lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-18503/12

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-18503/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1333
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-18503

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest

Tsiviilasi

RL avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2015/6098

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2015 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: RL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I : Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II: Kansaneläkelaitos (KELA, Soome sotsiaalkindlustusamet) Puudutatud isik III: M-LK (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 15.12.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta RL kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.RL (avaldaja) esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule avalduse, mille kohaselt on Harju Maakohtu 26.02.2010 otsuse nr 2-09-51553 ja sissenõudja Kansaneläkelaitos täitmisavalduse alusel algatatud avaldaja suhtes täitemenetlus. Avaldaja suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot ja käimas on võlgadest vabastamise menetlus. Avaldaja sissetulekud on kohtuotsusega ära jaotatud ja tema rahaline seis võimaldab vaevalt ära elada. Nõude 139,01 eurot kuus ja võlgnevuse 10 704,30 eurot likvideerimine on avaldaja jaoks üle maksmise võimete. Avaldaja palus kohtul määrata talle võimetekohane maksegraafik kuni ta saab maksejõulisemaks ning märkis, et ta on valmis maksma 40 eurot kuus. Vastasel juhul peab ta loobuma oma elukohast ja tööst ning sellega kaob igasugune maksevõime ja lootus võlgade likvideerimiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 15.12.2015 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2015/6098 menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 tähenduses, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on 12.06.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-79-12 märkinud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Maakohus märkis, et erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga asjaolud, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg. Erandlikuks asjaoluks võib olla näiteks võlgniku seisund (nt raske haigus, puue), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus, elukohata jäämine). Selliste erandlike asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine tema võimaliku püsiva maksejõuetuse korral.
4.Kohus leidis, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes, mis annaks aluse täitemenetluse ajatamiseks. Asjaolud, millele avaldaja tugineb, näitavad üksnes avaldajal sissetulekute ja vara puudumist ning sellega kaasnevaid raskusi raha tasumise kohustuste täitmisel. TMS § 45 eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Avaldajal on võlgnevus summas 10 704,30 eurot, millele lisandub igakuine elatis summas 139,01 eurot kuus. Seega ei ole võlgnevuse likvideerimine võimalik

avaldaja taotletud 40 eurot kuus maksegraafiku alusel tasumisega. Kohus leidis, et võlgniku taotletud viisil täitemenetluse ajatamine kujutab endast võlgniku kohustuste ümberkujundamist, sest näeb ette juba sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa tasumise osadena maksegraafiku alusel, mille kestvus on aastaid. Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu sissenõutavaks muutunud kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldaja ees, ei anna võlgnikule õigust TMS § 45 alusel taotleda kohtult täitemenetluse ajatamist. Kohus selgitas täiendavalt, et avaldajale toimetulekuks vajalike rahaliste vahendite olemasolu on tagatud seadusega.

5.TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 45 eesmärgiks ei ole anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke asjaolusid. Avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuvad erandlikud asjaolud TMS § 45 mõistes ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Seetõttu ei ole avaldaja esitatud asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik. Määruskaebus
6.29.12.2015 esitas avaldaja Harju Maakohtu 15.12.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub asja uuesti läbi vaadata. Määruskaebuse kohaselt läheb kogu avaldaja miinimumi ületav sissetulek usaldusisiku kätte seoses pankrotimenetlusega. Kui kohtutäitur vähendab miinimumpalga kättesaamist või peatab juhiload, seab see ohtu avaldaja üüri maksmise võime ning kuna tema töö on seotud autosõiduga, võib ta kaotada ka töö. Ühtlasi oleks see pahatahtlik võlgade likvideerimise menetluse suhtes. Avaldaja palub kohtult kaitset TMS § 45 alusel, et ajatada täiteasi nr 022/2015/6098 ja koostada maksegraafik, mis aitab säilitada avaldajale elukoha ja töö, et ta saaks tasuda võlgnevused ning jääda seaduskuuleka elu juurde. Teise alternatiivina on avaldaja valmis asuma lisatöökohale, kui kohus saab avaldaja sissetuleku määrata vaid elatisraha võlgnevuse likvideerimiseks mitte isikliku pankroti ja võlgade likvideerimiseks. Edasine menetluse käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
9.Maakohus on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud menetlusse võtmast avaldaja taotlust täitemenetluse ajatamiseks ja maksegraafiku koostamiseks, kuna avaldaja ei ole toonud esile selliseid erandlike asjaolusid, mis võimaldaks TMS § 45 alusel täitemenetluse ajatada. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Maakohus on leidnud õigesti, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei ole oma avalduses toonud esile selliseid erandlike asjaolusid, mis võimaldaks nende tõendatuse korral avalduse TMS § 45 alusel rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

10.Avaldaja on põhjendanud täitemenetluse ajatamise vajadust muuhulgas sellega, et tema suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgniku kaitseks tema varale sissenõude pööramise osas sätestatud piirangud pankrotiseaduse §-s 174. Eelnimetatud paragrahvi kohaselt ei saa kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata võlgniku varale sissenõuet pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Need võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa kohustusest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Sellele normile tuginevaid nõudeid ei ole avaldaja käesolevas asjas esitanud.
11.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuna esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik. Seega tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
12.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja