Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Sisulised asjaolud 15.04.2016 saabus kohtule e-posti teel E.S-H. allkirjastamata hagiavaldus, milles kostjaks on märgitud A.E. (e-post: xxxxxxxxxx) ja milles avaldaja palub kohustada esitama avalikus ruumis õigete andmetega sisuline teave ja annulleerida viivitamatult Interneti serverist Konkurentsiseadusega vastuolus valeteave, mis on kallutav, provokatiivne ja vaenu öhutav Delfi'st, Öhtulehest ja Facebook ”Märgatud Pärnus” ning rakendada valeandmete esitamise eest KarS § 320 alusel ning hüvitada VÕS sätete alusel mittevaraline kahju. Hagiavaldusele on lisatud hageja enda koostatud dokument pealkirjaga „PERHI MÄÄRUS, Taotlus määruse sisulisele läbivaatamisele 1(3)

2-15-7904 andmestikus“ ning pdf-formaadis Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri ekspertiisimäärus, mis on koostatud 04.04.2016 Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija A.E.’i poolt ja milles määratakse korraldada kriminaalasjas nr 16267000061 ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis E.S-H. vaimse seisundi ja süüdivusseisundi kindlakstegemiseks. Hagiavalduse kohaselt nooremuurija A.E. kõlvatu konkurentsina avaldas Delfis ja Õhtulehe rubriigis Krimi tema suhtes laimu (sisuga: „Käesoleva aasta jaanuaris hoiatas politsei Pärnumaal tegutseva naise eest, keda on alust seostada erinevate kelmustega. Naine oli end eakatele kannatanutele esitlenud haigla sotsiaaltöötajana, sisenenud nende koju ja pannud seal toime vargusi”), ja varjab fakte, et hageja ei ole mingeid vargusi toime pannud, vaid on ZinZino OY partnerina saanud allkirjastatud volikirjad, pakkunud Omega 3, Omega 6 kalamaksaõli ja pangakaardi volitusel tasaarveldustega kliendi allkirjaga sai hageja oma valdusse kliendi PIN koodiga kaardi. Hageja arvates nooremuurija A.E. „on tekitanud 7 episoodilise kahjuhuvitise tagasinoude plaani, et hagejal arvelt rikastuda“. „Antud ajalises diapasoonis progresseeruvas avaliku meedia möjutamises töendub, et A.E. tagamöte, mis on saavutada inkrimineerimise episoodiline maksimaalne töus ehk fabritseeritud valefaktide alusel öhutada nn kaebuste jada pikenemist.“ Hageja arvates „A.E. tegutseb mitte erapooletu nooremuurijana, vaid kui sihipärase plaaniga konkurent saavutada laimu teel hageja pinnalt tööboonuseid, mida töendab: isik pakub oma e-aadressi ja telefoninumbrit.“ 18.04.2016 esitas E.S-H. samas asjas täiendavalt allkirjastamata dokumendi pealkirjaga „Hagi kahe tasandiline põhjuslik seos ja kolme tasandiline kahjuhüvitis“. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud avaldust ei saa menetlusse võtta ega läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras, sest hagiavaldusega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagiavalduse nõuded ei ole arusaadavad ja avaldus on oma sisult perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. Hageja väidetel on esitanud tema kohta avalikult valeandmeid kostja, kelleks hagiavaldusele lisatud tõendist, ekspertiisimäärusest nähtuvalt andmetel on kriminaalasjas ametiülesannetes tegutsev politseiuurija A.E. ehk ametiisik. Hagiavaldusest ja sellele lisatud ekspertiisimäärusest nähtuvalt on E.S-H. kahtlustatav kriminaalasjas nr 16267000061, milles alustati menetlust 22.01.2016 KarS § 213 lg 1 tunnustel, milles teostatakse kohtueelset menetlust hetkel seitsmes kuriteoepisoodis ning milles uurija A.E.i hinnangul on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt piisav alus kahtlustada E.S-H.t nimetatud kuritegude toimepanemises. 04.04.2016 on määratud kriminaalasjas hageja psüühilise seisundi ja vastutusvõime (süüdivusseisundi) väljaselgitamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiis. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Politsei- ja Piirivalveseaduse § 1 lg 2, 4 ja 5 järgi politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesandeks mh on avaliku korra kaitsmine. Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Et avalduse esitanud isik, so kriminaalasjas kahtlustatav E.S-H. ei ole rahul tema suhtes kriminaalasja menetleva politseiametniku tegevusega, tuleb temale selgitada, et kriminaalasjas tehtavaid menetlustoiminguid saab vaidlustada üksnes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte Konkurentsiseaduse või Võlaõigusseaduse alusel. Kahtlustatava õigused ja kohustused on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 34 järgmiselt: Kahtlustataval on õigus: 1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 2(3)

2-15-7904 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 21) tõlgi abile; 3) kaitsja abile; 4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 6) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 7) esitada tõendeid; 8) esitada taotlusi ja kaebusi; 9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni. (3) Kahtlustatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.“ Seega kõik vastuväited, taotlused vms küsimused, mis E.S-H. ’l kui kahtlustataval on kriminaalasjas tekkinud, saab ta esitada konkreetses kriminaalmenetluses. Elektroonilise kohtute infosüsteemi põhjal tegi kohus kindlaks, et E.S-H. on esitanud aprillis 2016 lisaks käesolevale hagile veel 2 hagi (ekspertiisimääruse sisust nähtuvalt ilmselt kannatanu) L. Tänav vastu (tsiviilasjad nr 2-16-5570, nr 2-16-5900) ning esitanud 15.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale (haldusasi nr 2-16-525). Kohus selgitab veelkord, et vastuväiteid kriminaalmenetlusele (sh uurija tegevusele) ei saa esitada ei hagimenetluses tsiviilasjana ega ka halduskohtumenetluses, vaid üksnes kriminaalmenetluses. Lisaks on E.S-H. hagiavaldus ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega: puuduvad hageja elukoha andmed, allkiri, selge nõue ja põhjendused, millist konkreetset hagi aluseks olevat asjaolu hageja iga lisatud tõendiga tõendada soovib, tasumata on riigilõiv. Hagiavaldusest ei nähtu ka, milles seisneb hagejale tekkinud mittevaraline kahju ja selle põhjuslik seos kostja tegevusega (mille sisuks on kriminaalasja menetlemine). See, kas tegemist on valeandmetega/valeütlustega, tehakse kindlaks kriminaalmenetluse käigus. Kuid et hagiavaldus oleks ka puuduste kõrvaldamise järel selgelt perspektiivitu, siis kohus ei pea võimalikuks puuduste kõrvaldamiseks hagejale tähtaega anda. Seega kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (alus: TsMS § 371 lg. 2 p.1 ja 2). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg.6) TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra, sest hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asjas tekkinud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.