Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 08.01.2016 Tallinnas 2-12-42357 OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi AS-i SEB Pank vastu alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
42 445,17 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ BREM Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044), lepinguline esindaja adv. Jüri Leppik Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Ilja Sipari
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 27.11.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-42357 tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata 14 013,51 euro väljamõistmiseks ja teha selles osas uus otsus hagi osaliseks rahuldamiseks. Välja mõista AS-lt SEB Pank 14 013,51 eurot OÜ BREM Kinnisvarahooldus kasuks. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. OÜ BREM Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Poolte meneltuskulud kõikides kohtuastmetes jätta Kinnisvarahoolduse ja 33% ulatuses AS SEB Pank kanda.
67%
ulatuses
OÜ
BREM
Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-147-14 tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Asjaolud OÜ BREM Kinnisvarahooldus esitas 19.10.2012 hagi Harju Maakohtusse AS-i SEB Pank vastu alusetult saadud 42 445,17 euro tagastamiseks. Pooled ja Tallinnas Kesk-Ameerika 3 asuva elamu korteriomanikud sõlmisid 11.09.2006 laenulepingu nr 2006023522. Laenulepinguga laenas kostja korteriomanikele 1 350 000 krooni elamu renoveerimis- ja remonttööde teostamiseks. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal KeskAmeerika 3 kaasomandi osa valitseja korteriomandiseaduse mõttes. Lepingu p-s 10 leppisid pooled kokku, et kostjal on õigus ja hageja lubab teha kõiki laenulepingu täitmisega seotud makseid hageja kontolt nr 10022088248001. 04.09.2009 saatis hageja kostjale kirjaliku teate seoses lepingust tuleneva käsundi lõppemisega, milles andis teada, et ei ole enam Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja ja elamu haldamisega tegeleb KÜ Kesk-Ameerika 3. Hageja palus lõpetada oma kontolt laenumaksete debiteerimise. 11.01.2011 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, et hageja ei tegele enam Kesk-Ameerika 3 elamu haldamisega. Kostja hageja pöördumistele ei reageerinud ja jätkas maksete debiteerimist hageja kontolt. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja perioodil jaanuar 2009 - 18. oktoober 2012 alusetult debiteerinud makseid hageja kontolt kokku 42 445,17 eurot, sh põhivõla tagasimakseid 32 102,86 eurot, intresse 10 342,94 eurot ja viivist 17,37 eurot. Käsunduslepingu lõppemisega hageja ja korteriomanike vahel lõppes ka korteriomanike poolt hagejale antud maksekäsund. 2009. jaanuarist korteriomanikud hagejale laenumakseid ei tasunud. Pärast 04.09.2009 teate saamist pidi kostja pöörduma korteriomanike poole maksete tegemise korra muutmiseks, kuid kostja seda ei teinud. Kostja käitumine oli hea usu põhimõtte vastane ja kostja kasutas ära oma positsiooni pangana, tehes õigusliku aluseta makseid hageja kontolt. Kostja kui kontopidaja ei järginud hageja kui käsundiandja juhist lõpetada konto debiteerimine Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja kontolt maksete teostamise õiguslik alus oli laenulepingu p 10, mille kohaselt kostjal oli õigus ja hageja lubas teha laenulepingu täitmisega seotud makseid hageja kontolt. Laenulepingust tulenev maksekäsund ei ole lõppenud. Selle kehtivus ei olene sellest, kas hageja on Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja. Pooled ei muutnud
laenulepingut ning maksekäsund anti tingimusteta. Hageja ja kostja suhet ei mõjuta hageja suhe korteriomanikega. Korteriomanikud ei ole teatanud kostjale käsundussuhte lõppemisest. Kostja oli õigustatud tegema hageja arvelduskontolt laenulepingu täitmisega seotud makseid ning hagejal ei ole kostja vastu nõuet alusetult saadud maksete tagastamiseks. VÕS §-i 1028 lg 1 kohaldamiseks alus puudub, kuivõrd hageja on kohustatud vastavalt laenulepingu punktile 10 teostama enda arveldusarvelt laenulepingu täitmiseks vajalikke makseid ning kostja on õigustatud lepingu punktis 10 sisalduva maksekäsundi alusel debiteerima hageja arveldusarvet lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Laenulepingust tulenev maksekäsund ei ole lõppenud, seda ei ole tühistatud ning see ei ole muul viisil ära langenud. Seetõttu ei ole täidetud ka VÕS §-i 1028 lg 1 kohaldamise peamised eeldused ning hageja nõude väidetavalt alusetult saadu tagastamiseks tuleks jätta rahuldamata. Lisaks tugineb kostja aegumise vastuväitele ja palub alternatiivse vastuväitena jätta hagi 10 601,04 euro ulatuses rahuldamata aegumise tõttu. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 27.11.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et 11.09.2006 sõlmiti laenuleping, mille järgi andis kostja elamu korteriomanikele 1 350 000 krooni laenu elamu renoveerimiseks ja remondiks ning selle lepingu p 10 järgi sai kostja õiguse võtta laenumakseid hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kontolt; hageja oli laenulepingu sõlmimise ajal elamu valitseja; jaanuarist 2009 - 18. oktoobrini 2012 debiteeris kostja hageja kontolt laenulepingu täitmiseks kokku 42 445,17 eurot. Hageja leidis, et tema konto debiteerimise õigus anti kostjale seetõttu, et hageja oli elamu valitseja, ning see õigus lõppes 1. jaanuarist 2009 elamu valitsemiseks korteriühistu moodustamisega või hiljemalt sellest kostjale teatamisega. Kostja arvates on tal laenulepingu p 10 alusel õigus debiteerida hageja kontot laenulepingu täitmiseks, kuna maksekäsund ei ole lõppenud. Maksekäsundi kehtivus ei olenenud kostja arvates sellest, kas hageja on elamu valitseja. Maksekäsund on antud tingimusteta. Pooled ei ole laenulepingut muutnud. Poolte suhet ei mõjuta hageja suhe korteriomanikega. Korteriomanikud ei ole kostjale teatanud käsundussuhte lõppemisest. VÕS § 703 lg 1 kohaselt maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Vaidlusaluse laenulepingu punkti 10 kohaselt on pangal õigus ja valitseja lubab pangal teha kõiki lepingu täitmisega seotud makseid valitseja kontolt nr 10022088248001 pangas lepingus sisalduva ülekandejuhise alusel. Kui eelnimetatud kontol ei ole vastava makse tegemiseks piisvalt rahalisi vahendeid või kui valitseja ja/ või laenusaajad ei tasu tähtaegselt mistahes lepingust tulenevaid makseid, siis on pangal õigus kanda vastavad maksed üle panga konto(de)le valitseja lepingus nimetamata konto(de)lt, millel valitseja hoiab laenusaajate rahalisi vahendeid. Kohus leidis, et laenulepingu punkt 10 on maksekäsund, millega Kesk-Ameerika 3 korteriomanikud käsundasid hagejat tasuma nende arvel laenumakseid. Maksekäsundi puhul on käsundiandjaks korteriomanikud (kui laenusaajad ja kostjale laenu tagastama kohustatud isikud), käsundisaajaks on hageja (tulenevalt korteriomanikega elamu valitsemiseks väidetavalt sõlmitud lepingust) ja soodustatud isikuks kostja (kellele pidi raha makstama). Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-30-14 tuleneb, et praeguses tsiviilasjas on vaidluse keskseks küsimuseks see, kas vaidlusalusest laenulepingust tuleneb VÕS §-is 704 sätestatud abstraktse maksekohustuse
võtmine hageja poolt ja kas laenulepingu allkirjastamist saab lugeda maksekäsundi aktseptimiseks VÕS § 704 mõttes. Hageja leidis, et hageja, kostja ja Kesk-Ameerika 3 korteriomanike suhetest tulenevalt ei saa eeldada, et hageja täidaks laenulepingut ka siis, kui on lõppenud tema ja korteriomanike vahel kehtinud käsundusleping, millega oli korteriomanike poolt hagejale antud maksekäsund maksta korteriomanike arvel kostjale laenumakseid. Kostja märkis, et pooled ei ole muutnud laenulepingut ega selle alapunkti 10, milles vaidlusalune maksekäsund sisaldub, seega ei saa lugeda käsundussuhet lõppenuks ainuüksi seetõttu, et väidetavalt on lõppenud hageja ja KeskAmeerika 3 elanike vaheline valitseja suhe KOS-i kohaselt. Maksekäsundi aktseptimine on VÕS § 704 esimese lause järgi tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. See tähendab, et käsundisaaja võtab abstraktse (st kattesuhtest