M. M. hagiavaldus A. V. vastu ühisvara jagamise nõudes / A. V. vastuhagiavaldus M. M. vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagihind
Hagis 3 500 eurot ja vastuhagis 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): M. M. (isikukood xxxx, elukoht: esindajad xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (epost: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): A. V. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Sven Paaver (e-post: [email protected]). Istungite toimumise ajad
17.01.2022, 17.11.2022
Istungil osalenud isikud
Hageja M. M. ja tema esindaja Maarika Kutser Kostja A. V. ja tema esindaja Sven Paaver
Resolutsioon
1.M. M. hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista kostja A. V.’lt hageja M. M. kasuks 3 888 (kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 93 senti.
2.Jätta A. V. vastuhagi M. M. vastu ühisvara jagamise nõudes rahuldamata.
2-21-15619 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.05. oktoobril 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxx ja lahutati xxxx.
2.Pooltel ühisvara puudub, kuid on jagamata võlgnevus B AS-ile. 06.08.2007 võttis M. M. laenu B AS-ist ja seati hüpoteek kinnistule Xxxx, mis oli ka ühisvara. Hiljem võeti veel laenu juurde 2008.a ja 2009.a. Kuna võla tasumine muutus võimatuks, siis 2017.a kinnistu müüdi kohtutäituri poolt. Müük aga kogu võlga ei katnud. 29.03.2017 allkirjastas hageja notar T. S. juures võlatunnistuse, mida ta paraku täita ei suutnud ja alustati täitemenetlust. Täitemenetluse alustamisel oli võlgnevuse jääk 25 777.87 eurot, hagiavalduse esitamise hetkel on võla jääk 23 658.53 eurot.
3.Laen võeti abielu ajal ja pere jaoks. Paraku on aga hageja pidanud seda üksinda maksma. Hageja leiab, et kostjal on kohustus hüvitada pool laenujäägist ja selleks summaks on 12 888.93 eurot, kuna ühisvara jagamisel jagatakse ka kohustused.
4.Hageja palus jagada hageja ja kostja abielu ajal kinnisvara ostuks ühiselt võetud kohustus, mille jääk lahutuse aja seisuga oli 25 777.87 eurot ning mõista välja kostjalt A. V.’lt 1/2 võlgnevusest, so 12 888.93 eurot.
VASTUS HAGIAVALDUSELE
5.02. novembril 2021 esitatud vastuses kostja teatas, et kostja arusaama järgi lahutati xxxx aastal abielu kokkuleppel ja selliselt, et pooltel puudub ühisvara (sh ühised kohustused). Faktiliselt osteti abielu ajal lisaks majale ka korter, kus pooled elasid. Korter osteti hageja isa nimele, sest hageja suhtes toimus täitemenetlus. Abielu lõppemisel jäi korter hagejale ning hageja lubas 2007. aasta pangalaenu jäägi ise maksta. Kostjale teadaolevalt müüs hageja selle korteri ära ja ostis kõrvalmajja teise korteri (samuti isa nimele) ning võlg omakorda aegus ära.
6.Viimase suhtluse ajal teatas hageja kostjale, „et tema esindaja M. kustutas kohtus vana laenu ära“. Hagile lisatud võlatunnistus ei ole kostja arvates poolte ühine kohustus. Ühiseks kohustuseks võis pidada 2007.a võetud laenu, kuid mitte selle kohustuse ümberkujundamist. Kostja pole andnud nõusolekut sellise tehingu tegemiseks. Juhul kui see tehing on tehtud ühisvaraga, siis on selle tehingu kehtivuse eelduseks kostja nõusolek. Ilma abikaasa nõusolekuta ühisvaraga tehtav mitmepoolne tehing on tühine (PKS § 31). Kostja kinnitab, et ei ole selliseks tehinguks volitusi andnud. Kostja isegi ei teadnud, et hageja on sellise tehingu teinud. Kostja näeb seda võlatunnistust esimest korda.
7.Kostja ei pretendeeri abielu ajal ostetud ühisele korterile või hüvitisele, kuid leiab, et juhul, kui hageja sõlmitud võlatunnistus on poolte ühisvara, oli poolte ühisvara ka ostetud korter ja ühised kohustused tuleb täita ühisvara arvelt.
2 (12)
2-21-15619
HAGEJA SEISUKOHT
8.18. novembril 2021 esitatud seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Et abielulahutuse ajal väideti, et puudub ühisvara, ei ole siduv. Vara saab jagada ka aastaid hiljem. Mingit korterit pole ostetud poolte poolt abielu ajal. Kõik korterid on hageja isa omad.
9.Fakt on, et võeti laen kinnistu ostmiseks ja seda abielu ajal. Seega on see mõlema poole kohustus. Kostja on andnud allkirja notariaalsele lepingule. B ei teinud lepinguid kahele isikule. Kuna kinnistu osteti B AS-i laenuga ja kostja on selle lepingu allkirjastanud, siis ei saa väita, et tegemist pole ühise kohustusega. Hageja täpsustas, et laenu juurde ei võetud, vaid B lihtsalt tegi lepinguid ringi.
KOHTUISTUNG
10.17. jaanuaril 2022 toimunud kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et hagis on väidetud, et laenu võeti juurde, see on ebatäpne. 2008.a muudeti lepingu tingimusi ja 2009.a suurendati laenu summat, kuid see tasaarvestati olemasoleva võlaga. Tegelikkuses ei ole juurde mitte midagi võetud. Hageja esindaja märkis, et korter ei ole ühisvara. See on isa nimel olev vara ja see on hoopis teine hagi. Täitemenetlus toimub märtsis 2017.a allkirjastatud võlatunnistuse alusel. Võlatunnistuse koostamise aluseks on laen, mis võeti 2007.a. Sellepärast sõlmiti B võlatunnistus, et intressid ja viivised jääksid kindlaks, et enam ei suureneks.
11.Kostja esindaja leidis, et probleem see, et kui räägime solidaarvõlgnikest ja kui kohus ühe kasuks võla mõistab, siis solidaarvõlgnevus kuskile ei kao. Seda ei saa ilma võlausaldaja nõusolekuta teha, selleks tuleb võlausaldaja ka menetlusse kaasata. Kostja märkis, et neil oli korter ostetud abielu ajal, rahad olid pooleks tehtud. Võlatunnistusega, mis on ilma kostja nõusolekuta tehtud ja mis väidetavalt lisa raha/laenu endas kannab, ei saa kostja leppida.
12.Kohus lükkas asja arutamise edasi ja tegi pooltele ettepaneku asjas tähtsust omavate võimalike tõendite ammendavaks esitamiseks kuni 21.02.2022.
HAGEJA SEISUKOHT
13.03. veebruaril 2022 esitatud seisukohas hageja leidis, et alusetud on kostja väited nagu oleks pooled oma vahenditest ostnud pärast kinnistu realiseerimist korteri, mis sai hageja isa nimele. Kui puudusid vahendid laenu tasumiseks ja sellepärast ka võlausaldaja poolt kinnistu müüdi, siis missugustest vahenditest see korter osteti. Pooltel polnud üldse raha ja hageja isa ostis selle korteri.
14.Hageja taotleb lahutuse momendil olnud võlgnevusest 25 777.87 eurost 1⁄2 ulatuses ehk summas 12 888.93 eurot kostjalt väljamõistmist. Puutuvalt sundtäitmisele allumise kohustusse, siis oli see kirjas nii tarbijakrediidilepingus kui ka täitmise aluseks olevas võlatunnistuses. Võlatunnistuse allkirjastas hageja tulenevalt soovist, et viivised ja intressid enam ei suureneks.
VASTUHAGIAVALDUS
15.18. märtsil 2022 esitas kostja hageja vastu vastuavalduse, mille kohaselt abielu ajal ostsid pooled 2007.a maja aadressil Xxxx ja 2015.a korteri aadressil Xxxx. Maja ostmiseks võetud laenu tasumisraskuste tõttu alustati poolte suhtes täitemenetlust (kohtutäitur R. P.), mis lõppes xxxx aastal kohtutäitur R. P.i poolt maja enampakkumisel müümisega. Nimetatud täitemenetluse toimumise ajal suri hageja vanaema, kelle rahalised säästud soovis M. M. isa J. M. anda M. M.le. Kuivõrd pooled 3 (12)
2-21-15619 teadsid, et nende maja müüakse ära, otsustasid nad korteri osta M. M. vanaemalt saadud ning A. V. Soomes teenitud rahaga. A. V. töötas sel ajal Soomes (sh kõik maksud töötasult tasuti Soomes).
16.Kuna aga samal ajal toimus täitemenetlus (maja ei olnud veel müüdud ja seal elati sees), tekkis hagejal idee, et korter tuleb osta tema isa nimele. Hageja tegi kostjale ettepaneku maja vormistada tema isa J. M. nimele, et kohtutäiturid seda ära võtta ei saaks. A. V. oli tehinguga nõus ja andis M. M.le korteri ostmiseks 9 000 eurot sularahas. Nii ostsid pooled xxx korteri aadressil Xxxx. Tehing tehti hageja isa kaudu ja kinnistusraamatusse kanti omanikuks hageja isa J. M.. Kostja ise tehingu juures ei viibinud ja oli sel ajal Soomes tööl.
17.Kostja õigusteadmised ei võimaldanud tal tol hetkel ette näha, et eksabikaasa teda selle tehinguga petab. Peres kasvas siiski ka kolm last. Pooled elasid selles korteris kuni abielu lõppemiseni. Abielu lahutati xxxx. Abielu lahutati kohtus. M. M. kinnitas kohtus, et pooltel ei ole ühisvara ja selle jagamisega probleeme pole. Omavahelise kokkuleppe järgi jäi korter (millesse kostja oli maksnud ostmisel 9 000 eurot) hagejale (kuna see oli nii või teisti hageja isa nimel) ning hageja maksab tema nimel olevad tarbimislaenud ise ära. 2019.a müüs hageja selle korteri ära ning ostis asemele korteri Xxxx. Selle tehingu tegi hageja samuti kohtutäituri eest vara peitmiseks hageja isa kaudu.
18.Aasta tagasi suri hageja isa ning nüüd on M. M. pärinud oma õega pooleks esiteks oma isa vara ja teiseks ka korteri, mis poolte ühisvara arvel on soetatud.
