Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiavalduse asjaolud. XXXOÜ (edaspidi võlgnik) esitas 17.02.2016 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: XXXOÜ (võlgnik) on registreeritud äriregistris 06.09.2012.a. ja asutatud sissemaksu tegemata. Tema tegevusaladeks oli lastehoiu teenuse pakkumine, milleks renditi OÜ-lt XXXTallinnas XXXasuvad ruumid. Töötajaid oli ainult üks. Võlgnik Äriregistrile 2014.a ja 2015 majandusaasta aruandeid esitanud ei ole. 2013.a majandusaasta lõppes 13 145 euro suuruse kahjumiga, kuna ei jõutud hooaja alguseks tööd alustada ja kohad jäid osaliselt täitmata. Võlgniku sissetulekud ei katnud kulusid, rendile andja aga renditasu vähendamisega piisavas ulatuses ei nõustunud ning nõudis võlgnevuse tasumist kohtu kaudu. 2015.a detsembris lõpetati majandustegevus. Võlgnik võlgneb 10.03.2015.a seisuga kohtutäituri Mati Roodes andmeil, kes Pärnu Maakohtu 23.11.2015.a määruse alusel võlgniku vara suhtes täitemenetluse algatas ja kontod arestis, rendile andjale 5444,42 eurot, millele lisandub 772,93 eurot kohtutäituritasu. Võlgnikul väidetavalt vara puudub. Laste voodid olevat juhatuse liikme sõnul katki ja laste mänguasjad väärtusetud. Debitoorseid nõudeid ei ole. Maksuvõlga Maksu- ja Tolliameti andmeil võlgnikul ei ole, ainult 0,04 euro suurune arvestuslik intressinõue. Võlgnikul on arvelduskonto AS –s Seb Pank, mille saldo on miinuses. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnisasju. Võlgniku andmeil on tal kassa jääk 0 eurot. Aruande eelmistes alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul reaalne likviidne vara puudub, samas kui kohustusi on üle 6000 euro. Võlgnik on igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. Ka ei kavatse osanik võlgniku tegevusse rohkem investeerida. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku juhatuse liige märkinud kasvanud konkurentsi mööbli müügi turul internetipoodide näol. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri kulude hüvitise ja tasu palub ajutine haldur määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ-le (konto EE752200001120168326 Swedbank AS). Kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata, siis palub ajutine pankrotihaldur PankS § 23 lg 4 alusel halduri kulude hüvitis ja tasu kokku 397 euro ulatuses välja mõista riigi vahenditest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on üle 6000 euro. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 07.04.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 20.04.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku seadusliku esindaja XXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste katteks 41 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega

või kokkuleppega. Kuivõrd võlgnikul puudub piisav vara ajutise halduri ja kulutuste tasumiseks, on põhjendatud osa ajutise halduri tasust välja mõista riigilt, s.o summas 397 eurot (lisandub käibemaks) ning 274 eurot (lisandub käibemaks) võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on palunud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis määrata OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid (reg. Kood 10145857, pangakonto nr EE752200001120168326 Swedbank).

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.