sõltumatu) maksmiskohustuse. Maksekäsundi aktseptimise korral kohustub käsundisaaja VÕS § 705 lg 1 järgi täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse ja võib maksekäsundi järgi soodustatud isiku maksekäsundi täitmise nõudele esitada üksnes selliseid vastuväiteid, mis tulenevad tema suhetest maksekäsundi järgi soodustatud isikuga või maksekäsundi või aktseptimise kehtivusest, mitte aga tema suhetest käsundiandjaga. Abstraktse maksekohustuse võtmine peab iseäranis kestvussuhte puhul korduvate maksete tegemiseks olema selge käsundisaaja tahe. Üksnes siis saab seda lugeda maksekäsundi aktseptimiseks VÕS § 704 mõttes. Kostja on täiendavalt selgitanud, et vaidlusaluse laenulepingu punkti 14.5.5. kohaselt kohustuvad laenusaajad ja valitseja ilma panga ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx sellekohase kirjaliku loata mitte võtma täiendavaid rahalisi kohustusi, kui võetav kohustus või kohustuste kogusumma ületab kümme protsenti pangale tagastamata laenu summast. Laenulepingu punkti 14.5.6 kohaselt kohustus hageja ilma panga ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx sellekohase kirjaliku loata mitte andma laene ja koormama vara. Olukorras, kus laenulepingu pooled on pidanud oluliseks valitseja ehk hageja finantsilist jätkusuutlikkust ja on laenulepingus reguleerinud hageja täiendavate kohustuste võtmist, on ilmne, et vaidlusaluse laenulepingu allkirjastamise hageja poolt ei olnud pelgalt formaalsus. Laenulepingu sõlmisid kostja ja korteriomanikud. Hageja esitatud asjaoludel pidi hageja kui elamu valitseja konto vahendusel vahendatama üksnes korteriomanike laenumaksete tasumist kostjale raha arvel, mida hageja kogus omakorda korteriomanikelt. Kohus leidis, et asjaolu, et hagejale on pandud laenulepinguga peale täiendavaid kohustusi, ei muuda hagejat laenusaajaks. Laenu tagasi maksmise kohustus on eelkõige laenusaajatel, antud juhul korteriomanikel. Näiteks on laenulepingu punktis 15.2. sätestatud, et laenusaaja on kohustatud tagastama laenu laenu tagastamise tähtpäevaks. Kui laenu tagastamine toimub maksegraafiku alusel, siis kohustub laenusaaja tagastama pangale laenu osade kaupa maksegraafikus sätestatud tähtpäevadel ja summades viimase tagasimaksega laenutähtpäevadel. Kohus leidis, et hageja kui käsundisaaja tahteks ei olnud abstraktse maksekohustuse võtmine laenulepingu puhul korduvate maksete tegemiseks. Kuna hageja ei soovinud täita abstraktset maksekohustust laenusaajate nimel, peab kohus järgnevalt kindlaks tegema, kas hageja sellekohane tahteavaldus on teatavaks tehtud laenusaajatele ja kostjale. Kuna laenulepingu punktist 10 tulenevat maksekäsundit ei olnud aktseptitud, võisid korteriomanikud maksekäsundi kuni selle aktseptimiseni või maksekäsundist tuleneva
kohustuse täitmiseni VÕS § 707 esimese lause järgi tagasi võtta, isegi kui nad rikkusid sellega oma kohustusi kostja kui maksekäsundi järgi soodustatud isiku suhtes. Maksekäsundi tagasivõtmiseks peab käsundiandja teatama sellest VÕS § 707 teise lause järgi käsundisaajale, s.t korteriomanikud pidid sellest teatama hagejale. Kui maksekäsundi andja on ühtlasi ka maksejuhise andja, siis pöördub ta maksekäsundi tühistamiseks kontopidaja poole (vt ka laenulepingu punkt 15.1.2.). Riigikohus märkis lahendis 3-2-1-30-14, et esitatud asjaoludel võis hageja ja korteriomanike elamu valitsemise lepingu lõppemine tuua kaasa ka maksekäsundi tagasivõtmise. Kas sellest ajast lõppes ka kostja õigus hageja kontot debiteerida või tuli kostjat sellest täiendavalt teavitada, sõltub poolte kokkuleppest. Hageja esitatud asjaoludel on võimalik ka, et maksekäsund lepiti kokku äramuutva tingimusega, milleks saab olla hageja ja korteriomanike õigussuhte lõppemine, st aeg, millest alates hageja ei ole enam elamu valitseja. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on KÜ Kesk-Ameerika 3 registrisse kantud 14.10.2008. Hageja saatis käsundiandjale teate seoses laenukohustusega, paludes teatada talle isik, kelle kontolt hakatakse edaspidi laenumakseid tegema. Hageja ei märkinud, et ta oleks sellele teatele vastuse saanud või et käsundiandja oleks talle muul ajal teatanud maksekäsundi lõppemisest. Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale 04.09.2009 kirjaliku teate seoses lepingust tuleneva käsundi lõppemisega, milles andis teada, et ta ei ole alates 01.01.2009 KeskAmeerika 3 Tallinnas asuva elamu valitseja ning elamu haldamisega tegeleb eelnimetatud ajast alates KÜ Kesk-Ameerika 3. 11.01.2011 saatis hageja meeldetuletuse kostjale, et hageja ei tegele enam Kesk-Ameerika 3 elamu haldamisega. 12.07.2011 saatis hageja kostjale nõude, milles palus tagastada alusetult debiteeritud maksed, mille suurus seisuga 31.05.2011 oli KeskAmeerika osas 28 417,88 eurot. 29.07.2011 saatis kostja vastuse, milles leidis, et ei ole alusetult debiteerinud hageja arvelduskontolt rahasummat. Kohus nõudis kostjalt välja laenulepingut puudutava laenutoimiku ja tagastas selle kostjale 28.10.2014 toimunud kohtuistungil. Laenutoimikus ei leidunud mitte ühtegi hageja poolt kostjale saadetud teadet. Hageja hinnangul saab sellest teha järelduse, et kostja on teated kätte saanud, kuid ei ole neile reageerinud ega vastanud ja on ilmselt enne laenutoimiku kohtule esitamist poolte kirjavahetuse toimikust eemaldanud. Hageja arvates ei ole tõenäoline, et pank ei dokumenteeri kirjavahetust, mis puudutab tema sõlmitud laenulepingu täitmist ja millest võib tõusetuda vaidlus. Samuti tõendab hageja hinnangul asjaolu, et pank pidas hagejat laenusuhtes isikuks, kes ei ole otseselt lepinguga seotud ja ei vastuta seega ka lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ka pangasisene töötajate kirjavahetus, milles kostja töötaja PA küsib teiselt kostja töötajalt, kas laenulepingu koopiat tohib üldse hagejale anda. 28.10.2014 toimunud istungil selgitas kostja, et töötaja arusaam võib olla ekslik ja sellest ei saa teha mingeid järeldusi.
Laenutoimikus on Kesk-Ameerika 3 KÜ juhatuse 20.10.2010 vastus kostjale, mis on saadetud vastusena kostja 04.10.2010 kirjale. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud dokumendist nähtuvalt on kostja teinud korteriühistule ettepaneku muuta laenulepingut. Seega oli kostja oktoobris 2010 teadlik, et hageja ei ole enam Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja. Kuivõrd enne seda oli hageja saatnud kostjale kirja 04.09.2009 kuupäevaga, siis järelikult sai kostja valitseja vahetumisest teada just sellest kirjast, mistõttu ei saa vastata tõele kostja väited selle kohta, et ta ei ole enne 2011 saanud hagejalt teateid, milles hageja palub oma arveldusarve debiteerimine lõpetada. Kuna 04.09.2009 kiri sisaldas keeldu jätkata hageja arveldusarve debiteerimist, siis oleks kostja pidanud debiteerimise lõpetama juba pärast esimese kirja saamist. Kostja oli seisukohal, et hageja väited selle kohta, et kostja on pooltevahelise kirjavahetuse laenutoimikust ilmselt eemaldanud, on alusetud ja paljasõnalised. Arusaamatu ja meelevaldne on hageja väide, et juhul, kui kostja oli 2010. oktoobris väidetavalt teadlik, et hageja ei ole enam Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja, siis sai kostja valitseja vahetumisest teada hageja 04.09.2009 kirjast. Kostja vaidleb nimetatud väitele vastu. Juhul, kui hageja väitega nõustuda, et kostja sai valitseja vahetumisest teada väidetavalt juba 04.09.2009 kuupäevaga dateeritud kirjast, siis arusaamatuks jääb, miks väidetav laenulepingu muutmise ettepanek oli korteriühistule tehtud alles 2010. oktoobris, s.o rohkem kui aasta hiljem. Selline sündmuste ahel ei ole kostja hinnangul ka eluliselt usutav. Kostja leiab, et laenutoimikus oleva Kesk-Ameerika 3 KÜ juhatuse 20.10.2010 vastusest ei saa järeldada, et tegemist oleks vastusega kostja ettepanekule laenulepingu muutmiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt nähtub KÜ vastusest, et vastus on esitatud meeldetuletusele võlgnevuse kohta. KÜ vastusest ei nähtu, et kostja oli oktoobris 2010 teadlik asjaolust, et hageja ei ole enam Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja. Lisaks ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et