19.Kostja käsitluse järgi on väljatoodud asjaolude tõesuse korral Xxxx ja Xxxx korteri ostumüügitehingud näilised ja seetõttu tühised (TsÜS § 89 lg 2). TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning nende alusel sadu tagastatakse. TsÜS § 84 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
20.Kostja järeldab eelnevalt viidatud õigusest seda, et Xxxx korter osteti abielu ajal ja oli poolte ühisvara, mis jäi abielu lahutamisel jagamata. Abielu lahutamise järgselt müüs aga hageja Xxxx korteri ära ning sellest saadud rahaga ostis korteri aadressil Xxxx. Xxxx korteri väärtuseks hinnati hiljuti 68 000 eurot. Hindamise tellis M. M.. Kostja soovib, et hageja kompenseeriks ühisvara jagamisel kostjale poole ühisvara väärtusest ehk 34 000 eurot.
21.Lähtudes eeltoodust vastuhageja jagada poolte ühisvara ning mõista hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja 34 000 eurot.
VASTUS VASTUHAGIAVALDUSELE
22.01. aprillil 2022 esitatud vastuses vastuhagis kostja leidis, et vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus andis kohtuistungil 17.01.2022 A. V.le aega tõendite esitamiseks kuni 21.02.2022. Kostja tähtajaks midagi ei esitanud. Esitas hoopis 18.03.2022 vastuhagi. Antud juhul on A. V. koos esindajaga käitunud pahatahtlikult ja venitab menetlust. Vastuhagi on esitatud kõiki tähtaegu rikkudes ja tuleb jätta läbi vaatamata.
23.Hageja leiab, et alusetud on kostja väited nagu oleksid pooled oma vahenditest ostnud pärast kinnistu realiseerimist korteri mis sai hageja isa nimele. Kui puudusid vahendid laenu tasumiseks ja sellepärast ka võlausaldaja poolt kinnistu müüdi, siis missugustest vahenditest see korter ostetama pidi. 4 (12)
2-21-15619 Kinnistu Xxxx müüdi 08.09.2017 ehk pärast abielulahutust. Pooltel polnud üldse raha ja hageja isa ostis selle korteri pooltele elamiseks juba 30.05.2015 oma vahenditest. Kui V. väidetavat omas raha korteri ostuks, miks ta seda siis oma nimele ei ostnud. Tema väited Soomes teenitud rahast ja M. M. vanaema rahast on alusetud ja ei ole asjakohased. Kui oli raha, oli ju võimalus kinnistu laenu maksta. Seda aga ei tehtud.
24.Xxxx tn korter müüdi 02.06.2019 (pooled olid juba lahutatud) ja Xxxx korteri ostis J. M. 24.07.2019, seega pärast abielu lahutust. Miks V. siis ei vaidlustanud müüki väitega, et see on ühisvara. Enne seda kuulutas jah M. M. korteri müüki, kuid see ei tähenda, et seda müüs tema kui omanik. Ka maaklerid kinnisasja müües ja müüki kuulutades pole ju omanikud. Kes kuulutab müüki ei oma üldse tähtsust. Samuti ei oma tähtsust korteri üürile panek, sest kuulutus pandi 23.11.2021 ajal kui M. M. oli juba J. M., kes suri xxxx, pärija ja korter ühisomandis.
25.Mida M. M. kohtus lahutades ühisvara osas väitis, ei oma tähtsust. Ühisvara ja ühiseid kohustusi saab jagada ka pärast lahutust. Sel momendil oli tähtis saavutada lahutus ja M. M.l puudusid õigusteadmised hindamaks ühisvara koosseisu.
26.Võlatunnistuse allkirjastas M. M. 29.03.2017 ehk abielu ajal ja see ongi momendil täitedokumendiks. Mis tarbimislaene peab V. silmas, jääb arusaamatuks.
HAGEJA SEISUKOHT
27.11. aprillil 2022 esitatud seisukohas hageja märkis, et M. M. pärandvara on arestitud, kannatab nii tema kui teine pärija. See on tahtlik kahju tekitamine M. M.le A. V. poolt, kuna midagi teha varaga ei saa, et oma osagi võlast ära kustutada. Antud asjas on tegemist lihtsa nõudega M. M. poolt ja alust vastuhagi läbivaatamiseks pole.
VASTUHAGEJA SEISUKOHT
28.03. mail 2022 esitatud seisukohas vastuhageja teatas, et lahutusest on möödas viis aastat ning kuni pr M. hagini elas A. V. teadmisega, et lahutuse järgselt jäi poolte ühine korter ja naise võetud laenud eksabikaasale. See on ka vastus hageja küsimusele, miks V. ei reageerinud, kui korter peale lahutust müüdi ja selle raha eest uus osteti. V. teadmiste järgi olid poolte varasuhted lõppenud ning ühisvara osas poolte nõuded poolte kokkuleppel puudusid. Nüüd aga ilmus M. välja väitega, et vahetult enne lahtust sõlmitud võlatunnistus on poolte ühine kohustus, kuigi jätab selgitamata, kuidas selline dokument ilma kostja nõusolekuta sai tekkida.
29.Hageja on hagiavalduses pahatahtlikult vältinud fakti, et poolte ühisvaraks oleva maja ja selle laenu osas on täitemenetlus lõpetatud. Seda menetlust viis läbi R. P., mitte T. A.. T. A. nõuab võlga hagejalt ja võlatunnistuse alusel (TMS § 2 lg 1 p 18 järgi). See võlg on pr M. M. isetegevus ja tema lahusvara. Seepärast ei olegi notar pidanud vajalikuks A. V.t sellesse tehingusse kaasata.
HAGEJA SEISUKOHT
30.16. juunil 2022 esitatud seisukohas hageja teatas, et kostja seisukohad on paljasõnalised, tõendamata ning on vastuolus tema enda poolt esitatud tõenditega. Kostja avaldas, et samal ajal, kui täitemenetluse raames müüdi poolte ühist elamut, otsustasid nad osta hageja vanaemalt päritud ja kostja poolt Soomes teenitud raha eest korteri hageja isa nimele. Maja müüdi 2017.aastal, hageja isa J. M. on kinnistusraamatusse korteriomandi Xxxx omanikuna sisse kantud juba 30.03.2015 5 (12)
2-21-15619 kinnistamisavalduse alusel 02.04.2015.a. Arusaamatud ja asjasse mittepuutuvad on ka kostja väited selles, et tema andis korteri ostmiseks 9 000 eurot sularahas, mis oli teenitud Soomes töötades. Kostja poolt esitatud Soome töölepingust nähtuvalt algas töösuhe 16.03.2015.a. Ebatõenäoline on, et ta suutis 2 nädalaga teenida 9 000 eurot. Hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et täiesti vale on kostja poolt avaldatu nagu oleks tegemist olnud hageja vanaemaga. Hageja isa päris oma kauge sugulase järelt rahalised vahendid ning tema soov oli selle raha eest omandada elamispind asukohaga Xxxx. Asjaolu, et hageja isa andis korteri kasutada hageja perele, ei muuda seda ühisvaraks.
31.Asjaolu, et poolte ühisvara ei jagatud kohtus koos abielu lahutamisega, ei tähenda, et üks abikaasadest ei võiks seda nõuet hiljem esitada. Kostja poolt on alusetu väita, et omavahelise kokkuleppe kohaselt jäi korter hagejale. Pooled ei saanud sõlmida kokkuleppeid kolmandate isikute (hageja isa) kinnisvara osas.
32.Ebaõige on ka kostja poolt avaldatu, et 2019.a müüs hageja korteri (Xxxx) ära ja ostis asemele korteri Xxxx tehes tehingu kohtutäituri eest vara peitmiseks isa kaudu. Hageja rõhutab veelkord, et tegemist oli tema isale kuuluva korteriga ning asjaolu, et ta aitas oma isal korterile ostjat leida (avaldades selleks vastavates portaalides müügikuulutusi) ei tee temast korteri omanikku ning kostja poolt on äärmiselt pahatahtlik väita, et hageja tegi tehingu oma vara peitmiseks kohtutäituri eest.
33.Käesolevaks ajaks on hageja isa surma järgselt toimunud pärimismenetlus, mille tulemusena on korteriomandi asukohaga Xxxx ühisomanikena sisse kantud M. M. ja M. T.. Nimetatud korteri puhul oli tegemist pärandvaraga, mis kuulus enne surma J. M.le ning kostjal puudub õigus lugeda seda ühisvaraks ja saada selle arvelt hüvitust.
34.Hagejale jääb ebaselgeks kostja poolt avaldatu, miks ta ei reageerinud, kui korter peale lahutust müüdi ja selle eest uus osteti. On igati normaalne, et kostjal puudus õigus avaldada arvamust selle kohta, mida hageja isa oma kinnisvaraga teeb, kellele selle müüb ja missuguse korteri asemele ostab.
35.Hageja ei muuda oma seisukohta võlatunnistusega seonduvalt ning on jätkuvalt veendunud, et tegemist on abielu ajal võetud ühise kohustuse summa lõpliku fikseerimisega, mis toimus abielu ajal. Kuna laenuleping oli sõlmitud üksnes hageja nimele, puudus vajadus kostja kohalolekuks ja nõusolekuks.
36.Hageja märgib, et laen võeti perekonna tarbeks ning sellega finantseeriti poolte ühise kodu, asukohaga Xxxx, ostu. Olenemata sellest, et kinnistusraamatusse oli omanikuna sisse kantud hageja, oli tegemist poolte ühisvaraga, samuti oli ühine selle ostmiseks võetud kohustus. Seega on põhjendamatud kostja väited, et võlg oli hageja isetegevus ja lahusvara.
KOHTUISTUNG
37.17. novembril 2022 toimunud kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Lepingud, millega korteriomandid olid omandatud, ei ole tühised, kostja ei ole taotlenud tühiseks tunnistamist. Hageja seletas, et isa ostis põhjusega kinnisvara, et ta tütrel oleks võimalik kuskil elada, kui abikaasa ta välja viskab. Mõlemad korterid on ostetud isa nimele. Xxxx korter on ostetud peale seda, kui pooled olid lahutatud. Tegelikult taotleb vastuhageja oma hagis tunnistada Xxxx korter ühisvaraks ja selle arvelt nõuab poole väärtuse hüvitamist. Tegelikult Xxxx korteri osas nõuet esitatud ei ole. See, kuidas või mis vahendite eest hageja isa Xxxx korteri ostis, selles osas vastuhageja ei ole sõnagi öelnud. Võlatunnistuses on ära fikseeritud selle hetkega võla jääk 17 603.15 eurot, intressi võlg 7 220.53 eurot, 6 (12)
2-21-15619 viivis 1 742.41 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 55.01 eurot, lepingu sõlmimise tasu 221.79 eurot ja kõik kokku on 26 842.89 eurot.
