X hagi Y vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X (ik XXX, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-post: [email protected] Kostja: Y (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Lõpetada Q (IK XXX, surnud xx.xx.xxxx) pärandvara ühisus X ja Y vahel.
3.Jätta X ainuomandisse korteriomand (XXX (registriosa nr xxxxxx) ja kinnistu (YYY (registriosa nr xxxxxx).
4.Välja mõista Xlt Y kasuks hüvitis 7865, 75 eurot.
5.Y nõusolekuid kinnistusraamatu kannete muutmiseks asendab käesolev kohtuotsus, mis kehtib juhul, kui X on täitnud otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud rahalise hüvitise (7865, 75 eurot) maksmise kohustuse Yle või Y on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja Q omandasid abielu ajal kaks kinnistut. 15.07.2003 YYY (registriosa nr xxxxxx) ja 14.08.2015 XXX (registriosa nr xxxxxx). Abikaasade osad ühisomandis on võrdsed, st et igaühele kuulub 1⁄2 omandist. Q on surnud xx.xx.xxxx. Pärimistunnistus Q pärandi kohta oli Jõhvi notari Tiit Juse poolt tõestatud 02.09.2021 ja sealt nähtub, et Q seadusjärgsed pärijad on tema poeg Y ja hageja. Kinnistu väärtus on 20000 eurot ja korteriomandi väärtus on 15000 eurot. Q pärijad ei ole veel pärandvara jaganud. Mõlemad kinnisasjad, s.o kinnistu ja korteriomand, on hageja valduses ja kasutuses. Korteriomand on hageja alaline elukoht sügisest kevadeni. Kinnistut kasutab hageja aiamaana ning elab seal suviti. Hageja on huvitatud jätma mõlemad kinnistud enda omandisse. Selle eest maksab hageja kostjale õiglase hüvitise.
2.Teisel pärijal, s.o Y, puudub huvi ja reaalne võimalus (Y alaline elukoht on xxx) kinnisvara kasutamiseks ja valdamiseks. Kinnistu väärtus on 20000 eurot ja korteriomandi väärtus on 15000 eurot. Seega hageja kinnisvara osa väärtus on 26250 eurot (s.o 3⁄4 koguväärtusest) ja kostja osa on 8750 eurot (s.o 1⁄4 koguväärtusest). Hageja kandis Q matuse kulud (855 eurot ja kostja osa 427,50 eurot). Hageja kandis pärimismenetluse läbiviimise kulud (243,65 eurot, kostja osa 121,83 eurot). Hageja kustutas pärandavara hulka kuuluva kohustuse Swedbank AS ees (1179,69 eurot, kostja osa 294,92 eurot). Hageja kandis ning kannab pärandvara hooldamisega seotud kulud (kindlustusmaksed ja korteriomandi majandamiskulud). Kindlustusmaksete tasumiseks ERGO Insurance SE-ile kandis hageja kulud (1087,86 eurot, kostja osa 271,97 eurot). Korteriomandi hooldamisega seotud majandamiskulud (6300,23 eurot, kostja osa 1575,06 eurot). Kinnisasjade hindamise kulud (500 eurot, kostja osa 250 eurot). Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale 2941,28 eurot.
