Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

Otsustamaks, kas hageja nõue FP poolt 16.05.2005 koostatud notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele, juhindus kohus PärS § 19 lg-st 1, TsÜS § 13 lg-st 1 ja § 84 lg 1 esimesest lausest. Istungil uuritud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist: - FP vaimne seisund perioodil jaanuar 2005 kuni 09.05.2007 oli selline, mis ei võimaldanud tal mõista kestvalt oma tegude sisu ja tagajärgi, sh teha iseseisvalt õiguslikke korraldusi, esitada kohtusse hagi ja sellest loobuda ning teha õigustoiminguid, kuna tal esines psüühikahäire (täpsustamata dementsus F03), mis on hõlmatav määratlusega „nõdrameelsus“. Tulenevalt dementsusest ei olnud FP suuteline kestvalt aru saama oma tegudest, oma tegude võimalikest tagajärgedest ja ei olnud suuteline oma käitumist juhtima. Sellisele seisukohale asus ekspert KN 14.03.2013 postuumses kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis nr 108, mille ekspert teostas tsiviilasja nr 2-11-54759 raames. Asjaolu, et ekspert andis ekspertiisiaktis tõenäolise arvamuse ei tähendanud, et eksperdi arvamus oli oletuslik; - 2005 augustis leidis ka kostja, et FP vaimne tervis ei ole korras ja on alus tema teovõime piiramiseks, sest 15.08.2005 esitas ta maakohtule avalduse, milles taotles seada FP üle eestkoste ja määrata ta isa eestkostjaks. Nimetatut tõendas maakohtu 09.05.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-05-15966; - tsiviilasja nr 2/1-1802/05 menetlemise käigus läbi viidud ja ekspert AA 05.09.2005 ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti tulemusena asus ekspert arvamusele, et FP kannatab tugevate mäluhäirete ja intellekti alanemise all, mis viitab hilise algusega Alzheimeri tõvele. Seega ei ole FP kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ei ole võimeline iseseisvalt tegema tehinguid peale pisitehingute ega adekvaatselt osalema istungil ning vajab teovõime piiramist ja eestkoste seadmist. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et FP vaimne seisund ei võimaldanud tal 16.05.2005 õigesti hinnata ega aru saada tema poolt tehtud notariaalse testamendi õiguslikest tagajärgedest, mistõttu oli testament tehtud otsusevõimetu isiku poolt ja seetõttu tühine. Eelpool märgitut ja kohtu seisukohta ei lükanud ümber istungil üle kuulatud tunnistaja IJ ütlused, kelle väidetel tahtis FP juba aastaid jätta talle kuuluva kinnistu XXX külas kostjale, sest tahteavaldust kinnistu kinkimiseks ja/või vara pärandamiseks kostjale FP ei teinud. Ka ei lükanud tunnistaja ütlused FP heast vaimsest tervisest ümber ekspertide arvamusi ja määrust, millega FP-le kostja 2005 augustis esitatud avalduse alusel 09.05.2007 eestkoste seati ja eestkostja määrati. Tunnistaja ütlused hageja ja kostja halbadest suhetest ning sellest justkui ei oleks hageja FP eest hästi hoolitsenud, vaidluse lahendamisel tähtsust ei omanud. Seega hageja nõue tuvastada FP 16.05.2005 koostatud testamendi tühisus kuulus rahuldamisele. TsMS § 238 lg 5 alusel jättis kohus arvestamata Harju Maakohtu 29.10.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-54759 ja kostja esitatud FP arvamuse tsiviilasjas nr 2/1-667/05. Nimetatud tõendid ei tõendanud vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus jättis arvestamata ka asjas määratud ekspert ML 13.05.2015 eksperdiarvamuse, sest eksperdi väitel ei olnud tal võimalik anda täpset hinnangut FP psüühilise seisundi kohta 2005 mais. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud koosnesid riigilõivust 850 eurot hagi esitamisel ja õigusabikuludest 8,15 h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja arvates oli põhjendatud hageja esindaja ajakulu 3,5 h ulatuses. Kohus leidis, et hageja kantud riigilõiv 850 eurot oli tõendatud ja põhjendatud kulu. Kohtupraktikast tulenevalt oli hageja esindaja tunnihind 100 eurot/h põhjendatud. Põhjendatud oli ka ajakulu 8,15 h hageja esindamiseks, arvestades, et hageja esitas esindaja kaudu hagi 16.02.2014 ja kostjale määrati

esindaja riigi õigusabi korras 28.05.2014. Juhindudes TsMS § 138 lg-test 1 ja 2, § 144 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 oli põhjendatud ja tõendatud hageja menetluskulu 1828 eurot, mis kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus

maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud ulatuses, milles puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 alusel. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi või materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus on otsuses põhjendanud TsMS § 238 lg-le 5 tuginedes, et jätab arvestamata Harju Maakohtu 29.10.2013 otsuse tsiviilasjas 2-11-54759, kostja poolt esitatud FP arvamuse tsiviilasjas nr 2/1-667/05 ning arvestamata ka praeguses asjas ekspert ML poolt 13.05.2015 antud eksperdiarvamuse. Kostja heidab ette ML 13.05.2015 eksperdiarvamuse arvestamata jätmist. Kolleegium nõustub apellandiga osaliselt ja muudab selles osas otsuse põhjendust, kuivõrd kohtu juhindumine TsMS § 238 lg-st 5 ei ole põhjendatud. Rikutud on TsMS § 442 lõiget 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas mh analüüsima kõiki tõendeid ning põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Praeguses asjas oli vaidluse all küsimus, kas FP oli 16.05.2005 testamendi tegemise ajal otsusevõimeline või mitte. Maakohus korraldas kostja taotlusel 27.08.2011 surnud FP suhtes postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse, millele ekspert vastas, et tema käsutuses olevate andmete põhjal ei ole võimalik anda täpset hinnangut uuritava psüühilise seisundi kohta 2005.a mais. Eksperdiarvamus esitati kohtule kirjalikult 13.05.2015 ja kohus küsis seejärel pooltelt, kas neil on peale ekspertiisiaktiga tutvumist avaldusi ja taotlusi või peavad nad võimalikuks määrata asjas kohtuistung (I kd, lk 187). Kostja vastas kohtule ja täpsustas varemtaotletud tunnistaja IJ ülekuulamistega seonduvat (I kd, lk 189, 198). Pooled eksperdi kohtuistungile kutsumist ei taotlenud. Maakohus ei rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, kuna kohtul puudus alus kutsuda ekspert omal algatusel kohtuistungile, sest TsMS § 303 lg 2 kohaselt kutsub kohus eksperdiarvamuse andnud eksperdi kohtuistungile poole taotlusel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Lisaks ei esitanud kostja 27.08.2015 istungil peale tõendite uurimist taotlusi ja pooled kinnitasid istungil, et kõik tõendid on esitatud ja sisulise arutelu käigus nad midagi lisada ei soovi. Et 13.05.2015 eksperdiarvamus ei tõenda asjaolu, millele kostja oma vastuväites tugines, ei andnud maakohtule alust väita, et ta jätab tõendi arvestamata, vaid tõendit hinnates ei olnud kohtul võimalik lugeda kostja vastuväide tõendatuks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud tõendamiskoormises ega tõendite osas teisiti kokku. Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt tulnuks tõendite hulgast välja jätta KN 14.03.2013 koostatud eksperdiarvamus põhjusel, et ekspert ei nõustunud tulema praeguses asjas kohtusse, sest ta väitis, et ei mäleta 2013 tehtud ekspertiisi asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnimetatud akt oli dokumentaalne tõend ja kuulus TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindamisele koos kõigi tõenditega. Tõendit ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ekspert on andnud ekspertiisiaktis tõenäolise arvamuse. See ei tähenda, et eksperdi arvamus oleks oletuslik nagu väidab apellant kaebuse p-s 14.

TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistaja IJ ütlustele antud hinnanguga ja ei korda seda TsMS § 654 lg 6 kohaselt. Maakohtu otsus hagi rahuldamise osas on õige ja ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega muuta maakohtu otsust, mille kohaselt ei võimaldanud FP vaimne seisund tal 16.05.2005 õigesti hinnata ega aru saada tema poolt tehtud notariaalse testamendi õiguslikest tagajärgedest, mistõttu oli testament tehtud otsusevõimetu isiku poolt ning on seetõttu tühine. Eelpool käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja esitas apellatsioonikohtu istungil menetluskulude kindlaksmääramiseks kirjaliku taotluse, milles palub vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks kokku 276 eurot käibemaksuga (230 eurot käibemaksuta). Taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi apellatsioonimenetluses 2,3 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Nimetatud õigusabikulule palus hageja lisada apellatsioonikohtu istungiga seotud õigusabi ajakulu 30 minutit, s.o 50 eurot käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja teostas apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid: tutvus apellatsioonkaebusega, analüüsis seda ja koostas vastuse, tutvus apellandi vastuväitega ja vastas apellandi kordustaotlusele, esitas vastuse kohtule (kokku 2,3 tundi). Kohtuistungi ajakulu tõendab istungiprotokoll. Kolleegium, tutvunud hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, peab kulutusi põhjendatuks ja ei nõustu kostja vastuväitega, et kulud on põhjendamatult suured. Hageja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuivõrd hageja füüsilise isikuna ei oma õigust käibemaksu tasaarvestada. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetud menetluskulu palub hageja kanda A.Kuningas ja Partnerid OÜ arveldusarvele nr EE 262200221014012203.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.