Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 30.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-15-17604/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.03.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1167

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS HINKUS10086474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

30. märts 2016. a, Võru tn 12 Põlva

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-15-17604

Tsiviilasi

AS-i HINKUS hagi OÜ TR Trucking vastu põhivõlgnevuse summas 1504 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 46,86 eurot ja lisanduva viivise nõudes 1671,31 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS HINKUS – registrikood 10086474, asukoht Sepa tn 22, Tartu linn 51013 Seaduslik esindaja: Liivo Voznesenski, isikukood 36107062716 Lepinguline esindaja: Erki Casar; e-post: [email protected] Kostja: TR Trucking OÜ – registrikood 12149457, asukoht Mõisavahe tee 16-7, Ruusa küla, Räpina vald 64403 Põlvamaa; e-post: [email protected] Seaduslik esindaja: Marianne Kivisalu, isikukood 44501246511

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS-i HINKUS hagi OÜ TR Trucking vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista OÜ-lt TR Trucking AS HINKUS kasuks 12.06.2015. a sõlmitud ostumüügilepingust nr. 02-01500 tulenev võlgnevus 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm) eurot 10 senti, sealhulgas 1504 eurot põhivõlgnevuse ja 89,10 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks 30.03.2016 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

3.Välja mõista OÜ-lt TR Trucking AS HINKUS kasuks lisanduv viivis põhivõlgnevuselt 1504 eurot alates 31.03.2016. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022% päevas).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl 2).

Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 04.01.2016. a kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud (tl 20). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja AS HINKUS vahel 12.06.2015. a sõlmitud ostu-müügileping nr.02-01500. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, mis käesoleval ajal on 8,05 % aastas ehk 0,022 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kohus mõistab viivise välja kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 46,86 eurot. Alates 24.11.2015 kuni 30.03.2016 on lisandunud viivis 128 viivitatud päeva eest 42,24 eurot (1504 x 0,022% x 128). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 23), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu summas 200 eurot väljamõistmist. Hageja menetluskulude nimekiri on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 16.03.2016. a (tl 30) ning kostjale on antud tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole 3 (4)