Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Tsiviilasi nr 2-15-16119 mitteilmumisest tööandjat. Samal päeval kell 14:46 edastas tööandja esindaja kostjale ekirja, milles palus selgitust tööle mitteilmumise põhjuste kohta ning palus hagejat teavitada, kuidas on võimalik tagada juurdepääs dokumentidele ja broneeringute infole, et teised töötajad saaksid tööd jätkata. Sellele kirjale kostja ei vastanud. 18.09.2015 edastas tööandja esindaja kostjale järgmise e-kirja (tl 9), milles kirjutas „Te pole tööle ilmunud juba mitmendat päeva, alates kolmapäevast 16.09.2015. Me ei tea Teist midagi. Kas Teie puudumisel on mõjuv põhjus? Mis toimub Teie jooksvate tööülesannetega? Teie poolne kohustuste rikkumine, tööle mitteilmumine, sellest mitteteatamine ja oma tööülesannete ümber organiseerimata jätmine tekitab olulist kahju ettevõttele.“ Kostja vastas hageja e-kirjale alles 21.09.2015 õhtuks omapoolse e-kirjaga, milles märkis, et on haiguslehel alates 16.09.2015 (tl 10). 29.09.2015 ütles töötaja töölepingu töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 2 alusel üles, asudes seisukohale, et tööandja on tööandjapoolseid kohustusi rängalt rikkunud, koheldes töötajat ebaväärikalt ning põhjustanud ohtu töötaja tervisele ja heale nimele, nõudes tööülesannete täitmist töötaja töövõimetuslehel viibides ning esitades arusaamatuid ja täielikult alusetuid süüdistusi töötaja eelnevate tööülesannete täitmise kohta. Viimaseks tööpäevaks luges töötaja 29.09.2015 (tl 11). Hageja palub tuvastada H. H. poolt nimetatud töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping lõppenuks alates 29.09.2015 TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja palub oma vastuses (tl 20-21) ja hilisemas seisukohas (tl 54-60) jätta hagi rahuldamata. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud ametijuhendit on tööandja poolt ühepoolselt muudetud, lisatud tööülesandeid, mida kostja valduses oleval töölepingu poolel ei ole (tl 29-30). Samuti puuduvad hageja poolt esitatud töölepingul ja ametijuhendil tööandja allkirjad. 16.09-02.10.2015 oli kostja perearsti poolt määratud töövõimetuslehel. Kostja kehvast tervislikust seisundist juba eelnevatel tööpäevadel olid teadlikud ka kaastöötajad, nt J. T., kes oma tööst tulenevalt hotelli juhatajaga igapäevaselt suhtleb. 21.09.2015 sai kostja kätte (18.09.2015) e-kirja, milles tööandja küsis töölt puudumise põhjuste kohta ning saatis koheselt vastuse, et viibib haiguslehel. Kostja märgib, et vastas hageja päringule töölt puudumise kohta e-kirja kätte saades esimesel võimalusel. Töövõimetuslehel viibides ei olnud kostjal võimalik iga päev ja igal hetkel interneti kaudu oma e-posti kontrollida. Hageja saadetud e-kirja kätte saades vastas kostja koheselt ning töövõimetuse kestuse üle otsustab arst vastavalt tervise paranemisele ning kostjal ei olnud kuidagi võimalik töövõimetuse kestust ette teada ega hagejale teatada. Tööandja peab ettevõtte tööd korraldades arvestama, et mõni töötajatest võib ootamatult haigestuda ning olema valmis tööd vajadusel ümber korraldama haigestunud töötaja töövõimetusperioodi lõppemiseni. Hagejal ei olnud õigust nõuda töövõimetuslehel viibivalt kostjalt tööga seotud küsimuste lahendamist. Ligipääs nii broneeringute kui kõikidele muudele andmetele on xx.xxxxxxxxx hotellis nii teistel administraatoritel kui ka juhatajal endal. Lisaks e-maili aadressile on tööandjal kostja kontaktandmetest teada ka telefoninumber, kust olnuks võimalik saada kiiremini infot kostja töölt puudumise kohta. 23.09.2015 saatis tööandjalt kostjale teise e-kirja (tl 22), milles tööandja esitas kostja kohta järgnevaid väiteid (allajoonitud osa): - kassa ja dokumendid jätsite üle andmata - ei vasta tõele. 15.09.2015 oma töövahetust lõpetades andis kostja nii kassa kui dokumendid üle järgmisse vahetusse tööle tulnud administraatorile, kes need üle kontrollis ja vastuväideteta vastu võttis ning kassas olnud rahasumma vastuvõtmist kassaraamatus allkirjaga kinnitas; - hoidsite kinni broneeringute infot - ei vasta tõele. Kostja on tööga seotud infot alati 2 (9)

