Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtumääruse asjaolud

29.05.2013 otsusega jättis Harju Maakohus OÜ XXX hagi AS-i SEB Pank vastu 42 445,17 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis läbi vaatamata OÜ XXX nõude tuvastada käsundussuhte lõppemine AS-i SEB Pank, OÜ XXX ja Tallinnas, XXX asuva elamu korteriomanike vahel alates 01.01.2009. 29.10.2013 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29. mai 2013 otsuse muutmata. 16.04.2014 otsusega jättis Riigikohus tsiviilasjas nr 212-42357 tehtud Harju Maakohtu 29. mai 2013 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2013 otsuse muutmata osas, milles jäeti läbi vaatamata OÜ XXX tuvastusnõuded (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Muus osas tühistas Riigikohus nimetatud otsused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis 27.11.2014 otsusega OÜ XXX hagi ASi SEB Pank vastu alusetu rikastumise nõudes rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses OÜ XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 27.11.2014 otsuse tsiviilasjas nr. 2-12-42357 osas, millega jäeti hagi rahuldamata 14 013,51 euro väljamõistmiseks ja tegi selles osas uue otsuse hagi osaliseks rahuldamiseks. Tallinna Ringkonnakohus mõistis AS-lt SEB Pank välja 14 013,51 eurot OÜ XXXkasuks. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes 67 % ulatuses OÜ XXX ja 33 % ulatuses AS SEB Pank kanda. Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus jõustus koos Ringkonnakohtu otsusega 11.02.2016. 22.02.2016 määrusega palus kohus OÜ-l XXX ja AS-il SEB Pank esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja menetluskulusid tõendavad dokumendid 7 päeva jooksul. OÜ XXX esindaja esitas 22.02.2016 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub mõista AS-ilt SEB Pank OÜ XXX kasuks välja menetluskulud summas 2 998,05 eurot ning määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. 26.02.2016 esitas OÜ XXX kohtule menetluskulusid tõendavad dokumendid (arved ja maksekorraldused). 08.03.2016 sai kostja esindaja Ilja Sipari kohtu 22.02.2016 määruse kätte AET-i kaudu. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Harju Maakohtu 28.03.2016 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ASile SEB Pank. AS-i SEB Pank vastuväited OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele AS-i SEB Pank esindaja Ilja Sipari sai kohtu 28.03.2016 määruse kätte AET-i kaudu 29.03.2016. Seega oli seisukoha esitamise tähtajaks 05.04.2016. AS SEB Pank vastuväiteid OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus jõustus koos Ringkonnakohtu otsusega 11.02.2016. 22.02.2016 määrusega palus kohus OÜ-l XXX ja AS-il SEB Pank esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja menetluskulusid tõendavad dokumendid 7 päeva jooksul. OÜ XXX esindaja esitas 22.02.2016 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 08.03.2016 sai kostja esindaja Ilja Sipari kohtu 22.02.2016 määruse kätte AET-i kaudu. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv,

kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub mõista AS-ilt SEB Pank OÜ XXX kasuks välja menetluskulud summas 2 998,05 eurot ning määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. AS SEB Pank vastuväiteid OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud ei ole. OÜ XXX lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: • 20.10.2011 hagiavalduse koostamine AS SEB Pank vastu (3 t); • 01.11.2011 hagiavalduse täiendamine ja hagi tagamise taotlus AS SEB Pank vastu (1,5 t); • 13.08.2012 hagi korrigeerimine AS SEB Pank vastu (0,5 t); • 18.10.2012 hagi korrigeerimine (0,75 t); • 23.10.2012 puuduste kõrvaldamine (0,25 t); • 21.12.2012 vastuse koostamine AS SEB Pank hagivastusele (4,5 t); • 29.01.2013 esindus kohtuistungil (0,5 t); • 06.02.2013 haginõude täpsustamine (3 t); • 17.04.2013 esindus kohtuistungil (1 t); 24.04.2013 seisukoha ja tõendite taotluse koostamine (2 t); • 07.05.2013 vastuse koostamine kostja 06.05.2013 menetlusdokumendile (1 t); • 01.07.2013 apellatsioonkaebuse koostamine Harju Maakohtu otsusele (4,5 t); • 03.10.2013 seisukoha koostamine AS SEB Pank apellatsioonvastuse osas (3 t); • 27.11.2013 kassatsioonkaebuse koostamine (6 t); • 19.05.2014 seisukoha koostamine Riigikohtu otsuse osas (1,5 t); • 12.09.2014 kohtuistungil esindamine (0,5 t); • 17.09.2014 nõupidamine kliendiga (0,5 t); • 01.10.2014 toimikuga tutvumine (1 t); • 06.10.2014 seisukoha koostamine (2,5 t); • 28.10.2014 kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil esindamine (0,5 t); • 28.11.2014 kohtuotsuse analüüs (0,5 t); 10.11.2014 apellatsioonkaebuse koostamine (2,5 t); • 12,12.2014 apellatsioonkaebuse koostamine (2 t); • 16.12.2014 apellatsioonkaebuse koostamine (1,5 t); • 20.01.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüs (0,5 t);

• 25.01.2016 nõupidamine kliendiga (0,25 t). Kokku 45,25 h. OÜ XXX on kandnud tsiviilasjas nr 2-12-42357 õigusabikulusid summas 6 335 eurot, millele lisandus käibemaks summas 1 267 eurot. Advokaadi tunnihind on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Võttes arvesse OÜ XXX esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 45,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust, ei pea kohus antud kohtuasja puhul hageja esindaja tunnihinda 140 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, mis põhjustel tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul oli teenuse hind (140 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ XXX kinnitab, et saab eeltoodud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning õigusabikulude summa on seega 6 335 eurot. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 850 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot ja apellatsioonkaebuste esitamisel summas 1 850 eurot (01.07.2013 850 eurot ja 19.12.2014 1 000 eurot), kokku 2 750 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 850 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot ja apellatsioonkaebuste esitamisel summas 1 850 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt, hagi tagamise avalduselt ja apellatsioonkaebustelt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 750 eurot. OÜ XXX menetluskulude suuruseks kokku on 8 180 eurot [(45,25 h x 120 eurot/h) + 2 750]. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2016 otsuse kohaselt tuleb kantud kulud 33 % ulatuses kanda AS-il SEB Pank, siis on OÜ XXX menetluskulude AS-i SEB Pank poolt kantava summa suuruseks 2 699,40 eurot. OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 298,65 eurot (2 998,05 –2 699,40). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. OÜ XXX esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.