2-15-122287/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.02.2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuli hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirja kohaselt tuli meeldetuletus- ja hoiatuskirja eest tasuda 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse eest 25,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Kaupmehe Järelmaks OÜ saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja ning lepingu ülesütlemisavalduse, millega seotud kulud on hinnakirja kohaselt 63,90 eurot. Kohus leiab, et lepingule kohaldatavad järelmaksulepingute üldtingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6.39 eurot (mis vastab hinnakirjas käendajale saadetava hoiatuskirja ning posti teel tõendi või päringu vastuse väljastamise tasule), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 25,56 eurot (4 × 6.39 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks ning jätab nõude 38,34 euro (63,90 eurot – 25,56 eurot) ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda 95% ulatuses ja hageja kanda 5% ulatuses. TsMS § 174 lõikest 2 lähtudes määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulu seoses hagiavalduse koostamise ja lisade komplekteerimisega summas 225 eurot ilma käibemaksuta (ajakulu 2 h ja 30 minutit, tunnitasu 90 eurot). TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades et hageja õigusabikulu piirdub hagiavalduse koostamise ning kohtule esitamise kuludega ning hageja on esitanud kohtutele veel teisi sarnase sisuga hagiavaldusi, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses, millele hageja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades vastab 90 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 215 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 204,25 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik