Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse AS-i SEB Pank vastu alusetu rikastumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja Tallinnas, XXXasuva elamu korteriomanikud 11.09.2006 laenulepingu nr XXX. Laenulepinguga laenas kostja korteriomanikele 1 350 000 krooni elamu renoveerimis- ja remonttööde teostamiseks. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal XXXkaasomandi osa valitseja korteriomandiseaduse mõttes. Lepingu p-s 10 leppisid pooled kokku, et kostjal on õigus ja hageja lubab teha kõiki laenulepingu täitmisega seotud makseid hageja kontolt nr XXX. 04.09.2009 saatis hageja kostjale kirjaliku teate seoses lepingust tuleneva käsundi lõppemisega, milles andis teada, et ei ole enam XXX elamu valitseja ja elamu haldamisega tegeleb KÜ XXX. Hageja palus lõpetada oma kontolt laenumaksete debiteerimise. 11.01.2011 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, et hageja ei tegele enam XXX elamu haldamisega. Kostja hageja pöördumistele ei reageerinud ja jätkas maksete debiteerimist hageja kontolt. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja perioodil jaanuar 2009 kuni 18. oktoober 2012 alusetult debiteerinud makseid hageja kontolt summas 42 445,17 eurot, sealhulgas põhivõla tagasimaksed summas 32 102,86 eurot, intressid summas 10 342,94 eurot ja viivis 17,37 eurot. Käsunduslepingu lõppemisega hageja ja korteriomanike vahel lõppes ka korteriomanike poolt hagejale antud maksekäsund. 2009. jaanuarist korteriomanikud hagejale laenumakseid ei tasunud. Pärast 04.09.2009 teate saamist pidi kostja pöörduma korteriomanike poole maksete tegemise korra muutmiseks, kuid kostja seda ei teinud. Kostja käitumine oli hea usu põhimõtte vastane ja kostja kasutas ära oma positsiooni pangana, tehes õigusliku aluseta makseid hageja kontolt. Kostja kui kontopidaja ei järginud hageja kui käsundiandja juhist lõpetada konto debiteerimine. Hageja palub hagi rahuldada ning välja mõista AS-ilt SEB Pank OÜ XXX kasuks 42 445,17 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli seisukohal, et hageja kontolt maksete teostamise õiguslik alus oli laenulepingu p 10, mille kohaselt kostjal oli õigus ja hageja lubas teha laenulepingu täitmisega seotud makseid hageja kontolt. Laenulepingust tulenev maksekäsund ei ole lõppenud. Selle kehtivus ei olene sellest, kas hageja on XXX elamu valitseja. Pooled ei muutnud laenulepingut ning maksekäsund anti tingimusteta. Hageja ja kostja suhet ei mõjuta hageja suhe korteriomanikega. Korteriomanikud ei ole teatanud kostjale käsundussuhte lõppemisest. Kostja oli õigustatud tegema hageja arvelduskontolt laenulepingu täitmisega seotud makseid ning hagejal ei ole kostja vastu nõuet alusetult saadud maksete tagastamiseks. Käesoleval juhul VÕS §-i 1028 lg 1 kohaldamiseks alus puudub kuivõrd hageja on kohustatud vastavalt laenulepingu punktile 10 teostama enda arveldusarvelt laenulepingu täitmiseks vajalikke makseid ning kostja on õigustatud lepingu punktis 10 sisalduva maksekäsundi alusel debiteerima hageja arveldusarvet lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Laenulepingust tulenev maksekäsund ei ole lõppenud, seda ei ole tühistatud ning see ei ole muul viisil ära langenud. Seetõttu ei ole täidetud ka VÕS §-i 1028 lg 1 kohaldamise peamised eeldused ning hageja nõude väidetavalt alusetult saadu tagastamiseks tuleks jätta rahuldamata. Lisaks tugineb kostja aegumise vastuväitele ja palub alternatiivse vastuväitena jätta hagi 10 601,04 euro ulatuses rahuldamata aegumise tõttu.

Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik 25.10.2012 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 29.05.2013 otsusega jättis Harju Maakohus OÜ XXXhagi AS-i SEB Pank vastu 42 445,17 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis läbi vaatamata OÜ XXXnõude tuvastada käsundussuhte lõppemine AS-i SEB Pank, OÜ XXX ja Tallinnas, XXXasuva elamu korteriomanike vahel alates 01.01.2009, seoses asjaoluga, et OÜ XXXei ole alates 01.01.2009 Tallinnas, XXX elamu valitseja ning et tulenevalt käsundussuhte lõppemisest puudub AS-il SEB Pank õigus teostada OÜ XXX arveldusarvelt nr XXX laenulepinguga nr XXX seotud makseid. Samuti tühistas kohus 24.10.2012 Harju Maakohtu määrusega nr 2-12-42357 seatud hagi tagamise, millega keelati AS-il SEB Pank OÜ XXX arveldusarvelt nr XXX laenulepinguga nr XXX seotud maksete teostamine kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. 29.10.2013 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29. mai 2013 otsuse muutmata. 16.04.2014 otsusega jättis Riigikohus tsiviilasjas nr 2-12-42357 tehtud Harju Maakohtu 29. mai 2013 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2013 otsuse muutmata osas, milles jäeti läbi vaatamata OÜ XXX tuvastusnõuded (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Muus osas tühistas Riigikohus nimetatud otsused ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 11.09.2006 sõlmiti laenuleping, mille järgi andis kostja AS SEB Pank elamu korteriomanikele 1 350 000 krooni laenu elamu renoveerimiseks ja remondiks ning selle lepingu p 10 järgi sai kostja õiguse võtta laenumakseid hageja OÜ XXXkontolt (kd I, tl 11-14, 75-83); • hageja oli laenulepingu sõlmimise ajal elamu valitseja; • jaanuarist 2009 kuni 18. oktoobrini 2012 debiteeris kostja hageja kontolt laenulepingu täitmiseks kokku 42 445,17 eurot (kd I, tl 22-27, 28-29, 30). Hageja on seisukohal, et tema konto debiteerimise õigus anti kostjale seetõttu, et hageja oli elamu valitseja, ning see õigus lõppes 1. jaanuarist 2009 elamu valitsemiseks korteriühistu moodustamisega või hiljemalt sellest kostjale teatamisega. Kostja arvates on tal laenulepingu p 10 alusel õigus debiteerida hageja kontot laenulepingu täitmiseks, kuna maksekäsund ei ole lõppenud. Maksekäsundi kehtivus ei olenenud kostja arvates sellest, kas hageja on elamu valitseja. Maksekäsund on antud tingimusteta. Pooled ei ole laenulepingut muutnud. Hageja ja kostja suhet ei mõjuta hageja suhe korteriomanikega. Kostja avaldab täiendavalt, et korteriomanikud ei ole kostjale teatanud käsundussuhte lõppemisest. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 42 445,17 euro (periood jaanuar 2009 kuni 18. oktoober 2012) väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja

lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). Seega ei ole kohus õiguse kohaldamisel seotud poolte õigusliku hinnanguga laenulepingu p-ile 10 (TsMS § 436 lg 7, TsMS § 438 lg 1). VÕS § 703 lg 1 kohaselt maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Maksekäsund on tehinguline võlasuhe kolme isiku (käsundiandja, käsundisaaja, soodustatud isik) vahel, millega käsundatakse VÕS § 703 lg 1 järgi käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Maksekäsund ei ole lepingu liik, vaid võlaõiguslik kolmnurksuhe, mille osaliste vahel on omakorda eraldiseisvad suhted (eelkõige lepingud): • suhe käsundiandja ja soodustatud isiku vahel, millest tulenevat kohustust maksekäsundi vahendusel täidetakse (valuutasuhe); • suhe käsundiandja ja käsundisaaja vahel, millest tulenevalt käsundisaaja käsundi täitmiseks võtab (kattesuhe); • suhe käsundisaaja ja soodustatud isiku vahel maksekäsundi täitmisest tulenevalt (täitmissuhe). Vaidlusaluse laenulepingu punkti 10 kohaselt on pangal õigus ja valitseja lubab pangal teha kõiki lepingu täitmisega seotud makseid valitseja kontolt nr XXX pangas lepingus sisalduva ülekandejuhise alusel. Kui eelnimetatud kontol ei ole vastava makse tegemiseks piisvalt rahalisi vahendeid või kui valitseja ja/ või laenusaajad ei tasu tähtaegselt mistahes lepingust tulenevaid makseid, siis on pangal õigus kanda vastavad maksed üle panga konto(de)le valitseja lepingus nimetamata konto(de)lt, millel valitseja hoiab laenusaajate rahalisi vahendeid (kd I, tl 13, 77). Hageja leiab, et tegemist oli VÕS § 703 lg-s 1 sätestatud õigussuhtega, kus hageja käsundisaajaga oli korteriomanikelt saadud maksekäsundiga käsundatud maksma kostjale (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha ning kostjal oli õigus täitmine vastu võtta. Kostja on seisukohal, et hagejal