laenusaajad oleks pöördunud maksekäsundi tagasivõtmiseks ka kostja poole. Praegusel juhul VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks alus puudub, kuivõrd hageja on kohustatud vastavalt laenulepingu punktile 10 teostama enda arveldusarvelt laenulepingu täitmiseks vajalikke makseid ning kostja on õigustatud laenulepingu punktis 10 sisalduva maksekäsundi alusel debiteerima hageja arveldusarvet lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Kohus leidis, et hageja ei ole vastavat maksekäsundit küll aktseptinud, kuid korteriomanikud laenusaajatena ei ole maksekäsundit tagasi võtnud ega sellest kostjat teavitanud. Tõendamist ei ole ka leidnud kostja teavitamine hageja poolt elamu valitsemise lõppemisest. Seega on laenulepingust tulenev maksekäsund kehtiv. Hageja viited arvelduslepingu sätetele ei ole asjakohased, sest hageja ei ole esitanud lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust ning TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse hindamise kohustust. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Maakohtu mõttekäik selle kohta, miks ta jätab hagi rahuldamata, ei ole jälgitav ega arusaadav. Kohtu vähesed järeldused poolte esitatud asjaolude kohta on vastuolulised. Hageja esiletoodud asjaolude ja nõude kohaselt oleks kohus pidanud hindama, missugune suhe poolte vahel valitses ning vastavalt sellele ka õigust kohaldama. Kohtu seisukoht arvelduslepingu asjakohatuse kohta on põhjendamata ning vastab sõna-sõnalt Harju Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsuse sõnastusele,
mille Riigikohus on tühistanud ja mille kohta arvelduslepingu osas tähtsust omavate asjaolude suhtes oma lahendis 3-2-1-30-14 juhised andnud. Hageja tugines asjaolule, et poolte vahel olid nii maksekäsundist kui ka arvelduslepingust tulenevad suhted ning et juhul, kui kohus leiab, et kostja ei pidanud lõpetama hageja arveldusarve debiteerimist maksekäsundilisest suhtest tulenevalt, pidi ta selle lõpetama arvelduslepingust tulenevalt, kuivõrd hageja keelas oma arveldusarvelt Kesk-Ameerika 3 elamu laenumaksete teostamiseks rahalisi vahendeid võtta. Hageja selgitas 06.02.2013 menetlusdokumendis, et lisaks kostja ja Kesk-Ameerika 3 korteriomanike vahel sõlmitud laenulepingu punktist 10 tulenevale maksekäsundile on hageja ja kostja vahel ka arveldusleping ning toonud ka õigusliku põhjenduse, miks ei tohi kostja hageja arveldusarvet debiteerida. Kohus ei ole hageja poolt esile toodud asjaoludele ja nende põhjendustele tähelepanu pööranud. Hageja tõi arvelduslepinguga seoses esile, et kuni 20.01.2010 reguleerisid konto avamist ja selle käsutamist võlaõigusseaduse arvelduslepingu sätted, mille § 709 sätestas, et arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Muu hulgas kohustub kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning krediteerima käsundiandja kontot käsundiandja kasuks laekunud maksete ulatuses, tegema käsundiandjale viimase korraldusel kontolt sularahas väljamakseid ning võtma vastu sissemakseid. Alates 21.01.2010 kehtiva VÕS redaktsiooni kohaselt reguleerivad sarnast lepingut makseteenuse lepingu sätted, kuid VÕS § 709 lg 1 kohaselt võib makseteenuse leping sisaldada ka maksekonto avamise kohustust ja konto pidamise tingimusi. Eelnimetatud tunnustele vastavat makseteenuse lepingut nimetatakse ka arvelduslepinguks. Kuivõrd pooled on omavahel arvelduslepingu sõlminud selgelt varem kui hakkasid kehtima makseteenuse lepingu sätted, siis on poolte vahel sõlmitud arveldusleping, mille regulatsioonist pidid pooled lähtuma. Jättes arvelduslepinguga seonduva üldse analüüsimata, on maakohus eiranud ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-30-14 sisalduvaid juhiseid. Riigikohus märkis, et laenulepingu p 10 kokkulepe võis vastata selle sõlmimise ajal arvelduslepingu tunnustele ning sellisel juhul tuleb hinnata, kas kokkulepe oli tingimuslik või mis tingimustel sai hageja selle üles öelda. Riigikohtu juhiste kohaselt, kui hageja ja kostja vahel oli leping, tuleb kindlaks teha, kas ja millise hageja väidetud tahteavaldusega võib see leping olla lõppenud. Hiliseimaks ülesütlemisavalduseks saab pidada ka hagiavalduse kättetoimetamist kostjale. Maakohus arutas 12.09.2014 kohtuistungil pooltega, et arvelduslepingulise suhtega seonduva kindlakstegemine võib asjas omada keskset tähendust, kuid üllatuslikult pole seda suhet üldse analüüsinud ning on otsuses lihtsalt märkinud, et see ei oma üldse tähendust. Maakohus ei ole hinnanud, kas poolte vahel kehtiva arvelduslepingu alusel on hagejal kui käsundiandjal õigus nõuda oma arveldusarve debiteerimise lõpetamist. Samuti ei ole kohus põhjendanud oma seisukohta, miks oleks hageja pidanud arvelduslepingu alusel esitama kahju hüvitamise nõude ja miks ei saa hageja tugineda arvelduslepingu sätetele hagis esitatud nõude puhul. Kui kohus leidis, et arvelduslepingu osas peaks hageja esitama nõude teisel alusel, oleks ta pidanud seda hagejale selgitama. Praegusel juhul oli kujunenud olukord, kus kostja, kuritarvitades oma seisundit finantsasutusena, debiteeris hageja kontot laenumaksete osas, kuigi laenu peaksid tagasi maksma laenusaajad. Alates 01.01.2009 ei ole hageja enam Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja,
mistõttu ei tasu laenusaajad hageja arvele enam raha laenulepingu täitmiseks. Seega ei ole kostjal enam alust ega ka põhjust hageja arveldusarvet debiteerida, kuna arveldusarvel olevad rahalised vahendid ei ole ette nähtud Kesk-Ameerika 3 elamu laenu maksmiseks ning ei ole mingit alust ega mõistlikku põhjust eeldada, et hageja peaks oma rahalistest vahenditest tagastama Kesk-Ameerika 3 korteriomanike võetud laenu, mida on kasutatud sihtotstarbeliselt Kesk-Ameerika 3 elamu renoveerimiseks. Teateid konto debiteerimise lõpetamiseks on hageja kostjale saatnud alates 04.09.2009 ja suuliselt on kostjat ka varem teavitatud. Kuni 20.01.2010 kehtinud VÕS § 715 lg 1 sätestas, et konto debiteerimisel või krediteerimisel on kontopidaja seotud käsundiandja juhistega. Juhis võib olla suunatud ühe- või mitmekordsete maksete tegemisele. VÕS § 716 sätestas, et kui kontopidaja debiteerib õigustamatult käsundiandja kontot, muu hulgas, kui ta kaldub õigustamatult kõrvale käsundiandja juhisest, peab kontopidaja kontot debiteerimise ulatuses krediteerima. Hageja viitas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-26-13 väljendatud põhimõttele, mille kohaselt ei ole pangal õigus teha kontol toiminguid, kui konto käsutamiseks õigustatud isik on toimingute tegemise keelanud. Maakohus leidis õigesti, et hageja kui käsundisaaja tahteks ei olnud abstraktse maksekohustuse võtmine laenulepingu puhul korduvate maksete tegemiseks. Pärast selle asjaolu tuvastamist on maakohus otsuse sõnastuse kohaselt asunud kindlaks tegema, kas hageja sellekohane tahteavaldus on teatavaks tehtud laenusaajatele ja kostjale. Hageja hinnangul on kohus sealjuures jätnud tõendid hindamata, mistõttu ei ole ilmselt maakohtul olnudki võimalik nimetatud asjaolu kohta lõppjäreldust teha. Kohus on küll viidanud poolte seisukohtadele esitatud tõendite osas, kuid ei ole ise tõendeid analüüsinud. Kuivõrd maakohus ei ole otsuses tõendeid hinnanud, siis jääb hagejale selgusetuks, kas need on jäetud hindamata seetõttu, et kohus ei ole tõendeid vastu võtnud või on need hindamata mingil muul põhjusel. Hageja arvates on maakohus ebaõigesti hinnanud Kesk-Ameerika 3 KÜ juhatuse 20.10.2010 kirja kostjale. Kirjast nähtub otseselt, et kostja on saatnud Kesk-Ameerika 3 KÜ-le kirja sooviga muuta 11.09.2006 sõlmitud laenulepingut, kuna KÜ on kostjale vastanud, et ei soovi nimetatud lepingut muuta, sest omab endise korteriomanike ühisuse valitsejale rida pretensioone. Seega pidi kostjal olema mingi ajend, et ta pöördus KÜ poole laenulepingu muutmise ettepanekuga ning hageja hinnangul saab see olla üksnes teadmine asjaolust, et hageja ei ole enam KeskAmeerika 3 elamu valitseja ja ei luba enam laenumakseid oma arveldusarvelt teostada. Juhul, kui kostja ei oleks teadnud asjaolust, et hageja ei ole enam Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja, ei oleks kostjal