Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-116788 lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt (355,50 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Suomen Luottovalvonta OY esitas 04.08.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1825,72 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik S N esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses.

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Suomen Luottovalvonta OY esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse S N vas-tu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 31.08.2012 S N Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga järelmaksulepingu nr 1211691/96ta, mille alusel omandas kostja sülearvuti Asus X54HR i 3, Asus Transformer Pad TF300T 32 GB+Keyboard. Järelmaksusummaks oli lepingu järgi 918,50 eurot, instressiks 19,4643% aastas. Kostja kohustus tasuma järelmaksu summa ja intressi osade kaupa vastavalt maksegraafikule. Kostja aga oma kohustust ei täitnud, mistõttu ütles Kaupmehe Järelmaks

2-15-116788 OÜ lepingu 14.01.2013 üles. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 07.07.2015 nõude kostja vastu Suomen Luottovalvonta OY-le. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 918,50 eurot; intressi 60,21 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 69,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 528,01 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt mitte sissenõutavaks muutunud viivis määras 19,4643% aastas 918,50 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt.

Kostja seisukoht Kostja esitas 08.01.2016 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnistanud hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja ei ole järelmaksulepingut sõlminud. Hageja poolt esitatud järelmaksulepingust nähtub, et lepingul olevad allkirjad ei ole kostja tehtud. Kostja arvates sõlmis lepingu kolmas isik, selle kohta on algatatud kriminaalmenetlus, et nn kolmandad isikud on kasutanud kostja isikuandmeid ja dokumente erinevate laenulepingute sõlmimiseks. Seoses kriminaalmenetluse algatamise ja asja uurimisega palus kostja peatada tsiviilasjas menetlus. Hageja ei nõustunud kostja taotlusega menetluse peatamiseks. Hageja on seisukohal, et menetluse peatamiseks alust ei ole. Kriminaalmenetluse käigus tuvastatakse suhteid kostja ja kolmandate isikute vahel, mitte aga kostja ja hageja vahel. Kohus jättis 01.03.2016 määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, määras arutada asja kohtuistungit pidamata ja andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks esitamiseks. Kohus selgitas, et menetluse peatamiseks ei ole alust ning antud tsiviilasja menetlus ei sõltu kriminaalmenetlusest, kuna tsiviilmenetluse käigus on kostjal võimalust tõendada, et tema pole lepingut sõlminud (nt käekirjaekspertiisi läbiviimine). Kohtu määratud tähtajaks ei ole pooled täiendavaid tõendeid esitanud. Kohus teatas pooltele, et otsuse teeb kohus avalikult teatavaks 14.04.2016.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esitas koos hagiavaldusega järgmised tõendid: -

Järelmaksuleping nr 1211691/96ta (t.l 29-30), millest nähtub, et Kaupmehe Järelmaks OÜ sõlmis 31.03.2012 lepingu S N. Lepingul on S N allkiri ja lepingu sõlmimisel oli tehtud ka koopia S N isikut tõendavast dokumendist. Lepingu kohaselt soetas S N järelmaksuga sülearvuti Asus Transformer Pad TF300T 32 GB + Keyboard, maksumusega 900 eurot, sellele lisandub lepingu vormistamise tasu summas 18,50 eurot. Lepingu lõpptähtpäevaks oli 10.03.2014. Järelmaksu intressi kogusumma on 152,96 eurot, mis moodustab 10,90% järelmaksusummast aasta kohta, arvestades kogu lepinguperioodi pikkust. Intressimäär tagastamata järelmaksusumma jäägilt on 19,4643% aastas. Lepingule on lisatud üldtingimused, mille alla on S N samuti kirjutanud; ning hinnakiri, millest nähtub, et meeldetuletuskirja hind on 12,78 eurot ja lepingu ülesütlemisteate saatmise eest on tasu 25,56 eurot.

-

Kaupemehe Järelmaks OÜ 14.01.2013 lepingu ülesütlemisavaldus (t.l 33), milles selgub, et Kaupmehe Järelmaks OÜ andis S N täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid S N ei ole kohustusi täitnud. Ülesütlemisavalduses nõudis Kaupmehe Järelmaks OÜ tasuda sissenõuta3

2-15-116788 vaks muutunud kohustused summas 1025,16 ja meeldetuletuskirja saatmise kulu summas 25,56 eurot. -

Võlateatised (t.l 34-35, 39-40), teatistest nähtub, et Kaupmehe Järelmaks OÜ on korduvalt pöördunud S N poole võlgnevuse tasumise nõudega.

-

Nõude loovutamisest teatamine (t.l 32), millega teatas Kaupmehe Järelmaks OÜ S N, et nõue on 07.07.2015 loovutatud hagejale. Kaupmehe Järelmaks OÜ teatas, et seoses võlgnevusega tuleb pöörduda uue võlausaldaja poole.

S N vaidlustas lepingu sõlmimise fakti, kuid ei ole ühtegi tõendit kohtule esitanud ega käekirjaekspertiisi läbiviimist taotlenud, kuigi kohus on kostjale vastavat võimalust selgitanud (t.l 66). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et tema pole ülesütlemisavaldust saanud või et tema on kohustuse täitnud. Kohus loeb tuvastatuks hageja esitatud tõenditega, et kostja ja Kaupmehe Järelmaksu vahel oli sõlmitud järelmaksuleping ning kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 412 lg 1 alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 169 lg 1 alusel kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 alusel võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Esitatud dokumentidest nähtub, et Kaupmehe Järelmaks OÜ nõue kostja vastu oli täies ulatuses loovutatud hagejale. Seega hagejal on järelmaksulepingust nr 1211691/96ta tulenev nõue kostja vastu ehk tegemist on õige hagejaga, kellel on õigus pöörduda kohtusse ning kasutada õiguskaitsevahendeid. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis järelmaksulepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kostjalt kohustuse täitmist.