Tsiviilasi nr 2-15-16119 õigeaegselt edastanud. Samuti oli ligipääs e-kirjadele ja broneeringusüsteemidele mitmel teisel töötajal, kaasa arvatud juhataja; - oled omavoliliselt kõrvaldanud ja hävitanud ettevõtte dokumente - ei vasta tõele. Kostja on ettevõtte dokumente alati hoolikalt hoidnud ja kostja töölt lahkudes 15.09.2015 jäid kõik dokumendid oma kohale. Samal töökohal (xx. xxxxxxxxx hotelli vastuvõtulett) töötas lisaks kostjale veel 3 administraatorit, kellel on oma tööajal vaba ligipääs nii kassale kui kõigile dokumentidele, samuti on ligipääs juhatajal; - mida, miks ja kelle loal tegid broneerimissüsteemi paroolidega - broneerimissüsteemi paroole ei ole muudetud kogu kostja töötatud ajajooksul alates töölepingu sõlmimisest ning need paroolid ja juurdepääs süsteemile olid nii teistel administraatoritel kui ka OCC konverentsikeskuse sekretäril ja juhatajal endal; - miks ja mis kliendid on pidanud topelt maksma, millistelt klientidelt on tasu üldse võtmata? - kostja tööajal ei ole ükski klient maksnud ühegi teenuse eest topelt ega ole ka maksmata jätnud. Tööandja valduses on ka kõik dokumendid maksmiste kohta, mille alusel olukorda selgitada ja probleeme põhjustanud töötaja poole pöörduda. Sarnase sisuga e-kirju sai kostja tööandjalt veel 29.09.15 (tl 24), 08.10.2015 (tl 25) ja 16.10.2015 (tl 26), seega ka pärast kostja lahkumisavalduse esitamist 29.09.2015. Tööandja ei ole üheski kostjale saadetud e-kirjas ühtegi esitatud väidet tõendanud. Kostja hinnangul on tegemist väga tõsiste süüdistustega ja kuna tööandja ei ole oma väiteid tõendanud on see laimamine. Kirju on saatnud nii juhataja R.T. kui ka raamatupidaja M.A. ehk tööandja on lubanud kostjat ebaväärikalt kohelda ka kaastöötajal. Tööandja on korduvalt jätnud esitamata kostja andmed Haigekassale, mille tõttu kostja ei ole jätkuvalt saanud kätte haigushüvitist 28.-31.07.2015 ja 16.09.-02.10.2015 töövõimetuslehel viibitud aja eest ning tööandja pole ka ise nende töövõimetusperioodide haigushüvitisi kostjale välja maksnud (tl 27). Samuti ei ole tööandja esitanud kostja töölepingu lõppemise kohta õigeaegselt ega õigeid andmeid Maksu-ja Tolliameti töötamise registrile, mille tõttu on kostjal takistatud töötukassas registreerumine, tööotsimine ja töötukassast teenuste ja hüvitiste taotlemine (tl 28). Tööandja ei ole märkinud töötamist lõpetatuks 29.09.2015 ega märkinud töösuhte lõpetamise alusena TLS § 91 lg 2, kuigi kostja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses olid töölepingu lõpetamise aeg ja seaduslik alus selgelt märgitud, tööandja on avalduse kätte saanud ega ole töölepingu lõppemise aega vaidlustanud. Hageja märgib, et lepingu lõpetamise alused peavad esinema enne ülesütlemise avalduse tegemist ning hilisema kirjavahetuse esitamisega ei ole võimalik tõendada lepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on vaid esitanud kostjale e-kirja teel küsimusi, mis puudutavad kostja tööd ning soovis teada saada, miks kostja ei ole tööle ilmunud. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt vajalikku informatsiooni. 23.09.2015 kirjaga on tegemist samuti informatsiooni küsimisega ning muuhulgas ka töötaja hoiatamisega võimalike tagajärgedega järgnevate samalaadsete rikkumiste korral, kuid ka seda kirja ei ole võimalik käsitleda töötaja ebaväärika kohtlemisena. Isegi juhul, kui kaastöötaja oli teadlik kostja seisundist, ei olnud tal mitte kuidagi võimalik teada, et kostja järgnevatel tööpäevadel töölt ei ilmu. Kostja ei olnud teavitanud oma seisundist ega kavandatud puudumisest ühtegi isikut. Kostja allus oma kohustustes vaid ettevõtte juhi korraldustele ja pidanuks töökorralduslikes probleemidest teavitama eelkõige just ettevõtte juhti. Kostjal on kohustus tööandjat oma ajutisest töövõimetusest isiklikult teavitada, ei ole eluliselt usutav, et esimene võimalus selleks tekkis alles 21.09.2015, s.o 5 päeva pärast ajutise töövõimetuse tekkimist, seda enam, et hageja oli talle juba korduvalt saatnud päringuid e-postile.

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-15-16119 Töötaja ei ole oma ülesütlemisavalduses põhjendanud, milles seisneb tööandja poolne lepingurikkumine ning millal ja kuidas on tööandja kohelnud töötajat ebaväärikalt või sellega ähvardanud. Avalduses puudub viide TLS § 91 lg 2 konkreetsele punktile. Töö normaalseks jätkamiseks vajaliku teabe küsimine ei kujuta mingisugust ohtu töötaja tervisele või heale nimele. Töötajalt ei ole eeldatud haigena tööle tulemist, kuid spetsiifilist tööks vajalikku infot andma esimesel võimalusel siiski peab. Küsitud info oli põhjendatud, kuna hotelli broneeringute info oli kostja tööajal 15.09.2015 kõrvaldatud ja kustutatud (klientide vastuvõtmine oli korraldamata, nende saabumisest ei teadnud keegi peale kostja, ja dokumentatsiooni broneeringute kohta ei leitudki), lahendamata olid klientide kaebused topeltmaksete kohta (kostja poolt omavoliliselt teostatud kliendi krediitkaardilt kinnipidamised, kostja jättis vajaliku info edastamata nii klientidele, teiste vahetuste administraatoritele, raamatupidamisele kui ettevõtte juhile), s.t teistele töötajatele oli töö jätkamine takistatud, asi oli ületanud kriitilise piiri, kui probleemidesse sekkusid lisaks oodanud klientidele ka pank, maksekeskus, hotellibroneeringute firma. Hageja soovib tõendada oma väiteid töötajate J. T. ja T. P. seletuskirjadega (tl 41-42). Samuti panga ja kliendi poolsete päringutega ning kviitungitega seoses topelt raha võtmisega kliendi kontolt (tl 43-49). Töötasu maksmisega viivitamist ei ole kostja hagejale kordagi ette heitnud ning tööandja ei ole ka töötasu maksetega viivitanud. Hageja on täitnud kõik enda poolsed kohustused töötaja haigushüvitistega seonduvalt. Kostja ei ole kordagi teavitanud oma töövõimetusest perioodil 28-31.07.2015. Kostja on käinud tööl 28.07, 29.07 ja 31.07. ning esitanud selle kohta hagejale 03.08.2015 enda poolt koostatud ja allkirjastatud töögraafiku (tl lk 50), mille alusel on hageja kõik töötasud töötajale välja maksnud. Kostja ajutise töövõimetuse osas, mis puudutab perioodi 16.09.2015 - 02.10.2015 märgib hageja, et kostja ei ole teavitanud hagejat ajutise töövõimetuse lõppemisest. Hageja sai sellest teada alles kostja vastusega tutvumise hetkest. Käesolevaks ajaks on hageja vajalikud toimingud teinud, dokumendid vormistanud ning hüvitise 4-8 päevani kostjale välja maksnud (tl lk 51). Hagejal saab vastav kohustus tekkida alles pärast ajutise töövõimetuse lõppu ning sellest teadasaamisest. Samuti märgib hageja, et on registrisse märkinud, et töösuhe kostjaga on peatunud alates 29.09.2015. Hagejal puudub võimalus töölepingu lõpptähtaega ja lõpetamise alust märkida, kuna tööandja on vaidlustanud töölepingu ülesütlemise ning enne kohtuvaidluste lõppu ei ole võimalik töölepingu lõppemist registrisse kanda. Hageja väide broneeringute info kustutamisest on absurdne ja oleks olnud kostja poolt ka reaalselt võimatu teostada. Kostja selgitab, et J. T. viibis tööandja juures juba augustis. Kostja oli 31.08-06.09.2015 korralisel puhkusel ning sellega seoses tegi eelnevalt ettevalmistusi hotelli töö sujuvaks jätkumiseks puhkuse ajal. Sai kindlaks tehtud, et hotelli broneeringute, maksete ja muu tööks vajalik info oleks töötajatele kättesaadav, broneeringusüsteem booking.com lehel ligipääsetav ja hallatav ning e-mailid saaks kontrollitud. Üks töötajatest oligi J. T., kes sai ka kostjalt vastavad instruktsioonid, paroolid ja muu ettevalmistuse kostja puhkuse asendajana toime tulemiseks juba augustis 2015. J. T. seletuskiri on üldsõnaline ja süüdistusi esitav, kusjuures taas pole toodud ühegi väite juures vähimatki täpsustust ega tõendit (nt millise broneeringu info puudus, mis andmed olid esitamata, millal oli midagi tegemata ning kas üldse, millal ja missugune seos on kostjaga). Sama kehtib T. P. kirjas toodud väidete puhul mitte ühte täpsustust ega selgitust, mis seoks jutu kostjaga. 4 (9)

Tsiviilasi nr 2-15-16119 Ettemaksu võtmine broneeringu eest on xx. xxxxxxxxx hotellis tavapärane ja juhataja poolt nõutav tööülesanne, kus klient on ettemaksu võtmisest eelnevalt teadlik ning saab broneeringut teha vaid kehtivat krediitkaardinumbrit esitades ning ettemaksu võtmiseks luba andes. Antud juhtumil on ettemaks võetud kostja poolt xx. xxxxxxxxx hotelli vastuvõtuletis asuvat makseterminali kasutades 14.08.2015 vastavalt kliendi poolt esitatud krediitkaardi andmetele ja broneeringus toodud majutuse hinnale ning selle kohta on ka terminalist kostja poolt väljaprinditud tšekk kahes eksemplaris. Vastava tšeki koos infoga, et majutuse eest on juba makstud, edastas kostja reedel 14.08.2015 kell 17 tööpäeva lõppedes ja hotellist lahkudes järgmisse vahetusse tulnud vastuvõtu administraatorile. Seega toimis kostja tööandja poolseid juhendeid ja nõudmisi järgides ning tegi oma tööd korrektselt. Järgnevad kaks päeva (laupäev ja pühapäev) olid kostjal puhkepäevad ning tööle saabus kostja alles esmaspäeval 17.08.2015, kell 9.00. Kostja puhkepäevade ajal alates reede õhtul kell 17.00 kuni esmaspäeva hommikul kell 9.00 oli vastuvõtuletis tööl kokku kolm administraatorit. Miks oli nädalavahetusel hotelli külastanud kliendil ettemaksust hoolimata uuesti maksta palutud, on kostjale teadmata, kuna nende kahe päeva jooksul ei olnud kostja tööl ning eelnev ettevalmistav info kõikide broneeringute ja ettemaksete kohta oli kostja poolt nädalavahetuse kolmele töötajale jäetud. 17.08.2015 tööle tulles ja nädalavahetuse tšekke üle vaadates tuvastas kostja toimunud topelt maksmise ning informeeris juhatajat ja raamatupidajat toimunust. 15.08.2015 toimunud makse osas on maksetšekil oleva kuupäeva ja kellaaja järgi hagejal lihtne selgeks teha, kes täpselt tööl oli ja kliendiga tegeles. Hageja tegevusetuse tõttu viibis oluliselt kostjale ette nähtud hüvitiste kätte saamine, mis tekitas kostjale olulisi ebamugavusi oma elu korraldamisel. Tegemist oli hageja poolse olulise lepingu rikkumisega. 02.10.2015 lõppenud töövõimetusperioodi eest sai kostja hagejalt hüvitise kätte 08.12.2015 ehk üle kahe kuu hiljem. Hageja hilines ka kostjale töötasu väljamaksmisega oktoobris 2015, makstes kostja septembrikuu töötasu välja 12.10.2015, kuigi töölepingus on töötasu väljamaksmise kuupäev määratud hiljemalt järgmise kalendrikuu

Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellele nõudele kostja 29.09.2015 e-kiri vastab. TLS § 95 lg 2 kohustab töötajat erakorralist ülesütlemist põhjendama, kuid sama paragrahvi lõige 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamisnõude täitmatajätmine ülesütlemise kehtivust (see võib küll kaasa tuua tööandja poolt kahju hüvitamise nõude, kuid sellist nõuet ta esitanud ei ole). TLS § 98 lg 1 sätestab, et töötaja peab korralisest ülesütlemisest tööandjat informeerima vähemalt 30 kalendripäeva ette. Kuna töötaja lõpetas käesoleval juhul töölepingu päevapealt, on tegemist erakorralise ülesütlemisega, mille kohta TLS § 98 lg 2 sätestab järgmist: Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist 5 (9)

Tsiviilasi nr 2-15-16119 kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1111-14 tehtud lahendi punktis 16 nimetatud sätte juures muuhulgas selgitanud, et „kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt, s.t ettenägematu asjaolu tõttu, mis annab poolte huvisid kaaludes aluse eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks, ei ole töötajal kohustust töölepingu ülesütlemisest ette teatada ning ta võib töölt lahkuda ilma ette teatamata.“ Töötajapoolset töölepingu erakorralist ülesütlemist sisustab täpsemalt TLS § 91, mille kaks esimest lõiget kõlavad järgmiselt: (1) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. (2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Kohus juhib siinkohal poolte tähelepanu asjaolule, et lõikes 2 märgitud loetelu on lahtine, s.t oluline on tööandjapoolse kohustuse rikkumise olulisus, mis ei pea vastama täpselt loetelus toodule. Selles mõttes ei ole õige hageja viide, et ülesütlemisavaldus ei vasta seaduse nõuetele (vt TLS § 104 lg 1 allpool) – konkreetsele punktile § 91 lõikes 2 ei peagi töötaja viitama. Sama paragrahvi lõige 4 selgitab, et töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 104 lg 1 ütleb, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine ning TLS § 105 lg 1 kohaselt peab selle tühisuse tuvastamiseks kohtule hagi esitama 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hagi on esitatud 28.10.2015, seega seaduses sätestatud tähtaja piires. Kohus peab käesolevas menetluses seega hindama, kas kostja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine või mitte. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 16. detsembril 2014 aastal asus H. H. tööle administraatori ametikohale tööandja OÜ Xx xxxxxxxx juures, mille kohta sõlmiti temaga tähtajatu tööleping nr 161214. Töötaja täpsem tööülesannete kirjeldus on toodud ametijuhendis, millele töölepingu punktis 2.2. viidatakse tema kui vanemadministraatori tööülesannete kirjeldusele. Kohus nõustub kostjaga, et tööandja esitatud ametijuhendisse on käsikirjaliselt teisele lehel lisatud kolm lisaülesannet, mida töötaja ametijuhendis ei ole (vrd tl 8 pöördel ja 30 pöördel), kuid nimetatud tööülesanded (vt ka allpool) või nende (mitte)täitmine ei ole käesoleva vaidlusega seotud. Kohus saab asja lahendada ka ilma lisaülesanneteta ametijuhendi alusel. Asjaolu, et tööandja enda valduses oleval töölepingul ja ametijuhendil puuduvad tööandja allkirjad, ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd nii töölepingu kui ametijuhendi trükitud teksti osa on mõlema poole esitatu osas identne ja seega on tööleping sõlmitud vähemalt nendel tingimustel. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et 18.09.2015 tööandja poolt (M. A. isikus) saadetud e-kirjale vastas kostja 21.09.2015 e-kirjaga (tl 23), millele järgnes tööandjalt (juhataja R. T. isikus) 23.09.2015 e-kiri (tl 22) pikema selgituse nõudega. 29.09.2016 kell 16:36 (tl 24) saatis R. T. 6 (9)