olnud vajadust sellise põhjendusega korteriühistu poole pöörduda. Samuti on käsundussuhte lõppemist kinnitavad järgmised kirjas sisalduvad laused või lauselõigud: „perioodil, mil OÜ BREM Kinnisvarahooldus teenindas meie maja“; „KÜ ei ole nõus BREM Kinnisvarahoolduse kaudu mingeid makseid teostama“. Viimast lauset võib pidada ka teateks soodustatud isikule, et maksekäsund on käsundiandja poolt tagasi võetud. Maakohus oleks käsundussuhte lõppemise asjaolu kindlakstegemiseks pidanud kõiki tõendeid kogumis hindama, kuivõrd otsest kättesaamiskinnitust teate kohta ei ole kostja väljastanud, kuigi on hiljemalt 29.07.2011 vastuses hageja 12.07.2011 kirjale teatanud, et ei tunnista hageja nõuet. Seega on kostja hiljemalt 12.07.2011 olnud teadlik valitsemissuhte ja käsundussuhte lõppemisest hageja ja Kesk-Ameerika 3 elanike vahel, kuid kohus ei ole andnud oma hinnangut sellele, missugune tähendus on nimetatud faktil hageja konto debiteerimise lõpetamise seisukohast.
Kohus nõudis hageja taotluse alusel välja laenulepingut puudutava laenutoimiku, kuid kirjavahetust hageja ja kostja vahel sellest ei nähtunud. Hageja hinnangul ei ole usutav, et pank kui krediidiasutus ei säilita laenutoimikus dokumente, mis puudutavad tema sõlmitud laenulepingu täitmist ja millest võib tõusetuda vaidlus. Maakohus ei ole selle asjaolu kohta otsuses oma seisukohta väljendanud. Otsuse põhjendamisega mitteseonduvalt on maakohus viidanud kostja seisukohale, milles kostja viitas vaidlusaluse laenulepingu punktile 14.5.5 ja mille kohaselt ei tohtinud hageja ja laenusaajad ilma panga ja KredEx kirjaliku nõusolekuta võtta täiendavaid rahalisi kohustusi, kui võetav kohustus ületab 10% pangale tagastamata laenu summast ning et seda sätet tuleb tõlgendada selliselt, et pooled on pidanud oluliseks elamu valitseja finantsilist jätkusuutlikkust ja et laenulepingu allkirjastamine hageja poolt ei olnud pelgalt formaalsus. Kuigi hagejale jääb ülalnimetatud viite asjakohasus kaevatavas otsuses arusaamatuks, kuivõrd kohus ei ole kostja seisukohast tulenevalt teinud otsuses ühtegi järeldust, siis soovib hageja nimetatud viitega seonduvalt selgitada, et nimetatud lepingusäte on tüüptingimus, mille järgi reaalses elus ei käitutud. Hageja esitas 08.10.2014 kohtule ka tõendid selle kohta, et samasugune tingimus sisaldus mitmetes hageja klientide ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutes. Kohus ei ole hageja tõendeid hinnanud ega neile otsuses viidanud. Kostja võttis 28.10.2014 kohtuistungil omaks, et tegemist on tüüptingimusega. Nagu hageja esitatud tõenditest nähtub, on kostja hageja klientidele nii enne kui ka pärast vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist andnud laenu ja sealjuures ei ole kostja või Sihtasutus KredEx kordagi nõudnud hagejalt kirjalikku nõusolekut laenulepingu sõlmimiseks, mis kinnitab asjaolu, et kostja ei hinnanud tegelikult laenusaajaid ja hagejat kui laenulepingu täitmise eest koos vastutavaid isikuid. Maakohus on viidanud Riigikohtu lahenditele, mis käsitlevad tahteavalduse kättetoimetamist. Hageja soovib selgitada, et ta on kostjale tähituna saatnud vähemalt 04.09.2009 teate. Ka ülejäänud teated on saadetud kostja ametlikel kontaktaadressidel, mistõttu ei ole usutav, et kostja ei ole neid kätte saanud. Maakohus on lõppjäreldusena jõudnud seisukohale, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks alus puudub, kuivõrd hageja on kohustatud vastavalt laenulepingu punktile 10 teostama enda arveldusarvelt laenulepingu täitmiseks vajalikke makseid ning kostja on õigustatud laenulepingu punktis 10 sisalduva maksekäsundi alusel debiteerima hageja arveldusarvet lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus on sellisele järeldusele jõudnud. Suurem osa kohtuotsuse põhjendavast osast sisaldab väljavõtteid hageja ja kostja seisukohtadest, kuid kohtu järeldused nende või asjas esitatud tõendite kohta puuduvad kas täielikult või on napisõnalised ega selgita kohtu mõttekäiku. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi 14 013,51 euro ulatuses.
Maakohus on õigesti tuvastanud, et laenulepingu punkt 10 sisaldas endast maksekäsundit, millega Kesk-Ameerika 3 korteriomanikud käsundasid hagejat tasuma nende arvel laenumakseid, samuti selle, et hageja poolt laenulepingule alla kirjutamine ei kujutanud endast maksekäsundi aktseptimist ehk abstraktse maksekohustuse võtmist. Ringkonnakohtu hinnangul kujutab lepingu p. 10 endast lepingut hageja ja kostja vahel laenulepingust tulenevate kohustuste täimise korraldamise kohta, millest järeldub hageja kohustus taluda konto debiteerimist. See kokkulepe vastas selle sõlmimise ajal arvelduslepingu tunnustele, alates 22.01.2010 makseteenuse osutamise lepingu tunnustele. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 720 lg. 1 järgi võis käsundiandja arvelduslepingu igal ajal üles öelda. Alates 22.10.2010 kehtiva VÕS § 720 lg. 1 kohasel võib makseteenuse makseteenuse pakkuja klient makseteenuse lepingu igal ajal üles öelda. Kokkuleppe (laenulepingu p. 10) tekstist ei nähtu, et see oleks sõlmitud tingimusega, mille kohaselt konto debiteerimist lubatakse kuni korteriomanike ja hageja vahelise käsundussuhte lõppemiseni või sellest kostjale teatamiseni. Seetõttu ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust asjaolu, millal sai kostja teada, et hageja ei ole enam laenusaajate elamu valitseja, mistõttu apellatsioonkaebuse sellekohased väited on asjakohatud. Seega oli hagejal õigus oma tahteavaldusega kostjaga sõlmitud makseteenuse osutamise leping üles öelda, s.o. VÕS § 709 kohaselt maksekäsund tagasi võtta. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sellekohane tahteavalduse esitatud 12.07.2011 kostjale saadetud nõudekirjas, milles ta teatab, et kostja debiteerib alusetult hageja kontot, kuna hageja ei ole enam Kesk-Ameerika 3 elamu haldaja (valitseja) ja taotleb summade tagastamist, mis on kostja debiteerinud hageja kontolt pärast seda, kui hageja ei olnud enam korteriomanike elamu valitseja. Nimetatud tahteavalduse on kostja käte saanud, mida tõendab viimase vastuskiri hagejale. Seega nimetud tahteavaldusega ütles hageja laenulepingu punktist 10 tuleneva kostjaga sõlmitud makseteenuse lepingu üles. Selline ülesütlemise õiguse kasutamine ei sõltu mõjuva põhjuse olemasolust, kuigi antud juhul esines ringkonnakohtu hinnangul VÕS §-is 196 lg. 1 kirjeldatud olukord, kus ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ebaõige on apellandi väide, mille kohaselt on ta tõendanud, et kostja sai kätte tema 04.09.2009 kirja, milles ta keelas kostjat kontot debiteerida. Nagu maakohus õigesti tuvastas, ei ole hageja selle kirja saatmist kostjale ja kostja poolt selle kättesaamist tõendanud. Asjaolust, et kostja laenutoimik ei sisaldanud kirjavahetust kostjaga, ei saa näha kinnitust väitele, et kostja on hageja sellekohase tahteavalduse kätte saanud. Seega kuni 12.07.2011 debiteeris kostja hageja kontot õiguspärastl, kokku 28 431,64 euro ulatuses. Seevastu pärast seda on kostja hageja kontot debiteerinud juba õigustamatult, s.o. õigusliku aluseta, kokku 14 013,51 euro (toimiku I kd. lk. 22-30) ulatuses. Nimetatud ulatuses tuleb hagi rahuldada VÕS § 1028 lg. 1 alusel.
Kuna hagi rahuldatakse ca 33% ulatuses, siis jätab kolleegium poolte kantud menetluskulud kõikides kohtuastmetes 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.