tekkis lepingus sisalduva maksekäsundi piires kohustus teostada laenulepingu täitmiseks tagasimakseid. Tagasimaksete teostamiseks andis hageja kostjale nõusoleku enda arveldusarve nr 1002208824001 debiteerimiseks laenulepingust tulenevate maksete teostamiseks. Laenulepingu punktist 10 tuleneb tingimusteta ja tagasivõtmatult antud käsund, millega hageja andis kostjale nõusoleku enda arveldusarvelt laenumaksete teostamiseks (debiteerimiseks). Ekslik on hageja arvamus, et antud kokkulepe kehtis vaid seni, kuni hageja oli laenusaaja valitseja korteriomandi seaduse kohaselt. Kohus leiab, et laenulepingu punkt 10 on maksekäsund, millega XXX korteriomanikud käsundasid hagejat tasuma nende arvel laenumakseid. Maksekäsundi puhul on käsundiandjaks korteriomanikud (kui laenusaajad ja kostjale laenu tagastama kohustatud isikud), käsundisaajaks on hageja (tulenevalt korteriomanikega elamu valitsemiseks väidetavalt sõlmitud lepingust) ja soodustatud isikuks kostja (kellele pidi raha makstama). Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-30-14 tuleneb, et käesolevas tsiviilasjas on vaidluse keskseks küsimuseks see, kas vaidlusalusest laenulepingust tuleneb VÕS §-is 704 sätestatud abstraktse maksekohustuse võtmine hageja poolt ja kas laenulepingu allkirjastamist saab lugeda maksekäsundi aktseptimiseks VÕS § 704 mõttes.

VÕS § 704 kohaselt on maksekäsundi aktseptimine tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja leidis, et hageja, kostja ja XXX korteriomanike suhetest tulenevalt ei saa eeldada, et hageja täidaks laenulepingut ka siis, kui on lõppenud tema ja korteriomanike vahel kehtinud käsundusleping, millega oli korteriomanike poolt hagejale antud maksekäsund maksta korteriomanike arvel kostjale laenumakseid. Kostja märkis, et pooled ei ole muutnud laenulepingut ega selle alapunkti 10, milles vaidlusalune maksekäsund sisaldub, seega ei saa lugeda käsundussuhet lõppenuks ainuüksi seetõttu, et väidetavalt on lõppenud hageja ja XXX elanike vaheline valitseja suhe KOS-i kohaselt. Maksekäsundi aktseptimine on VÕS § 704 esimese lause järgi tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. See tähendab, et käsundisaaja võtab abstraktse (st kattesuhtest sõltumatu) maksmiskohustuse. Maksekäsundi aktseptimise korral kohustub käsundisaaja VÕS § 705 lg 1 järgi täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse ja võib maksekäsundi järgi soodustatud isiku maksekäsundi täitmise nõudele esitada üksnes selliseid vastuväiteid, mis tulenevad tema suhetest maksekäsundi järgi soodustatud isikuga või maksekäsundi või aktseptimise kehtivusest, mitte aga tema suhetest käsundiandjaga. Abstraktse maksekohustuse võtmine peab iseäranis kestvussuhte puhul korduvate maksete tegemiseks olema selge käsundisaaja tahe. Üksnes siis saab seda lugeda maksekäsundi aktseptimiseks VÕS § 704 mõttes. Kostja on täiendavalt selgitanud, et vaidlusaluse laenulepingu punkti 14.5.5. kohaselt kohustuvad laenusaajad ja valitseja ilma panga ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx sellekohase kirjaliku loata mitte võtma täiendavaid rahalisi kohustusi, kui võetav kohustus või kohustuste kogusumma ületab kümme protsenti pangale tagastamata laenu summast. Laenulepingu punkti 14.5.6 kohaselt kohustus hageja ilma panga ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx sellekohase kirjaliku loata mitte andma laene ja koormama vara. Olukorras, kus laenulepingu pooled on pidanud oluliseks valitseja ehk hageja finantsilist jätkusuutlikkust ja on laenulepingus reguleerinud hageja täiendavate kohustuste võtmist, on ilmne, et vaidlusaluse laenulepingu allkirjastamise hageja poolt ei olnud pelgalt formaalsus. Laenulepingu sõlmisid kostja (laenulepingu punkti 1 kohaselt kui pank) ja korteriomanikud (laenulepingu punkti 2 kohaselt kui laenusaajad). Hageja esitatud asjaoludel pidi hageja kui elamu valitseja konto vahendusel vahendatama üksnes korteriomanike laenumaksete tasumist kostjale raha arvel, mida hageja kogus omakorda korteriomanikelt. Kohus leiab, et asjaolu, et hagejale on pandud laenulepinguga peale täiendavaid kohustusi, ei muuda hagejat laenusaajaks. Laenu tagasi maksmise kohustus on eelkõige laenusaajatel, antud juhul korteriomanikel. Näiteks on laenulepingu punktis 15.2. sätestatud, et laenusaaja on kohustatud tagastama laenu laenu tagastamise tähtpäevaks. Kui laenu tagastamine toimub maksegraafiku alusel, siis kohustub laenusaaja tagastama pangale laenu osade kaupa maksegraafikus sätestatud tähtpäevadel ja summades viimase tagasimaksega laenutähtpäevadel (kd I, tl 79).

Kohus on seisukohal, et hageja kui käsundisaaja tahteks ei olnud abstraktse maksekohustuse võtmine laenulepingu puhul korduvate maksete tegemiseks. Kuna hageja ei soovinud täita abstraktset maksekohustust laenusaajate nimel, peab kohus järgnevalt kindlaks tegema, kas hageja sellekohane tahteavaldus on teatavaks tehtud laenusaajatele ja kostjale. Kuna laenulepingu punktist 10 tulenevat maksekäsundit ei olnud aktseptitud, võisid korteriomanikud maksekäsundi kuni selle aktseptimiseni või maksekäsundist tuleneva kohustuse täitmiseni VÕS § 707 esimese lause järgi tagasi võtta, isegi kui nad rikkusid sellega oma kohustusi kostja kui maksekäsundi järgi soodustatud isiku suhtes. Maksekäsundi tagasivõtmiseks peab käsundiandja teatama sellest VÕS § 707 teise lause järgi käsundisaajale, st korteriomanikud pidid sellest teatama hagejale. Kui maksekäsundi andja on ühtlasi ka maksejuhise andja, siis pöördub ta maksekäsundi tühistamiseks kontopidaja poole (vt ka laenulepingu punkt 15.1.2.). Riigikohus on lahendis 3-2-1-30-14 märkinud, et esitatud asjaoludel võis hageja ja korteriomanike elamu valitsemise lepingu lõppemine tuua kaasa ka maksekäsundi tagasivõtmise. Kas sellest ajast lõppes ka kostja õigus hageja kontot debiteerida või tuli kostjat sellest täiendavalt teavitada, sõltub poolte kokkuleppest. Hageja esitatud asjaoludel on võimalik ka, et maksekäsund lepiti kokku äramuutva tingimusega, milleks saab olla hageja ja korteriomanike õigussuhte lõppemine, st aeg, millest alates hageja ei ole enam elamu valitseja. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on KÜ XXX registrisse kantud 14.10.2008 (kd I, tl 141). Hageja on saatnud käsundiandjale teate (kd I, tl 17-18) seoses laenukohustusega, paludes teatada talle isik, kelle kontolt hakatakse edaspidi laenumakseid tegema. Hageja ei ole märkinud, et ta oleks sellele teatele vastuse saanud või et käsundiandja oleks talle muul ajal teatanud maksekäsundi lõppemisest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-30-14 leidnud, et pooltevahelise suhte kindlakstegemisel võib eelnevast lähtudes omada tähendust ka hagejapoolne kostja teavitamine elamu valitsemise lõppemisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-50-12 jõudnud seisukohale, et tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi (vt ka Riigikohtu 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1123-07, p 14). Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga (vt selle kohta nt Riigikohtu 25. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11 tehtud otsuse p 14) või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale 04.09.2009 kirjaliku teate seoses lepingust tuleneva käsundi lõppemisega, milles andis teada, et ta ei ole alates 01.01.2009 XXX Tallinnas asuva elamu valitseja ning elamu haldamisega tegeleb eelnimetatud ajast alates KÜ XXX(kd I, tl 15-16). 11.01.2011 saatis hageja meeldetuletuse kostjale, et hageja ei tegele enam XXX elamu haldamisega (kd I, tl 19). 12.07.2011 saatis hageja kostjale nõude, milles palus tagastada alusetult debiteeritud maksed, mille suurus seisuga 31.05.2011 oli Kesk-Ameerika osas 28 417,88 eurot (kd I, tl 20). 29.07.2011 saatis kostja vastuse, milles leidis, et ei ole alusetult debiteerinud hageja arvelduskontolt rahasummat (kd I, tl 21). Kohus nõudis kostjalt välja laenulepingut puudutava laenutoimiku ja tagastas selle kostjale 28.10.2014 toimunud kohtuistungil. Laenutoimikus ei leidunud mitte ühtegi hageja poolt kostjale saadetud teadet. Hageja hinnangul saab sellest teha järelduse, et kostja on teated kätte saanud, kuid ei ole neile reageerinud ega vastanud ja on ilmselt enne laenutoimiku kohtule esitamist poolte kirjavahetuse