Tsiviilasi nr 2-15-16119 kostjale uue e-kirja korduva nõudega, millele järgnes kostja poolt samal päeval kell 20:59 ekirjaga töölepingu ülesütlemisavaldus viitega TLS § 91 lõikele 2 (tl 11). Siinkohal peab kohus faktiliste asjaolude ja tõendite osas oluliseks märkida, et pärast ülesütlemisavalduse esitamist saadetud e-kirjad (08.10. ja 16.10.2015) või pärast ülesütlemist ilmnenud asjaolud (nt 16.09.- 02.10.2015 töövõimetuslehega seonduv) ei oma asjas tähtsust ja kohus neid ei käsitle, sest kostja oli töölepingu üles öelnud päevapealt. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et pärast töölepingu ülesütlemist toimunud kirjavahetusega ei saa põhjendada ülesütlemist. Ülesütlemisavalduses heidab töötaja tööandjale ette tööandjapoolsete kohustuste ränka rikkumist, mis seisneb avalduse kohaselt selles, et tööandja on „kohelnud töötajat ebaväärikalt ning põhjustanud ohtu töötaja tervisele ja heale nimele, nõudes tööülesannete täitmist töötaja töövõimetuslehel viibides ning esitades arusaamatuid ja täielikult alusetuid süüdistusi töötaja eelnevate tööülesannete täitmise kohta.“ Nimetatud väidete tõendamiseks on töötaja esitanud eelmärgitud (18.09., 23.09. ja 29.09.2015) e-kirjad, lisaks viidanud menetluses asjaolule, et tööandja on jätnud oma kohustused 28.-31.07.2015 töövõimetuslehel viibimise aja eest haigushüvitise kättesaamisel täitmata. Kohus käsitleb nimetatud etteheiteid nende kronoloogilises järjekorras. Eelnevalt märgib kohus, et hageja väide juba 16.09.2015 e-kirja saatmise kohta on tõendamata, kuivõrd kostja eitab muul viisil temaga kontakti otsimist ja vastavat e-kirja hageja ei ole esitanud. Töövõimetuslehel (28.07. – 31.07.2015) viibimise aja eest haigushüvitise mittesaamine. Kostja on tõendanud, et nimetatud perioodil viibis ta tõepoolest töövõimetuslehel (tl 27). Küll aga ei ole kostja millegiga ümber lükanud ega vaidlustanud hageja väidet, et nimetatud ajaperioodil käis ta kolmel päeval kokku 5 tunni ulatuses tööl (kostja enda 03.08.2015 allkirjaga tööajagraafik tl 50) ja talle maksti selle eest tasu. Hageja on õigesti viidanud ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 p 5 ja lg 2 sätetele, mille kohaselt ei ole ajutise töövõimetuse hüvitise saamise õigust isikul, kes täidab ajutise töövõimetuse ajal töökohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kuna kostja kõnealusel ajal tööl käis, ei saa ta tugineda seaduse mittetundmisele – kohustust töövõimetuse ajal tööl käia ei ole. Seega ei saa selles osas rääkida hageja poolt kohustuste rikkumisest kostja ees. Hageja 18.09.2015 e-kiri. Nimetatud kirjas on M. A. küsinud kostjalt selgitust kolme päeva jooksul tööle mitteilmumise kohta, väites, et hageja ei tea kostjast midagi. Samuti on päritud aru, mis saab tööülesannete täitmisest, kuna need on jäetud ümber organiseerimata ja tööle mitteilmumisest teatamata. Siinkohal peab kohus asjakohaseks märkida, et TLS § 15 lg 2 p 10 kohaselt peab töötaja (ja seega kostja, kelle põhiülesanded on märgitud ametijuhendi 2. osas, aga lepingu p 1.4 viitab sõnaselgelt ka Eesti Vabariigi tööõiguslikele õigusaktidele) teatama tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Hageja märgib seega õigesti, et töövõimetuslehele jäädes peab töötaja sellest tööandjat informeerima ning tööandjal ei ole kohustust töötajat otsida telefoni vm teel. Kostja on ise kinnitanud, et eelnevate haigestumiste puhul on ta sellest hotelli juhatajat koheselt SMSi saates või helistades teavitanud, millest saab järeldada, et kostja oli sellest kohustusest teadlik. Asjaolu, et kostja kehvast tervislikust seisundist enne 16.09.2015 töövõimetuslehele jäämist olid teised töötajad, sh J. T., teadlikud, kostjat nimetatud kohustuse täitmisest ei vabasta. Pealegi nähtub J. T. enda 21.09.2015 seletuskirjast, et H. H. ei ilmunud oma töökohustusi täitma ootamatult. Kohus nõustub kostjaga selles, et töötaja, olgu see koristaja või vanemadministraator, ootamatu terviserikke korral peab tööandja ka ise olema valmis tööd vastavalt ümber korraldama, kuid käesoleval juhul viitab kostja ise asjaolule, et töövõimetuslehele jäämine ei olnud tema jaoks ettearvamatu. Kostja ametijuhendi p 2.22 kohaselt pidi kostja organiseerima töö administraatorite vahel ja tegema vastavalt vajadusel asendusgraafikuid. Oma sisu poolest on hotelli (vanem)administraatorite 7 (9)

