2-15-112629/6 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja -

Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.01.2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused, millest tulenes kostja kohustus hüvitada võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjale, on VÕS § 42 lg 1 alusel tühised. Nimetatud tingimused tõid kaasa tarbija kohustuse hüvitada sissenõudmiskulu sõltumata kulu tekkimisest protsendina võlgnevuse summast, mistõttu tuleb neid kohtu hinnangul pidada tarbijat ebamõistlikult kahjustavateks tingimusteks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele osaliselt, st 194,49 euro ulatuses (246,06 eurot – 51,56 eurot). Kuivõrd kohus leidis, et hageja sissenõudmiskulu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole õiguslikult põhjendatud ka hageja viivise nõue sissenõudmiskulu tasumisega viivitamise eest. Hageja esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on kostja olnud sissenõudmiskulu 51,56 euro tasumisega viivituses 624 päeva, mille eest hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas. Seega on hageja sissenõudmiskulult arvestanud viivist 48,26 eurot, mille osas tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata. Kokku on hageja arvestanud viivist 230,30 eurot, millest nõue kuulub rahuldamisele 182,04 euro ulatuses (230,30 eurot – 48,26 eurot). Hageja on palunud välja mõista täiendava jooksva viivise, mille tasumist hageja nõuab kuni summani 15,75 eurot. Viivis summas 15,75 eurot on lahendi tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb kokku kostjalt välja mõista viivis summas 197,79 eurot (182,04 eurot + 15,75 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 79,72% ulatuses ja hageja kanda 20,28% ulatuses. TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 135,52 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu 100 eurot ning õigusabikulu summas 191,73 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 70 eurot (TsMS § 175 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik