Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

OÜ Koduliising (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Tatjana Piigats (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa võlg 142,74 eurot, intress 39,63 eurot, viivis 12,20 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 58 eurot. Nõude aluseks on poolte vahel 6.08.2013. a sõlmitud laenuleping nr 0110308061, mille kohaselt hageja andis kostjale Hansapost OÜ-lt kauba ostmiseks laenu 204,99 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Laenulepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 32 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale saadetud kolm teadet. 28.01.2015. a saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 3 eurot, 25.05.2015. a saadetud teate eest 25 eurot ja 9.09.2015. a saadetud teate eest 30 eurot, kokku 58 eurot. Kohus leiab, et laenulepingu üldtingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus leiab, et laenulepingu üldtingimuste p 7.3, mis lubas lepingu rikkumise teadete saatmise eest küsida hinda kuni 32 eurot, on tühine. Nimetatud tingimus tõi kaasa tarbija kohustuse hüvitada lepingu rikkumise teadete saatmise kulu sõltumata kulu tegelikust suurusest, vaid oluliselt suuremas summas. Hageja on esimese meeldetuletuskirja eest küsinud 3 eurot, mida kohus peab mõistlikuks. Kõik kolm meeldetuletuskirja on sama sisuga ning põhjendatud ei ole järgmiste teadete eest kõrgema tasu küsimine. Kuna hageja on saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 9 eurot (3 x 3 eurot) ning jätab nõude 49 euro ulatuses rahuldamata (58 eurot – 9 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda 80% ulatuses ja hageja kanda 20% ulatuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot. TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.