OÜ Aktiva Finants hagi Tarmo Veedleri vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
499 eurot 65 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja Kadri Timuska (epost: [email protected]) kostja: Tarmo Veedler (isikukood XXXX, elukoht teadmata)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Tarmo Veedleri vastu Tele2 Eesti AS-iga 06.10.2012 sõlmitud liitumislepingute ja seadme kasutamise lepingu nr 10169627 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Tarmo Veedlerilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 196,87 eurot ja viivis 196,87 eurot, kokku 393,74 eurot.
Jätta välja mõistmata Tarmo Veedlerilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 52,93 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 52,98 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Tarmo Veedlerilt menetluskulu 138,25 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
8.Tarmo Veedleril tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
13.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.02.2016 (lk 83). Hagi loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, so 13.03.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
15.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja Tarmo Veedler (kostja) 06.10.2012 liitumislepingud ja seadme kasutamise lepingu nr 10169627. Kostjal oli kohustus tasuda saadud telekommunikatsiooniteenuse ja kauba eest. Kostja jättis talle esitatud arved tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas 03.10.2014 oma nõude OÜ-le Aktiva Finants (hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse telekommunikatsiooniteenuste eest summas 186,03 eurot (kahe numbri eest; 60,93 eurot + 125,1 eurot), tasu seadme kasutamise eest 10,84 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 52,98 eurot, kokku 249,85 eurot (põhivõlg). Kohus märgib, et hagiavalduses märgitust nähtub, et telefoni numbriga XXXX telekommunikatsiooniteenuste lõppsumma arvestamisel on tehtud ilmselge arvutusviga, st 172,30 euro asemel on 125,1 eurot. Samuti palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 249,80 eurot. Menetluskulud palub
hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja mõista välja väljamõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 06.10.2012 sõlmitud liitumislepinguid ja seadme kasutamise lepingut lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste ja arveldusteenuste hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.
17.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ehk 06.10.2012 ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) nägi ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
18.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 249,85 eurot, mis ei sisalda viivist. Põhivõlgnevus koosneb telekommunikatsiooniteenuste võlgnevusest 186,03 eurot, seadme kasutamise tasust 10,84 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulust 52,98 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja telekommunikatsiooniteenuste võlgnevuse ja seadme kasutamise tasu nõue on põhjendatud.
19.Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8 koosmõjus arveldusteenuste hinnakirjaga, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud (mille suurus on hinnakirja järgi 22% + km), mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS-i esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest sellise võlgnevuse sissenõudmise kulu määraga on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seiskohal, et võlgnevuse sissenõudmise kulu 52,98 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 196,87 eurot (186,03+10,84).
21.Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 196,87 eurot. Ülejäänud osa, so 52,93 eurot, tuleb jätta välja mõistmata.
22.Eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 79% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
24.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu mõistlikus ja põhjendatud ulatuses 75 eurot. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 138,25 eurot (79% 175 eurost).
25.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 138,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.