toimikust eemaldanud. Hageja arvates ei ole tõenäoline, et pank ei dokumenteeri kirjavahetust, mis puudutab tema sõlmitud laenulepingu täitmist ja millest võib tõusetuda vaidlus. Samuti tõendab hageja hinnangul asjaolu, et pank pidas hagejat laenusuhtes isikuks, kes ei ole otseselt lepinguga seotud ja ei vastuta seega ka lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ka pangasisene töötajate kirjavahetus, milles kostja töötaja XXXküsib teiselt kostja töötajalt, kas laenulepingu koopiat tohib üldse hagejale anda (kd II, tl 68). 28.10.2014 toimunud istungil on kostja selgitanud, et töötaja arusaam võib olla ekslik ja sellest ei saa teha mingeid järeldusi. Laenutoimikus on XXXKÜ juhatuse 20.10.2010 vastus kostjale, mis on saadetud vastusena kostja 04.10.2010 kirjale (kd II, tl 66-67). Hageja on seisukohal, et eelnimetatud dokumendist nähtuvalt on kostja teinud korteriühistule ettepaneku muuta laenulepingut. Seega oli kostja oktoobris 2010 teadlik, et hageja ei ole enam XXX elamu valitseja. Kuivõrd enne seda oli hageja saatnud kostjale kirja 04.09.2009 kuupäevaga, siis järelikult sai kostja valitseja vahetumisest teada just sellest kirjast, mistõttu ei saa vastata tõele kostja väited selle kohta, et ta ei ole enne 2011 saanud hagejalt teateid, milles hageja palub oma arveldusarve debiteerimine lõpetada. Kuna 04.09.2009 kiri sisaldas keeldu jätkata hageja arveldusarve debiteerimist, siis oleks kostja pidanud debiteerimise lõpetama juba pärast esimese kirja saamist. Kostja oli seisukohal, et hageja väited selle kohta, et kostja on pooltevahelise kirjavahetuse laenutoimikust ilmselt eemaldanud, on alusetud ja paljasõnalised. Arusaamatu ja meelevaldne on hageja väide, et juhul, kui kostja oli 2010. oktoobris väidetavalt teadlik, et hageja ei ole enam XXX elamu valitseja, siis sai kostja valitseja vahetumisest teada hageja 04.09.2009 kirjast. Kostja vaidleb nimetatud väitele vastu. Juhul, kui hageja väitega nõustuda, et kostja sai valitseja vahetumisest teada väidetavalt juba 04.09.2009 kuupäevaga dateeritud kirjast, siis arusaamatuks jääb, miks väidetav laenulepingu muutmise ettepanek oli korteriühistule tehtud alles 2010. oktoobris, so rohkem kui aasta hiljem. Selline sündmuste ahel ei ole kostja hinnangul ka eluliselt usutav. Kostja leiab, et laenutoimikus oleva XXXKÜ juhatuse 20.10.2010 vastusest ei saa järeldada, et tegemist oleks vastusega kostja ettepanekule laenulepingu muutmiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt nähtub KÜ vastusest, et vastus on esitatud meeldetuletusele võlgnevuse kohta. KÜ vastusest ei nähtu, et kostja oli oktoobris 2010 teadlik asjaolust, et hageja ei ole enam XXX elamu valitseja. Lisaks ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et laenusaajad oleks pöördunud maksekäsundi tagasivõtmiseks ka kostja poole. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks alus puudub, kuivõrd hageja on kohustatud vastavalt laenulepingu punktile 10 teostama enda arveldusarvelt laenulepingu täitmiseks vajalikke makseid ning kostja on õigustatud laenulepingu punktis 10 sisalduva maksekäsundi alusel debiteerima hageja arveldusarvet lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Nagu kohus eespool tuvastas ei ole hageja vastavat maksekäsundit küll aktseptinud, kuid korteriomanikud laenusaajatena ei ole maksekäsundit tagasi võtnud ega sellest ka kostjat teavitanud. Tõendamist ei ole ka leidnud kostja teavitamine hageja poolt elamu valitsemise lõppemisest. Seega on laenulepingust tulenev maksekäsund kehtiv. Hageja viited arvelduslepingu sätetele ei ole asjakohased, sest hageja ei ole esitanud lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet.

Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kostja aegumise vastuväidet. Kohus on 24. oktoobri 2012 määrusega hagi tagamiseks keelanud AS-il SEB Pank OÜ XXXarveldusarvelt nr XXX laenulepinguga nr XXX seotud maksete teostamise kuni kohtuvaidluse lõpuni. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.