Tsiviilasi nr 2-15-16119 töö seotud pideva kliendisuhtluse, broneeringute, arvete, toateeninduse jms korraldamisega, mille puhul on töölt eemalejäämisest tööandja viivitamata teavitamine kohtu hinnangul eriti oluline. Kuna kostja vastas hagejale 21.09.2015 pärastlõunal, sai hageja sisuliselt kostja ajutisest töövõimetusest teada alles kuuendal eemalejäämise päeval. Kostja väide, et M. A. ei saa temalt aru pärida, on asjakohatu, sest just sellele töötajale ja meiliaadressil x kostja ise vastas, sellelt aadressilt pöördus tema poole vahetu juht (ametijuhendi p 1.1 järgi allus kostja juhatajale) 23.09.2015 ja kostja ise esitas sellele aadressile ka ülesütlemisavalduse. Milles seisneb M. A. kirja sisu osas kostja ebaväärikas kohtlemine, on kohtule arusaamatu. Hageja 23.09.2015 e-kiri. Nimetatud kirjale on alla kirjutanud kostja vahetu juht (juhataja), kel on kindlasti õigus töötajalt aru pärida juba eelviidatud ametijuhendi p 1.1 alusel. Kirja esimeses kahes lõigus on kohtu hinnangul asjakohaselt tehtud etteheiteid küsimuses, et kostja on ootamatult töölt eemale jäänud, mistõttu tuleb tööd ümber organiseerida. Kirja teine osa (lõik, mis algab kuupäevaga 15.09.2015) keskendub 15.09.2015 toimuma pidanud sündmustele ja ka varasematele probleemidele, mida väidetavalt kostja on põhjustanud. Kohus nõustub kostjaga, et töötaja ei pidanud ega saanud töövõimetuse ajal ilmuda tööle dokumente ja kassa seisu üle andma ning seega on tööandja sellised nõuded alusetud. Küll aga ei saa jätta tähelepanuta hageja poolt tehtud etteheiteid klientide pretensioonide ja varasema tegemata jäetud töö osas – hageja sellekohaseid väiteid kinnitavad tema poolt esitatud J. T. ja T. P. seletuskirjad, samuti kirjavahetus SEB Pangaga (pank on 21.09.2015 pöördunud hageja poole tema kliendilt kahekordselt võetud tasu osas) ja konkreetsed pretensioonid klient H. K.-lt samal teemal (tl 41-49). Kohus ei jaga kostja arvamust, et selliste probleemide puhul ja kostja poolt töölt puudumise põhjuse mitmepäevalist teadmatust arvestades ei olnuks hagejal õigus vähemalt kostjalt selle kohta selgitusi nõuda. Isegi kui kostja ei olnud mingil viisil seotud H. K. tekkinud mitmekordse tasumise küsimusega, pidi tema vanemadministraatorina olema ametijuhendi p 2.1, 2.9, 2.11, 2.13 ja 2.22 kohaselt kursis ja aruandekohustuslik küsimuste korral, mis tekivad teiste administraatorite tegevusest. Kohus ei leia, et 23.09.2015 kirja sisu oleks kõnealuseid asjaolusid ja tõendeid arvestades selline, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks päevapealt ilma hagejale selgitusi jagamata. Pealegi on tööandja kirja viimases lõigus hoiatanud hagejat, et tööleping võidakse temaga probleemide mittelahendamise korral lõpetada, kuid seda hageja ei teinud. Kostja, kes võinuks vastata ka lakooniliselt, et selgitab asjaolusid töövõimetuslehe lõppemisel või kes võinuks ka lühidalt tööandjale viidatud probleemide osas vastata, eiras hageja kirju sootuks (v.a lakooniline teade 21.09.2015 – „Olen haiguslehel alates 16.09.2015.“) ja valis selle asemel töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kohus on veendumusel, et eelnevat kogumis hinnates ei saa lugeda tuvastatuks, et oleks täidetud TLS 98 lõikes 2 nimetatud eeldus: kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja 29.09.2015 kiri kordab 23.09.2015 kirja veidi lühendatult ja vastuse puudumisel ei saanud see täiendavat ebaväärikat kohtlemist põhjustada. Vanemadministraator nii toateenijate (ametijuhendi p 2.14) kui teiste administraatorite töö (ametijuhendi p 2.22) korraldajana ja selle eest juhataja ees aruandekohustusliku isikuna ei saanud jätta täielikult reageerimata tööandja järelepärimistele. Kui tööle ilmudes oleks ilmnenud, et kõik kostjale tehtud etteheited olid otsitud ega vastanud tõele, olnuks kostjal ka siis võimalus töösuhe lõpetada. Seega leiab kohus, et hageja nõue on TLS § 104 lg 1 mõttes põhjendatud ja tuleb rahuldada – kostja 29.09.2015 töölepingu ülesütlemisavaldus on tehtud seadusest tuleneva aluseta. Samas ei ole hageja õiguslik hinnang töölepingu lõppemise kuupäevale ja selle õiguslikule alusele õige, kuid kohus ei ole ka hageja õiguslike väidetega TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud ning kohaldab ise seadust. Nimelt eeldatakse TLS § 85 lg 3 järgi, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu 8 (9)

Tsiviilasi nr 2-15-16119 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust (nagu käesoleval juhul kohus tuvastas), loetakse TLS § 85 lg 4 kohaselt ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 107 lõigete 1 ja 2 järgi, kui töövaidlusorgan tuvastab töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning vähemalt üks pool palub töölepingu lõpetada, lõpetatakse tööleping ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töölepingu seaduses ei ole sätestatud, kas ja/või kuidas kohaldatakse töölepingu töötajapoolset ülesütlemist reguleerivaid TLS § 85 lg-d 3 ja 4 koos TLS § 107 lg-tega 1 ja 2. Olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse (TLS § 104 lg 1 ja § 105 lg 1), loeb töövaidlusorgan töölepingu lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel. Seega, kui töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei jätku töösuhe TLS § 107 lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest. Nimetatud tõlgenduse on seadusele andnud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 (p 11). Seega tuleb pooltevaheline tööleping lugeda käesoleval juhul lõppenuks 29.10.2015. Kohus kordab lõpetuseks veelkord oma 25.02.2016 kirjas märgitut, et kostja nõuded tuvastada tema suhtes kahjustav käitumine ka pärast töölepingu ülesütlemist, lõpparve makmise nõuded, Haigekassale ja Maksu- ning Tolliametile andmete esitamise nõue ja kahu hüvitamise nõuded (kostja viimase menetlusdokumendi p 4-8) ei ole lahendatavad käesolevas menetluses, vaid saaksid olla läbivaadatavad vastavasisulise eraldi hagi/avalduse esitamisel. Käesoleval juhul on kohtusse pöördunud hageja/tööandja ning kohus on käsitlenud tema hagiavalduse nõuet. Kuna kohus on käesolevaga hagi rahuldanud, tuleks menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kuna hageja aga oma menetluskulude nimekirja ega nende kindlaksmääramise taotlust kohtu määratud tähtpäevaks (25.02.2016 määruse kohaselt 22.03.2016) ei esitanud, ei saa neid TsMS § 174 lg 1 ja § 176 lg 2 mõtte kohaselt ka hiljem nõuda. Kuna hageja nõue oli riigilõivuvaba, ei mõista kohus kostjalt menetluskulusid välja ka omal algatusel, sest tsiviilasja materjalidest ei tulene hageja menetluskulusid TsMS § 174 lg 1 teise lause mõttes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.