapooled laenulepingu, mille alusel kanti kostjale 21.01.2013 üle laenusumma 600 euro kostja taotletud perioodiks 30 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 20.02.2013. Kostja ei ole tähtaegselt oma kohustusi täitnud ega laenu 2(2)

2-16-100370 tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt laenu puhul 600 eurot on intressi summa kolmekümne päevaseks peridoodiks on 120 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivise summat 24 euroni. Hageja nõuab meeldetuletuse tasu 26 eurot väljamõistmist kostjale saadetud 36 meeldetuletuste eest (ühe meeldetuletuse maksumus on 0,72 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viiviste määras 1,5% päevas ajavahemiku 21.02.2013 kuni 01.03.2016 eest hageja poolt vähendatud summas 600 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 600 eurot, intress 24 eurot, viivised 600 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot ning jooksvad viivised alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas, kuid mitte rohkem kui 600 eurot. Hageja menetluskulud summas 320 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 31.03.2016 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 53-54). Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 3(2)

2-16-100370 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel 21.01.2013 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 30-päevaks summas 600 eurot, intressiga 120 eurot krediidikulukuse määraga 791% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (21.01.2013) oli 35,57%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 22 korda. Seega on hageja ja kostja vahel 21.01.2013 sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing TsÜS § 86 lg 1 tulenevalt tühine. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 32-1-186-13 p 22). TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi ja viivist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (600 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenu andmise hetkel oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud (VÕS § 94 lg 1 nimetatud) intressimääraks 0,75%, seega kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks 0,37 4(2)

2-16-100370 eurot (600 × 0,75% / 365 × 30). Kuni 14.04.2013 kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 15.04.2013 on seadusejärgseks viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Viivise arvestus on järgmine: Periood Viivise määr,% 21.02.2013 - 14.04.2013 7.7 15.04.2013 - 30.06.2013 8.75 01.07.2013 - 31.12.2013 8.5 01.01.2014 - 30.06.2014 8.25 01.07.2014 - 31.12.2014 8.15 01.01.2015 - 30.06.2015 8.05 01.07.2015 - 31.12.2015 8.05 01.01.2016 - 21.04.2016 8.05

Perioodis päevi

Perioodi summa 6,752094 11,075526 25,709952 24,546858 24,651216 23,95173 24,34872 14,78064

Seega kokku arvestatud viivised ajavahemiku 21.02.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.04.2016 eest on summas 155,82 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summa 600 eurot, intressi 0,37 eurot, otsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 155,82 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot. Jooksvate viiviste väljamõistmise nõue kuulub rahuldamisele ka seadusjärgses viivise määras ehk VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Intressi 23,63 euro, viivise 444,18 euro ning jooksvate viiviste seadusjärgse määra ületavas osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 45% ulatuses kostja ja 55% ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 120 euro kostjalt väljamõistmist. Lepingulise esindaja kulude sees on maksekäsuavalduse koostamine ja edastamine 1 tunni ulatuses, tunni hind on 50 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 hüvitamisele kuulub maksekäsu kiirmenetluse lepingulise esindaja kulu summas 20 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja kuluks 90 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 290 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 130,50 5(2)

2-16-100370 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.