2.Välja mõista Raili Pullalt Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus summas 259,74 eurot (kakssada viiskümmend üheksa eurot ja 74 eurosenti), millest põhivõlgnevus on 168,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 91,24 eurot.
3.Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants nõue Raili Pulla vastu võlgnevuse sissenõudmise kulude summas 44,81 euro väljamõistmiseks.
4.Mõista Raili Pullalt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt 0,15% päevas alates 16.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 77,26 eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses Raili Pulla kanda.
2.Määrata tsiviilasjas nr 2-15-122097 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 170 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ning 70 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
3.Välja mõista Raili Pullalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 170 (ükssada seitsekümmend) eurot.
4.Välja mõista Raili Pullalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 170 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja sõlmisid 03.07.2007 liitumislepingu nr 10128740 ja 18.08.2011 liitumislepingu nr 10128740, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.
2.Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole arvetel märgitud summasid tasunud. Arvetest nähtub, et tasumata on 217,14 eurot. Hageja on maha arvestanud arvel nr 43165217 märgitud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostjal arvete eest tasumata 213,31 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud arvel nr 43748632 ja mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 172,33 eurot x 26% = 44,81 eurot.
3.Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 28.05.2015 kostja vastase nõude põhisummas 213,31 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hagi õigeks, tuleb esitatud hagi rahuldada.
5.TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kuna käesoleva tsiviilasja hind ei ületa TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud 2000 eurot, tuleb hagi menetleda lihtmenetluses. Seega märgib kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
6.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 03.07.2007 ja 18.08.2011 sõlmitud liitumislepinguid nr 10128740 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.
7.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (03.07.2007 ja 18.08.2011 kehtinud redaktsioonis) kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
8.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 42580296, 42961460, 43165217, 43460514 ja 43748632) eest tasumata 217,14 eurot, millest on maha arvestatud 01.08.2014 esitatud arvel nr 43165217 märgitud viivis 3,83 eurot. Seega on hageja põhinõudeks 213,31 eurot. Põhivõlgnevus koosneb lisaks sideteenustele ka järelmaksu osamaksetest ja võlgnevuse sissenõudmise kulust 44,81 eurot.
9.Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus ca 26,4% võlgnevusest, summas 44,81 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 44,81 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 168,50 eurot (213,31-44,81=168,50). Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud viivist summalt 213,31 eurot alates 18.10.2014, so arve nr 43748632 sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni 15.10.2015, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni) ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 15.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 91,24 eurot (168,50 eurot × 361 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 168,50 eurot alates 16.10.2015 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 77,26 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 259,74 euro ulatuses, millest 168,50 eurot on põhinõue ja 91,24 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6
sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 170 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 70 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
11.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 170 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.