38.Kostja ja esindaja jäid kõikige esitatud seisukohtade juurde. Kostja vande all ülekuulamisel antud seletuste kohaselt korter Xxxx oli ostetud mõlema raha eest. Kostja oli Soomes ja raha anda ei olnud võimalik, siis helistas oma emale ja tema viis sularaha hagejale. Kostja maksis emale tagasi. Kui Soomest koju tuli, siis läks kohe uude korterisse, tegi seal ka remonti vannitoas. Kostja andis raha hagejale korteri Xxxx omandamiseks. Korter maksis 13 500 eurot, kostja andis 9 000 eurot ja hageja 4 500 eurot. Oli kokkulepe, et korter ostetakse J. M. nimele, kuna neil mõlemal olid täitemenetlused.
39.Pooled nõustusid asja kohtuistungil arutamise lõpetamisega ja tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus võimaldas hagejal esitada tõendid laenujäägi ja laenuvõla kujunemise kohta enne 29.03.2017 seisuga.
HAGEJA TÕENDID
40.05. detsembril 2022 esitas hageja tõendi ning selgitas, et pöördus B AS poole taotlusega saada pangalt kinnitus laenujäägi ja põhivõla kujunemise kohta enne 29.03.2017. B AS vastuse kohaselt on Rakvere notar T. S.i poolt koostatud võlatunnistuses välja toodud kõik nõude komponendid. Hageja on seisukohal, et puudub alus kahelda B AS poolt esitatud andmete õigsuses. Kostja poolt esitatud kahtlused, et krediidijääk võib sisaldada ka intressi- või viivisevõlgnevust, on alusetu, kuna võlatunnistusest nähtuvalt on eraldi välja toodud kõik kulud sh intressivõlg summas 7 220.53 ja viivis summas 1 742.41 eurot. Mõlemal juhul on tegemist piisavalt suure summaga, millest võib teha järelduse, et kui intressi ja viivise võlgnevused kajastuksid ka krediidisummas, siis eraldi välja tuues oleks need võlasummad oluliselt väiksemad. Olukorras, kus B AS võlausaldajana on andnud vastava kinnituse, tuleb eeldada esitatud andmete õigsust.
VASTUHAGEJA SEISUKOHT
41.19. detsembril 2022 esitatud seisukohas hageja rõhutas, et T. S.i notaribüroos 29.09.2017. a sõlmitud võlatunnistuses pole mainitud sõnagi abielust ega ühisvarast, kostjast või tema nõusolekust ühine kohustus võtta. Kostja arusaama järgi saab nimetatud võlatunnistus tõendada üksnes hageja kohustust ja lahusvara. Juhul kui võlatunnistus oleks sõlmitud ühisvaraga, siis oleks see tehing ilma kostja heakskiiduta tühine ning tühine tehing ei tõenda mitte midagi.
42.Ka kohtutäitur täitis nõuet hageja vara mitte poolte ühisvara vastu. Seega ei tõenda hagis mainitud täitemenetlus poolte ühiseid kohustusi. Nõuet täitis täitur hageja vastu ja hagejaga sõlmitud võlatunnistuse alusel, mitte poolte ühisvara vastu ja ühise võlatunnistuse alusel.
43.Kui võlatunnistus oleks tühine tehing, mis on tagajärjetu, siis ei saa sellega, sõltumata vormist, tõendada mitte midagi. Kui võlatunnistus ei ole tühine ja tõendab hageja lahusvara ja hageja kohustusi, siis ei tõenda see poolte ühisvara ja ühiseid kohustusi. Järelikult peab hageja ühisvara jagamise osas tõendama oma nõude alust.
44.Kostja andis kohtuistungil nõusoleku selleks, et hageja saaks esitada tõendi väidetava ühise laenukohustuse täpse suuruse kohta enne võlatunnistust. Hageja esitas tõendiks B AS-i e-kirja. Kirja sisu kohaselt ei saanud B AS hageja esindajat kätte. B AS märgib, et võlatunnistus on T. S.i büroos sõlmitud ning selles tunnistuses on olemas kõik komponendid. B AS soovitab pöörduda kohtutäituri 7 (12)
2-21-15619 poole või siis esitada lisaküsimused, millele meeleldi vastatakse. See kirjavahetus ei sisalda ühtegi sõna kostja A. V., poolte abielu või ühise laenukohustuse kohta. Kirjas isegi ei märgita seda, kuidas on kujunenud võlatunnistuses märgitud võlgnevuse komponendid. Kirjavahetus viitab vaid samale võlatunnistusele, mille kehtivuse eelduseks peaks see olema hageja, mitte poolte ühine kohustus. Kostja pole seda heaks kiitnud, järelikult oleks see ühisvaraga sõlmitud tehinguna tühine ning tagajärjetu. Järelikult ei tõenda B AS e-kiri poolte ühise kohustuse suurust. Kirja vastustest võib isegi järelda seda, et hageja pole B AS-ile vajalikke küsimusi esitanud. Järelikult hageja ise varjab midagi. Tõenäoliselt varjab hageja seda, et on abielu ajal ja enne võlatunnistuse sõlmimist B AS-ilt oma tarbeks raha küsinud ning üritab seda nüüd kostjalt kohtu kaudu välja petta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
45.Kohus, tutvunud hagiavaldustega, vastustega hagidele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagiavaldus aga ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hagi osaliselt rahuldamine
46.Hagiavalduse kohaselt abielu M. M. (edaspidi - hageja või vastuhagis kostja) ja A. V. (edaspidi kostja või vastuhagis hageja) vahel sõlmiti xxxx. Abielu lahutati xxxx. Nimetatud asjaolud ei ole menetluses vaidluse all.
47.06.08.2007 sõlmis hageja M. M. ja B AS tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega hageja sai laenu 270 000 krooni, intressimääraga 15.49% laenusummalt aastas. Laenulepingu tagatiseks oli kinnistule Xxxx, registrinumber xxxx, esimesele vabale järjekohale seatav hüpoteek (t.lk. 7-8). 03.01.2008 sõlmiti laenulepingule lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt lepingust tulenevad krediidisaaja kohustused laenuandja ees on 1 088 389.12 krooni, sh krediidisumma 269 559.17 krooni ja intress 818 829.95 krooni. Lisakokkuleppega annulleeriti intressisumma, lepiti uueks intressimääraks 15.48% laenusummalt aastas ja lepiti kokku, et krediidi uueks brutosummaks on 1 088 975.22 krooni (t.lk. 910). 20.11.2009 sõlmiti laenulepingule lisakokkuleppe nr 2, millega suurendati laenumakse 9 650.76 krooni võrra ja loeti krediidisummaks 277 029.84 krooni (t.lk. 11-12).
48.Rakvere notar K. P.’u juures 06.08.2007 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel V. T. müüs ja M. M. ning A. V. kui ostjad omandasid kinnistu Xxxx, registrinumber xxxx, hinnaga 260 000 krooni. Kinnistule seati hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 420 000 krooni kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, millised tulenesid M. M. ja B AS-i vahel 06.08.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx (t.lk.13-16). Selle lepingu alusel 13.08.2007 kanti hageja kinnistu Xxxx, omanikuna (t.lk. 23-25). Kuna kinnistu omandati ajal, mil hageja ja kostja olid abielus ja kinnistu omandati abikaasade ühisomandisse, siis sõltumata sellest, et kinnistu omanikuna kantu kinnistusregistrisse vaid hageja, muutusid mõlemad pooled kinnistu ühisomanikeks. Nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all.
49.Laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hagiavalduse kohaselt võõrandas kohtutäitur kinnistu Xxxx, 2017.a ja kinnistu müügist laekunud rahast ei piisanud kogu laenukohustuse kustutamiseks. 8 (12)
2-21-15619
50.29.03.2017 sõlmissid M. M. kui võlgnik ja B AS kui võlausaldaja Rakvere notar T. S.’i juures võlatunnistuse, milles M. M. kinnitas, et võlgneb võlausaldajale nende vahel 06.08.2007 sõlmitud laenulepingu xxxx alusel 26 842.89 eurot, millest krediidijääk 17 603.15 eurot, intressivõlg 7 220.53 eurot, viivis 1 742.41 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 55.01 eurot, lepingu sõlmimise tasu 221.79 eurot ja lisaks nendele summadele võlatunnistuse tõestamise tasu 114.66 eurot. Võlgnik andis tagasivõetamatu nõusoleku alluda võlausaldaja rahaliste nõuete osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras rahuldamaks võlausaldaja nõuet (t.lk. 17-22).
51.Hageja kui laenuvõlgniku suhtes algatati täitemenetlus võlatunnistuses toodud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse viis läbi Narva kohtutäitur T. A., kelle assistendi poolt 21.09.2021 saadetud e-kirja kohaselt oli hageja esialgne võlgnevus võlausaldaja ees täitemenetluse algatamisel 25 777.87 eurot, mille täitmata jääk täitemenetluses vastuse koostamise seisuga oli 23 658.53 eurot (t.lk. 66). Sellega on kohus tuvastanud, et hageja suhtes sundtäitmisele esitatud nõue 25 777.87 eurot oli 1 065.02 eurot võrra väiksem hageja poolt võlatunnistusega võetud kohustusest 26 842.89 eurost (ilma võlatunnistuse tõestamise notari tasuta). Hageja nõuab sundtäitmisele esitatud nõudest 1⁄2 osa summast 25 777.87 eurost ehk 12 888.93 eurot väljamõistmist kostjalt.
52.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Sama seaduse § 35 p 3 alusel varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Kuna poolte abielu lahutati xxxx, siis lõppes sellest ajast alates ka poolte varasuhe.
53.Hageja on sõlminud võlatunnistuse 29.03.2017, so enne abielu lahutamist ja enne poolte varasuhte lõppemist. Samas see ei tähenda, et kostjal hageja sõlmitud võlatunnistuse alusel kohustus tekkis. Abikaasade ühisvaraga tehingute tegemise kord on sätestatud PKS § 29, mille lg 1 kohaselt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja ei sõlminud võlatunnistust perekonna ühiste vajaduste rahuldamiseks. Seega kehtis ka 29.03.2017 võlatunnistuse sõlmimiseks PKS § 29 lg 1 teises lauses sätestatud abikaasa nõuoleku saamise eeldus. Hageja ei ole suutnud põhistada, miks ta ei pidanud abikaasa nõusolekut võlatunnistuse sõlmimiseks vajalikuks. See, et laenulepingu sõlmis hageja, ei tähenda, et võlatunnistuse sõlmimiseks hageja teise abikaasa nõusolekut ei vajanud. Olukorras, kus laenulepinguga võeti kohustus perekonna huvides, vajas ka perekonna huvides võetud kohustuste jäägi kohta antud võlatunnistus teise abikaasa nõusolekut. Kostja ei ole sellist nõusolekut andnud. PKS § 31 lg 3 kohaselt, kui abikaasa, kelle nõusolekuta tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. PKS § 32 esimese lause järgi abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine. Seega leiab kohus, et hageja poolt sõlmitud võlatunnistus on kostja suhtes tühine. Kostjal ei tekkinud selle võlatunnistuse alusel kohustust ja kostja ei vastuta võlausaldaja ees võlatunnistuse alusel.
54.Eelmises punktis toodu ei tähenda, et kostja suhtes esinenud võlatunnistuse tühisusest tulenevalt ei pea kostja üldse perekonna huvides võetud kohustuse jääki tasuma. Kostja vastutab abikaasade 9 (12)
2-21-15619 ühisvaral lasuvate kohustuste eest ja ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKK § 37 lg 11). Kostja ei väida, et kinnistu Xxxx, sundvõõrandamisega sai hageja poolt perekonna huvides võetud abikaasade ühine laenukohustus tasutud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. B AS-i 02.12.2022 e-kirja kohaselt notar T. S.’i poolt 29.09.2017 sõlmitud võlatunnistuses olid toodud kõik nõude komponendid ja nimetatud võlatunnistus on kättesaadav eesti.ee-st (t.lk. 179). E-kirjas on viga võlatunnistuse kuu osas, tegelikult sõlmiti võlatunnistus 29.03.2017, mitte 29.09.2017 ja tegemist on ilmselt trükiveaga. Kohus leiab, et võlatunnistus ei ole küll täitedokument, mille alusel kostja suhtes saaks täitemenetlust algatada, kuid võlatunnistuses toodud summadega on võimalik tuvastada, milline on poolte poolt perekonna huvides võetud kohustuste täitmata jääk. Täitmata kohustuste jääk oli 26 842.89 eurot, millest käesolevas menetlusest nõuab hageja kostjalt välja mõista 12 888.93 eurot ehk 1⁄2 hageja suhtes täitemenetluse algamise ajal olnud võlgnevusest 25 777.87 eurost, mis on kostjale soodsam.
55.Kostja on palunud arvestada tema poolt hagejale sularahas tasutud summaga 9 000 eurot. TsMS § 229 lg 2 alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus. Kohus kuulas vastuhageja 17.11.2022 toimunud kohtuistungil vande all ära, kus vastuhageja on selgitanud, et andis hagejale 9 000 eurot (kostja ema andis selle hagejale kätte) korteriomandi omandamiseks ja et leppis hagejaga kokku, et korter jääb hagejale ja hageja vastavalt oma võimalustele ise maksab laenu tagasi (t.lk. 169 ja pöördel). Vande all antud selgituses tähendusest tulenevalt muutub kostja seletus tõendiks. Kuigi pooled on vaielnud selle üle, kas kostjal oli võimalik 9 000 eurot hagejale anda, on hilisemas menetluses esitatu selgitatu kohaselt kostja töötas Soomes ka enne käesolevas menetluses esitatud tõendis toodud aega- 16.03.2015 (t.lk. 126-128) ja kostjal oli võimalik Soomes teenitust rahast hagejale raha anda. Kohus loeb kostja selle väite usutavaks. Sellega loeb kohus, et kostja on üle antud summaga osaliselt täitnud tema osa laenukohustuse jäägist, mille võrra tuleb kostja kohustus vähendada. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks poolte ühiskohustuse osana välja 3 888.93 eurot (12 888.93 – 9 000). Selles osas ja ulatuses kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu. Vastuhagi rahuldamata jätmine
56.Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt 30.03.2015 sõlmis J. M. ostu-müügilepingu korteriomandi Xxxx, kinnistusregistriosa xxxx, omandamiseks, mille omanikuna ta 02.04.2015 kinnistusraamatusse kanti (t.lk. 83-85). 20.04.2019 sõlmis J. M. ostumüügilepingu korteriomandi Xxxx, kinnistusregistriosa xxxx, omandamiseks, mille omanikuna ta 29.07.2019 kinnistusraamatusse kanti (t.lk. 87-89). 23.11.2021, st juba käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal on selle korteriomandi ühisomanikeks saanud hageja ja M. T.. Hageja selgituste kohaselt ühisomanid sellele korteriomandile on tekkinud pärast hageja isa surma, isa pärandvara pärimise teel. Alates 07.09.2022 on selle korteriomandi ainuomanik hageja, kes on kaaspärija osa välja ostnud.
