AS-i Eesti Telekom hagi Indrek Saagi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
551 eurot 45 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eesti Telekom (registrikood 10234957, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), lepinguline esindaja Monika Paade ([email protected]) Kostja: Indrek Saag (isikukood XXXX, elukoht teadmata)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS-i Eesti Telekom hagi Indrek Saagi vastu 18.09.2014 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 869972 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Indrek Saagilt AS-i Eesti Telekom kasuks põhivõlg 509,30 eurot ja viivis 2,15 eurot, kokku 511,45 eurot.
3.Jätta välja mõistmata Indrek Saagilt AS-i Eesti Telekomi kasuks võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Indrek Saagilt menetluskulu 116,25 eurot AS-i Eesti Telekom kasuks. Kaja esitamine
7.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
8.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
9.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
10.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
11.Toimetada otsus kätte hagejale, kostjale toimetada otsus kätte avalikult.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.02.2016 (lk 114). Hagi loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, so 13.03.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
13.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Telekom (lepingu sõlmimise ajal oli Elion Ettevõtted AS, hageja) ja Indrek Saag (kostja) 18.09.2014 arvutivõrgu vahendusel järelmaksu müügilepingu nr 869972. Kostja ostis kaupa ühtegi sissemakset tegemata 552,50 euro eest. Kostjal oli kohustus tasuda saadud kauba eest arvete alusel. Kostja ei tasunud talle esitatud arveid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse järelmaksu eest summas 509,30 eurot, viivist 2,15 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 551,45 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja hageja vahel 18.09.2014 sõlmitud järelmaksulepinguid lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja arveldusteenuste hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.
15.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest 2/3
põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ehk 18.09.2014 ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) nägi ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
16.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 509,30 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõue on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kohus leiab, et hageja üldtingimuste p 4.9 koosmõjus hageja hinnakirja punktiga 2.8.2, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama kohtumenetluse algatamisel võla sissenõudmiskulude hüvitisena 40 eurot, on tühine, sest sellise sissenõudmise kulu määra kehtestamisega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seiskohal, et võlgnevuse sissenõudmise kulu 40 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Hageja sissenõudmiskulu nõue tuleb jätta rahuldamata.
18.Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue summas 2,15 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Eeltoodut arvestades kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt.
20.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 93% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
21.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 125 eurot, milleks on menetluses tasutud riigilõiv. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 116,25 eurot (93% 125 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.