Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Tagaseljaotsuse tegemise alus Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega saadeti kostja e-posti aadressile xxx nii 20.12.2024 kui ka korduvalt 27.12.2024. 09.01.2025 on kostja teavitanud kohut eelnimetatud e-posti aadressilt, et ta on dokumendid kätte saanud, kuid pooled manused ei avane. Kostja on 14.01.2025 selgitanud kohtule, et soovib saada dokumente e-postile, kuna ta tal pole ID kaardi puudumise tõttu juurdepääsu riigiportaali. Seetõttu saatis kohus kostjale hagimaterjalid ka kolmandal korral, s.o 14.01.2025. Seega on kostjale hagiavaldus koos lisadega ja 20.12.2024. a kohtumäärusega kätte toimetatud 09.01.2025. a, kuid hiljemalt 14.01.2025. Kostjal oli kohustus esitada hagiavaldusele vastus 21 päeva jooksul, s.o 30.01.2025. a (04.02.2025). Kostja tähtajaks hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu nõudmisel esitas hageja 03.02.2025 oma menetluskulude nimekirja, mis saadeti kostjale tema e-posti aadressile 05.02.2025 kui ka korduvalt 10.02.2025 (koos hagiavalduse nõude täpsustusega) ja ka 18.02.2025. Kostja on 18.02.2025 vastanud kohtule e-postilt xxx, et ta on kirjad kätte saanud, kuid manused ei avane. Lisaks on kostja avaldanud kohtule 19.02.2025 et tal on hagejaga X.Z-iga kokkulepitud uus maksegraafik, mis hakkab märtsi kuust pihta. Hageja kostja sõnu ei kinnitanud ning taotles jätkuvalt tagaseljaotsuse tegemist. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja andnud hageja kasuks 19.09.2024 võlatunnistuse, mille kohaselt tunnistas kostja hageja ees võlgnevust summas 14 725,57 eurot (põhivõlg 9000 eurot, intress 4997 eurot, viivised 68,57 eurot, õigusabikulud 600 eurot). Võlatunnistuse punkti 3 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku täiesti uue iseseisva sõltumatu kohustuse ja nõude aluse summas 14 725,57 eurot, luues sellega konstitutiivse võlatunnistuse. Kostja pole 2 (5)

küll võlatunnistust allkirjastanud digitaalselt ega hagejale tagastanud, kuid kostja enda kinnitusel on ta selle allkirjastanud ning asunud seda ka osaliselt täitma (kostja tasus esimese osamakse summas 375 eurot 25.09.2024). Rohkem osamakseid kostja ei tasunud (lubas teise osamakse tasuda koos kolmandaga, kuid hiljem avaldas, et ta ei tea kuna saab tasuda). Kuivõrd kostja oli viivituses 3 järjestikkuse osamakse tasumisega ütles hageja maksegraafiku kokkuleppe üles avalduse esitamisega 18.11.2024. 25.09.2024 kostja poolt tasutud 375 eurot on hageja arvestanud fikseeritud viivise 68,57 eurot katteks ja osaliselt, s.o summas 306,43 eurot (375-68,57) kohtueelsete õigusabikulude katteks (660-306,43). Seega nõutakse hagiga (sh nõude täpsustus) põhivõlga summas 9000 eurot, intresse summas 4997 eurot ja kahjuhüvitist (kohtueelsed õigusabikulud) summas 353,57 eurot. Maksekohustuse rikkumise eest nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel lepingujärgses määras, s.o 0,3% päevas, viivist. Hagi esitamise ajaks (s.o 05.12.2024) on sissenõutavaks muutunud viivis summas 560,26 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka sellise viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (9353,57 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et F.L on rikkunud raha maksmise kohustust ning hagiavalduse esitamise seisuga, s.o seisuga 05.12.2024. a on F.L-il tasumata võlgnevust kokku 14 910,83 eurot. Hageja nõue kostja F.L-i vastu on esitatud võlatunnistuses tulenevalt VÕS § 30 lg 1 alusel, mille kohaselt on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees ja lubanud kohustuse täita maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena. Tulenevalt VÕS § 82 lg 1 tuli kohustust täita lepinguga kindlaksmääratud kuupäevadel. Kostja seevastu jäi võlgnevusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Seetõttu ütles hageja lepingu üles (VÕS § 196). VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt F.L hageja X.Z-i kasuks välja põhinõude summas 9000 eurot, intressid 4997 eurot, kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude katteks summas 353,57 eurot ning viivise summas 818,81 eurot (560,26 (periood 10.10.202405.12.2024)+258,55 (periood 06.12.2024-03.03.2025)). Lisaks mõistab kohus välja viivise 9353,57 eurolt alates 04.03.2025. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni nõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3 (5)

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulu jätta kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud käesolevas menetluses kokku 1994,75 eurot. Menetluskulu on kujunenud järgmiselt: riigilõiv 980 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu summas 1014,75 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja lepinguline esindaja on Themis Õigusbüroo OÜ jurist Tanel Riivits. Lepingulise esindaja kulu arvestuse aluseks on tasumäär 165 eurot tunnis (koos km-ga). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku olnud 6,15h (1014,75 eurot): hagiavalduse koostamine 5,50h (907,50 eurot), 20.12.24 kohtumäärusega tutvumine, kliendile info 0,15h (24,75 eurot), 03.02.25 hageja järelpärimine 0,1h (16,50 eurot) ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,4h (66 eurot). Hageja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kuna hageja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta käibemaksu tagasi. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus hindab hageja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-190 eurot. Käesolevas menetluses ei ole esindajaks vandeadvokaat, kuid kohtu hinnangul ei pea esindaja tunnitasu suurus sõltuma mitte tema ametinimetusest, vaid eelkõige asja ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kohtu hinnangul on käesolev menetlus minimaalne nii mahult kui ka keerukuselt. Nõude aluseks on Võlaõigusseaduse baaskvalifikatsiooni hulka kuuluv võlasuhe- kohustuse täitmise nõue ja piirduda on olnud võimalik lepinguõiguse üldsätetega. Kohtumenetluses puudub vaidlus poolte vahel (kuna kostja ei ole sisulist vastust andnud) ja kohus teeb asjas tagaseljaotsuse. Märkida tuleb siiski, et tagaseljaotsuse tegemise eel on hagejal tulnud oma nõuet kontrollida ja teha parandusi. Kohus loeb kohaseks tunnitasuks 120 eurot. Kohus loeb ajakulu 6,15 tundi põhjendatuks selles menetluses. Õigusabi tasu 120x6,15= 738 eurot. Lisandub käibemaks 22% ehk 162,36 eurot. Kokku õigusabikulu 900,36 eurot. Koos riigilõivuga 980 eurot hageja menetluskulu 1880,36 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

4 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.