3.Hageja palub lõpetada X ja Y ühisomand korteriomandile (XXX (registriosa nr xxxxxx) ja kinnistule (YYY (registriosa nr xxxxxx) ning jätta korteriomand ja kinnistu X ainuomandisse. Kohustada Y andma tahteavaldused selliselt, et korteriomand ja kinnistu jäävad X ainuomandisse, ning nõusolek korteriomandi ja kinnistu omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutada X ja Y ühisomandike kanne ja teha uus kanne, millega kantakse korteriomandi ja kinnistu ainuomanikuna kinnisturaamatusse X. Jõustunud kohtuotsus asendab Y tahteavaldusi. Välja mõista Xlt Y kasuks rahaline hüvitis 5808,72 eurot.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kohtuväliselt pole pärandvara õnnestunud jagada, kuna soov oli saada 10 000 eurot, kuid hageja esindaja pakkus 5000 eurot. Kogu aeg kasutas kostja kinnistuid ja ei tasunud midagi kostja 25 % pärandvara kasutamise eest. Kahtlus on hageja esitatud hindamisaktides toodud hindades. 2018 oli YYY kinnistu müügis 88 957, 60 euroga. Hageja peab hüvitama 10 000 eurot pärandi osa eest. Hagis toodud
kulutusi ei ole nõus tasuma. Ei ole nõus tasuma kindlustusmakseid alates pärandi avanemisest. Ei ole nõus tasuma pärandiks olevate kinnistute ekspluatatsioonikulusid alates pärandi avanemisest. X võib edaspidigi isiklikult heaperemehelikult kasutada minu 25% pärandi osa nagu ta on seda omal algatusel teinud alates Q surmast. Makstes minu pärandi osaga ka edaspidi kaasnevad kõik kulud (s.h remondi-, hooldus-, kommunaalkulud jne.), mina vastutasuks ei võtta talt minu poolse 25% pärandi kasutamise eest tasu, nagu pole seda võtnud alates Q surmast.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et pooled on xx.xx.xxxx surnud Q seadusjärgsed pärijad, kes pärisid pärandvara võrdsetes osades (1⁄2 mõttelist osa). Pärandvarasse kuulub kaks kinnisasja, so kinnistu asukohaga YYY (registriosa nr xxxxxx) maksumusega 20 000 eurot ja korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx) maksumusega 15 000 eurot. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes. PärS § 159 lg 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara kas pärijate kokkuleppel või kohtus, järgides kaasomandi jagamise sätteid osas, milles PärS ei näe ette teisiti.
6.PärS § 159 lg 2 ja 3 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva eseme jagada reaalosadeks, jätta kaasomandisse, anda ühele pärijale või müüa avalikul enampakkumisel, mille järel jagatakse raha võrdeliselt varaühisuse osade suurusega. Kohtul tuleb pooltevaheline vaidlus jagamise viiside osas lahendada poolte huvide kaalumise teel. Ka pärandvara ühisuse lõpetamisel on asjakohane Riigikohtu praktika, mille kohaselt saab vara jagamisel jätta eseme ühele ühisomanikule vaid juhul, kui ta on valmis maksma nõutud ja põhjendatud hüvitise omandi kaotavale ühisomanikule (RKTKo 3-2-1-14-17 p-d 25.2, 25.3). Hageja soovib saada kinnistute ainuomanikuks ja maksta kostjale välja hüvitis vastavalt vara turuväärtusele. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole ja pole ka avaldanud soovib saada ise eeltoodud vara ainuomanikuks. Hageja kasutab mõlemat kinnistut, sh. elab igapäevaselt pärandvaraks olevas korteris ja kostja elab xxx ja kinnistuid ei kasuta.
7.Kostja on leidnud, et kinnistute väärtus on suurem. Kostjale on selgitatud, et kohus saab pärandvara jagada ainult viisil, mis pooled on kohtule esitanud kas hagis või vastuhagis ning seda, et kostjal tuleb esitada tõendid pärandavara väärtuse kohta, kui ta leiab, et see on erinev hageja esitatust ja sellele lisatud tõenditest. Kostja ei ole esitanud nõuet jagada pärandavara erinevalt hageja nõutust ning pole esitanud ühtegi tõendit pärandavaks olevate kinnistute suurema väärtuse kohta. Järelikult lähtub kohus hageja esitatud nõuetest ja tõenditest ning jagab pärandvaraks olevad kinnitus hageja taotletud viisil, lähtudes kinnistute väärtuse kindlakstegemisel hageja esitatud tõenditest. Seega on Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr. 152/0622 JK kohaselt YYY (registriosa nr xxxxxx) kinnistu maksumus 20 000 eurot ja eksperthinnangu 151/0622 JK kohaselt korteriomandi XXX (registriosa nr xxxxxx) maksumus 15 000 eurot. Kostja osaks sellest on 8750 eurot (s.o 1⁄4 koguväärtusest), mis hageja peab kostjale hüvitama.