2-15-116788 Poolte vahel on sõlmitud leping asja omandamise finantseerimiseks VÕS § 405 mõttes, tegemist on tarbijakrediidilepingu liigiga VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 alusel. Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust nähtub, et kostja ostis sülearvuti maksumusega 900 eurot, tasu lepingu sõlmimise eest on 18,50 eurot. Järelmaksulepingus sisalduvad andmed vastavad VÕS §-le 405, kohus ei ole tuvastanud, et järelmaksuleping või selle mingi osa oleks tühine. Seega sõlmitud leping on kehtiv ning hageja nõue põhivõlgnevuse tasumiseks on põhjendatud summas 918,50 eurot. VÕS § 416 lg-te 1 ja 3 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Kostja ei vaidlustanud oma vastuses hagile lepingu ülesütlemist ega ole tuginenud selle tühisusele. Toimiku materjalidest nähtub, et Kaupmehe Järelmaks OÜ edastas 18.12.2012 S N hoiatuse (t.l 40) lepingu ülesütlemise kohta ja andis tähtaja täitmata kohustuste täitmiseks. Kuna S N ei ole kohustusi täitnud, edastas Kaupmehe Järelmaks OÜ S N 14.01.2013 üleütlemisavalduse (t.l 33). Kohus ei tuvastanud, et ülesütlemisavaldus oleks tühine. Seega loeb kohus tuvastatuks, et leping Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja vahel oli erakorraliselt üles öeldud. Lepingu ülesütlemisel muutuvad sissenõutavaks lepingust tulenevad kohustused ja int-ressi võib nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni. VÕS § 401 lg 3 alusel krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg-te 1 ja 2 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Lepingus oli kokku lepitud intressimäär lepingu ülesütlemise puhuks - 19,4643% aastas. Hageja esitas ka intressiarvestuse, millest nähtub, et tema nõuab intressi alates 10.09.2012 (esimese osamakse tegemise tähtpäev) kuni ülesütlemiseni 14.01.2013 määras 19,4643% aastas. Lepingus leppisid lepingupooled intressi kogusummas, mis on lepingu järgi 152,96 eurot. See moodustab 10,90%, arvestatuna lähtuvalt 12 võrdse pikkusega kuust ja 360 päevasest aastast. Järelmaksu tagastamata jäägilt intressimäära puhul ei ole lepingus endas öeldud, kas nimetatud määr on arvestatud 365päevase aasta puhul või mitte. Üldtingimuste p 2.3. alusel lähtutakse intressi arvestamisel 365päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust. Seega moodustab intressimäär päevas 19,4643%/365= 0,0533% ehk 0,4898 eurot päevas. Hageja nõuab intressi alates 10.09.2012 kuni 10.01.2013. Vastavalt maksegraafikule (t.l 29) moodustab intress viie kuu eest kokku 60,21 eurot. Seega selles ulatuses on põhjendatud hageja intressi väljamõistmise nõue. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-15-116788 Lepingus oli intressimäär kokkulepitud ja seega viivise määraks on lepingus ettenähtud intressimäär 19,4643% aastas. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest, s.o 14.01.2013 kuni hagi esitamiseni määras 0,4898 eurot päevas (t.l 38). Kohus arvestab viivist kuni otsuse tegemiseni, s.t kuni 14.04.2016 on kokku 1186 päeva ja viis moodustab seega 1186 x 0,4898 = 580,90 eurot. Seega kuni otsuse tegemiseni tuleb välja mõista kostjalt viivis summas 580,90 eurot. Alates 14.04.2016 otsuse tegemisest tuleb välja mõista viivis määras 19,4643% aastas põhinõudelt 918,50 eurot. Kohus leiab aga, et hageja jooksva viivise väljamõistmise nõue ei ole põhjendatud osas, milles see ületab põhinõuet. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud selle kahju tekkimist, mis nõuaks välja mõista kostjalt viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Seega tuleb alates otsuse tegemisest väljamõistetava viivise summat piirata põhinõudega ehk välja mõista kostjalt jooksvat viivist mitte suuremas summas kui 337,60 eurot. Hageja nõuab välja mõista kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot: kolm meeldetuletuskirja, iga kiri hinnaga 12,78 eurot; ülesütlemisavalduse saatmise eest kulu 25,56 eurot. Kuna lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud uue VÕS redaktsiooni §-i 1132, leiab kohus, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kuigi võla sissenõudmisega seotud kulude suurus on ettenähtud tüüptingimustes (t.l 41-42), leiab kohus, et tüüptingimused ei ole tühised. 63,90 eurot kulu ei ole ebamõistlikult suured võrreldes põhivõlgnevusega. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et meeldetuletuskirjade saatmist põhjustas kostja enda tegevusetus ehk kohustuse täitmata jätmine. Seega rahuldab kohus hagiavalduse ka selles osas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 918,50 eurot; intressid 60,21 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot; otsusega tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 580,90 eurot ja jooksev viivis alates otsuse tegemisest 14.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,4643% aastas, kuid mitte rohkem kui 337,60 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus välja mõista kostjalt kokku koos jooksva viivisega 2489,12 eurot. Kohus rahuldab hagi kokku 1961,11 eurot ehk 79% ulatuses, seega jätab kohus menetluskulud 79% kostja kanda ning 21% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

2-15-116788 Hageja palus välja mõista kostjalt riigilõiv kokku 225 eurot ja õigusabi kulud 225 eurot, seega kokku 450 eurot. Kohus jätab kostja kanda menetluskulud kokku 355,50 eurot ning menetluskuludelt tuleb välja mõista viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.