Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

Hageja esitas 22.12.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eneken Laut vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna Eneken Laut esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 10.03.2016.a määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 17.03.2016.a määrusega hageja avalduse käiguta ning kohustas hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates esitama oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendava riigilõivu. Hageja esindajale on Tartu Maakohtu 17.03.2016.a määrus 17.03.2016.a elektrooniliselt kätte toimetatud. 02.04.2016.a esitas hageja lepinguline esindaja nõuetekohase hagiavalduse ning taotluse menetlustoimingu tegemise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt 31.03.2016.a tekkis hageja lepingulise esindaja arvutis tehniline rike, mille tagajärjel muutusid kasutuskõlbmatuks nii arvuti ise, kui ka selles asunud kõvaketas koos seal olevate failidega. Hageja lepinguline esindaja viibis hagiavalduse koostamise ajal kontorist väljas ning seetõttu puudusid tagavarakoopiad nii hagiavaldusest kui ka hagiavalduse väiteid tõendavatest failidest, mille uued koopiad sai hageja lepinguline esindaja alles 01.04.2016 hilisõhtul. Samuti sai hageja lepinguline esindaja uue arvuti 01.04.2016 õhtul. Tõendeid esitatud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohus ei loe hageja poolt märgitud põhjust mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust tähtaja ennistamiseks. Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm nr 3-2-1-148-06, p 12). Taotluses on tähtaja möödalaskmist põhistatud asjaoluga, et tähtaja viimasel päeval juhtus hageja lepingulise esindaja arvutiga tehniline rike, mille tagajärjel muutusid kasutuskõlbmatuks nii arvuti kui ka kõvaketas ning hageja lepinguline esindaja viibis kontorist väljas ning seetõttu puudusid tagavarakoopiad nii hagiavaldusest kui ka hagiavalduse väiteid tõendavatest failidest, mille uued koopiad sai hageja lepinguline esindaja alles 01.04.2016.a hilisõhtul. Samuti sai hageja lepinguline esindaja uue arvuti 01.04.2016 õhtul. Samas ei ole hageja lepinguline esindaja märkinud, mis takistas tal samal päeval (31.03.2016.a) minna kontorisse, et saada kätte varukoopiad ning lõpetada töö kontoris. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus juhib tähelepanu, et väite põhistamiseks loetakse väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaksid toimunut, näiteks pöördumist arvuti parandusse või uue arvuti ostmist tõendavat dokumenti (hageja väidab, et hageja lepinguline esindaja sai uue arvuti 01.04.2016.a). Seega ei ole kohtule välja toodud

mõjuvat põhjust. Seejuures juhib kohus hageja tähelepanu, et kui menetluspool või esindaja jätab dokumendi esitamise viimasele hetkele tuleb arvestada võimalike tõrgetega, mis võivad takistada dokumendi esitamist (vt ka RKTK nr 3-2-1-40-11 p 17, kus Riigikohus analüüsib arvutisüsteemi tõrgetest tingitud hilinemist). TsMS § 142 lg 3 p 1 sätestab, et menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis: hagimenetluses vastab riigilõivule veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja ei ole tasunud kautsjonit, kuigi vandeadvokaat oleks pidanud teadma, et ennistamise avalduselt tuleb tasuda kautsjon.Kohtule ei nähtu, et seda oleks tehtud. Seega ei ole ka ennistamise taotlus esitatud korrektselt. Kuna ennistamist ei ole põhistatud, siis leiab kohus, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei ole mõistlik anda hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, ei käesoleval juhul ei esinenud tähtaja möödalaskmisel mõjuvat põhjust ning avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis hageja tähtaja esitamise taotluse rahuldamata ning hagiavaldus on esitatud pärast Tartu Maakohtu 17.03.2016.a määrusega antud tähtaja möödumist, siis vastavalt TsMS § 3401 lg 2 tuleb hagiavaldus jätta menetlusse võtmata ja tagastada. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.