8.Hageja nõuab pärandvara valitsemise kulusid. Kostja ei ole nõus kulusid kandma. PärS § 151 lg 1 kohaselt jaotatakse pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. PärS § 131 lg 2 kohaselt kannab iga pärija pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui
testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Hageja väitel kandis ta Q matuse kulud 855 eurot, millest kostja osa on 427,50 eurot ja pärimismenetluse läbiviimise kulud 243,65 eurot, millest kostja osa on 121,83 eurot. Kostja osa kokku 549, 33 eurot. Kulude kandmine hageja poolt on tõendatud hagi lisadega 5, 6 ja 11. Hageja väitel kustutas ta pärandavara hulka kuuluva kohustuse Swedbank AS ees summas 1179,69 eurot, millest kostja osa on 294, 92 eurot. Kohustuse täitmine hageja poolt on tõendatud hagi lisaga 7. Need kulutused peab kostja hagejale hüvitama.
9.Hageja on lugenud kindlustusmaksed (1087,86 eurot) ja korteriomandi majandamiskulud 6300,23 eurot) pärandvara hooldamisega seotud kuludeks. Kohus nõustub sellise seisukohaga osaliselt. Kindlustuspoliisidelt nähtub, et need on sõlmitud hageja poolt 28.08.2020, so. pärast pärandi avanemist (xx.xx.xxxx) ning järelikult ei ole tegemist pärandvaral lasuvate kohustustega. Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist pärandvara valitsemise ja pärandiga seoses tehtud vajalike kulutustega. Eelkõige on kindlustuse kulutused tehtud hageja enda huvides, kuna hageja elab korteris ja kasutab kinnistut. Korteri majandamiskulusid saab kohtu hinnangul pidada PärS § 151 lg 1 mõistes pärandvara valitsemise kuludeks ja pärandiga seoses tehtud vajalikeks kulutusteks osaliselt. Sellisteks kulutusteks ei ole kohtu hinnangul tasu elektri, vee ja prügiveo eest. Teisi öeldes sellised korteri majandamiskulud mis tulenevad kostja elamisest korteris ja teenuste tarbimisest. Selliseid kulusid ei pea kandma teine kaaspärija.
10.Hageja esitatud KÜ tõendist majandamiskulusid kululiikide kaupa eristada ei ole võimalik ning arveid hagile lisatud ei ole ning seega kohus nende kuludega asja lahendamisel ei arvesta. Samuti ei nõustu kohus, et kinnisasjade hindamise kulud peaks hüvitama PärS § 151 lg 1 alusel teine kaaspärija võrdeliselt oma pärandi osaga. Kohtu hinnangul on tegemist menetluskuluga ja täpsemalt dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 lg 1, 2) saamise kuluga. TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Hageja palub kohustada kostjat andma vajalikud tahteavaldused kinnistusraamatus kannete muutmiseks ja asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Praegusel juhul on kinnistusraamatu kannete parandamise eelduseks kostja nõusolek. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks.
11.KRS § 341 lg 8 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav mh juhul, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse alusel, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kostjal on kohustus anda vajalikud tahteavaldused ja käesolev kohtuotsus asendab kostja nõusolekuid. Kuna kostja osa pärandist on 8750 eurot ja kostja peab hagejale hüvitama vajalikud kulutused 884, 25 eurot (549, 33+294, 92), siis peab hageja maksma kostjale hüvitise 7865, 75 eurot. Omandi kaotus kaasomandi lõpetamisel on AÕS § 77 lõike 2 kohaselt seotud õiglase hüvitise saamise õigusega, millele vastab omandi saaja kohustus hüvitis maksta. Tegemist on vastastikuste kohustustega ja hagejal ei teki kohustust anda nõusolekuid enne, kui kostja on täitnud rahalise hüvituse maksmise kohustuse.
12.TsMS § 445 lõike 1 alusel määrab kohus otsuse täitmise korra selliselt, et nõusoleku asendamine kinnistute (reg.nr. xxxxxx ja xxxxxx) omanikukande muutmiseks kehtib juhul, kui hageja on täitnud rahalise hüvitise (7865, 75 eurot) maksmise kohustuse kostjale või kostja on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.
Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on leidnud, et kuna kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (RKTKo 3-2-1-70-10 p 14). Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sel põhjusel ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.