Asjaõigus › Omandiasjad

ca 1970.a ning alates sellest ajast on hagejale kostja asukoht ja muud võimalikud andmed teadmata. Samuti on hagejale – ja nii ka kohtule – teadmata, kas kostja on üldse elus. Kohus tegi kostja kohta andmete saamiseks päringud registritele (Rahvastukuregister, Eesti Maksu- ja Tolliamet, kinnistusraamat, äriregister). Kostja elukoha- ja kontaktandmed registrites puuduvad. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja rahvuselt armeenlane ning tema sünnikohaks on Armeenia, Leninakan. Kohus edastas 02.09.2014 Justiitsministeeriumi kaudu õigusabitaotluse kostja elu- või viibimiskoha väljaselgitamiseks Armeenia pädevale asutusele. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas kohtule 14.12.2015 Armeenia Vabariigist saabunud 04.12.2015 vastuse, mille kohaselt puudub kostja osas igasugune teave. Hageja teatas 22.01.2016, et ta tegi päringud rahvastikuregistri haldajale AS-le Andmevara, rahvastikuregistri arhiivile ning Politsei- ja Piirivalveametile. Lisaks tegi hageja järelpärimisi kostja õe lähedastele sõbrannadele, kuid tulemuseta. Endiselt puuduvad hagejal andmed kostja aadressi kohta. Hageja on teinud kõik endast sõltuva kostja andmete teadasaamiseks ja ainus võimalus toimetada kostjale dokumendid kätte on väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus ei pidanud võimalikuks kostjale hagi kättetoimetamist avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuna hageja on kohtu jaoks teinud usutavaks, et kostja elab pikemat aega väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit, siis ei võimalda antud juhul menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine suure tõenäosusega põhiseaduses sätestatud põhiõigust tagada. Avalikku kättetoimetamist ei saa lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa (Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 2-11-35994). Lisaks puudub kohtul veendumus, et kostja on veel elus, st tal on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 201 lg-te 1 ja 2 järgi. Kohus ei saaks hagi avalikult kättetoimetamise järel teha sisulist lahendit füüsilisest isikust kostja suhtes, kelle elusolek on küsitav. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja on teinud kõike endast sõltuva kostja leidmiseks TsMS § 338 lg 1 p 1 ja lg 3 mõttes. Seega on täidetud TsMS §-s 317 sätestatud tingimused ning menetlusdokumente tuli avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks peab kohus tegema kõik endast oleneva kohtuotsuse kättetoimetamiseks. See eeldab ka teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna kohtule oli edastatud Välisministeeriumi vahendusel saabunud Armeenia Vabariigi saatkonna Gruusias vastus Harju Maakohtu õigusabitaotlusele AA elukoha tuvastamise ja dokumentide kättetoimetamise kohta, milles teatati, et kostja kohta puudub igasugune informatsioon, tuleks kohtul pöörduda vastava päringuga Armeenia Vabariigi Välisministeeriumisse. Kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et kostja elukoha kindlakstegemine ei ole üksnes hageja kohustus (ringkonnakohtu lahend nr 2-07-17227). Samas lahendis leidis ringkonnakohus ka seda, et TsMS § 423 lg 1 p 8 tuleb kohaldada eelkõige neil juhtudel, mil hageja ei ole teinud kohtu nõudmisest hoolimata mingeid toiminguid andmete hankimiseks. Asja materjalidest nähtuvad kõik toimingud, mida hageja on teinud kostja leidmiseks. Eelnev kinnitab, et hageja on teinud jõupingutusi kostja elukoha teadasaamiseks ning seetõttu on maakohus TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel ebaõigesti jätnud hagi läbi vaatamata. Kohtumäärusest ei ole selge, kuidas hagejal on võimalik oma õigusi realiseerida. Kuna kostja kohta ei ole üldse andmeid (sh ei ole teada ka tema elusolek), ei ole võimalust sellises olukorras teda surnuks ega teadmata kadunuks tunnistada, samuti ei ole võimalik kostja seisukohta ära 2(3)

kuulata. Hagejal on kaudsed tõendid, mis kinnitavad seda, et abielusuhe on pärandaja ja kostja vahel lõppenud enne 1984.a ja et isik alates aastast 1984 ei elanud enam Eestis. Nendeks tõenditeks on 29.06.1984 order elamispinna kasutamiseks aadressil XXXXXXX XXX XX-XX, Tallinn, mille alusel LA koos poja JA-ga on asunud sinna elama; 10.02.1993 rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart; 09.11.1995 korteri ostu-müügileping aadressil XXXXXXX XXX XX-XX Tallinna linna kui müüja ja pärandaja kui ostja vahel. Nimetatud õigussuhte reguleerimisele kohaldub 01.01.1995 jõustunud perekonnaseaduse redaktsioon kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi. Pärast abielusuhete lõppemist kohaldatava PKS redaktsiooni § 15 lg 1 järgi lahusvaraks peetakse peale abielu suhete lõppemist omandatud vara. Sellest tulenevalt LA-l ja kostjal ei saanud ühisvara tekkida ning vaidlusalune korter on surnud LA lahusvara. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 338 lg 1 kohaselt peab hageja hagis märkima kostja ning tema võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Antud juhul ei ole hageja hagiavalduses esitanud kostja andmeid, mis võimaldaks menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Ka maakohtu määratud tähtpäevaks täiendavaid andmeid hageja ei esitanud. Samas on maakohus teinud mõistlikke jõupingutusi kostja elukoha teadasaamiseks, sealhulgas edastanud Justiitsministeeriumi vahendusel Armeenia Vabariigi pädevale asutusele õigusabitaotluse kostja elu- või viibimiskoha andmete väljaselgitamiseks. Seega jättis maakohus põhjendatult hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kuna hageja on kohtu jaoks teinud usutavaks, et kostja on juba 40 aastat tagasi lahkunud Eestist, leidis maakohus põhjendatult, et avalikku kättetoimetamist ei saa antud juhul pidada lubatavaks, kuna suure tõenäosusega ei ela kostja Eestis, mistõttu Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja ei saa menetlusdokumente suure tõenäosusega kätte. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega juhul, kui hageja kostja elukoha teada saab, on tal võimalik pöörduda kostja vastu uuesti kohtusse. Maakohus märkis seejuures õigesti, et kuna kostja on eakas inimene (sündinud 1930), on küsitav tema elusolek. Seega ei pruugi omandiõiguse vaidluses olla kostjaks AA, vaid tema pärijad. Kohtul ei ole võimalik teha sisulist lahendit olukorras, kus ei ole selge, kelle vastu saab hageja oma nõude üldse esitada. XXXXXX XXX XX-XX korteriomandi omandiõiguse küsimuse lahendamiseks võiks hageja paluda AA Eestis elavate lähisugulaste (pojapoegade) abi (AA poeg, viidatud pojapoegade isa, on surnud).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.