57.Vastuhagi kohaselt hageja tegi vastuhagejale ettepaneku omandada korter Xxxx, abikaasade ühisvarasse, kuid vormistada korter hageja isa J. M. nimele, et kohtutäiturid seda ära võtta ei saaks. Lisaks väidab vastuhageja, et ta andis hagejale selle korteri ostmiseks 9 000 eurot sularahas. Vastuhagis järeldab kostja, et korteriomand Xxxx on poolte ühisvara. Samuti väidab vastuhageja, et hageja müüs 10 (12)
2-21-15619 korteri Xxxx ära ning sellest saadud rahaga ostis korteri aadressil Xxxx, mille väärtuseks hinnati hiljuti 68 000 eurot, millest soovib vastuhageja, et hageja kompenseeriks ühisvara jagamisel vastuhagejale 1⁄2 osa summas 34 000 eurot.
58.Vastuhageja arvates eelmises punktis toodud korteriomandite ostu-müügilepingud on näilised ja tühised. Maakohus ei nõustu vastuhagejaga alljärgnevatel põhjendustel. Pooled vaidlevad kinnisasja (korteriomandi) omandamise asjaolude ja selle üle, kelle omandisse korteriomand omandati. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Pooled ei ole korteriomandi Xxxx, omandamiseks notariaalse ostu-müügilepingut sõlminud. AÕS § 119 lg 2 järgi sama paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Pooled ei ole ka Xxxx, omandamise tehingu tagamiseks asjaõiguslepingut sõlminud. Pooled ei oleks saanud eeltoodud lepingud üksnes väidetavalt omavahelt suuliselt kokkuleppimisega sõlmida. Kuna enne korteriomandi J. M. omandisse omandamist kuulus nimetatud korteriomand G. G. omandisse (t.lk. 84), siis eelloetletud tehingute sõlmimise eelduseks oli ka G. G. nõusoleku saamine omandiõiguse ülekandmiseks. Vastuhageja ei ole väitnud, et ta G. G.ga korteriomandi müümises kokku leppis. Sellega on kohus tuvastanud, et tõendamata on vastuhageja väiteid abikaasade ühisomandisse korteriomandi Xxxx, omandamises kokku leppimise kohta.
59.Vastuhageja on esitanud M. M. poolt 02.06.2019 Facebooki avaldatud müügikulutuse korteriomandi Xxxx, võõrandamise kohta, millega järeldab, et kuulutus samuti kinnitab, et korteriomand kuulus poolte ühisvarasse. AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kuna korteriomandi Xxxx, omanikuna on kinnistusraamatusse oli kantud J. M., siis oli J. M. tegelikult ka korteri omanik. Seega põhjendamatud on vastuhageja väiteid selle korteriomandi abikaasade ühisvaraks lugemise vajaduse kohta. Kostjal ei ole võimalik kolmandale isikule kuulunud korteriomandi õigust vaidlustada ilma kolmanda isiku vastu nõuet esitamata. Üksnes pärast seda, kui J. M. vastu oleks hagi esitatud ja selles hagis oleks kohus tuvastanud, et tal ei ole omandiõigust vaidlusalusele korteriomandile tekkinud, oleks saanud hageja väita, et J. M. tegelikult korteri omanik ei olnud. Samas ka sellisel juhul eelmises punktis toodust tulenevalt, et tähendaks see seda, et pooled leppisid korterimandi abikaasade ühisvarasse omandamises kokku.
60.Korteri Xxxx, omandas J. M. 24.07.2019, st 2 aasta ja 4 kuud pärast poolte abielu lahutamist. Vastuhageja arvates omandas J. M. selle korteri Xxxx, võõrandamisest saadud vahendistest, mistõttu on ka see korteriomand abikaasade ühisvara. Käesoleva otsuses punktides 58 ja 59 toodust põhjendustest tulenevalt ei nõustu kohus ka vastuhagejaga korteriomandi abikaasade ühisvaraks lugemise vajaduse kohta. Kuna korter omandati J. M. omandisse, kelle omandiõigust ei ole vaidlustatud, siis tuleb asuda seisukohale, et korter Xxxx, ei olnud abikaasade ühisvara. Hageja selgituste kohaselt J. M. on surnud. Vastuhageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Korteriomand on muutunud J. M. pärandvaraks, mille on pärinud ühisomanikena M. M. ja M. T. (t.lk. 88). Kostja ei ole J. M. pärimismenetluses vaidlustanud korteriomandi pärandvarasse mittekuulumist, mistõttu tuleb lugeda tuvastatuks, et korteriomand Xxxx, ei ole poolte ühisvara.
61.Kostja arvates korteriomandite ostu-müügitehingud on näilised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 alusel näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta 11 (12)
2-21-15619 mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kostja väidete järgi korteriomandi Xxxx, J. M. omandisse omandamises lepiti kokku vaid hageja ja kostja vahel. Kuna J. M.ga kokkulepet korteriomandi väidetavalt hageja ja kostja omandisse omandamise varjamiseks saavutanud ei ole, siis ei ole võimalik järeldada, et J. M. tehtud tehing selle korteri enda omandisse omandamiseks oli samuti näilik. Seega ei olnud ka J. M. tehtud tehing TsÜS § 89 lg 2 alusel tagajärjetu ja tühine.
62.TsMS § 336 lg 1 alusel kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J. M. nimele ostetud korterid ei muutunud käesoleva menetluse poolte ühisvaraks, mistõttu puudub seaduslik alus vastuhagi rahuldamiseks. Kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
64.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab vastuhagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Poolte vahelisi suhteid, vaidluse olemust (ühisvara jagamine) ja mõlema poole poolt selleks hagide esitamist arvestades, jätab kohus kummagi poole menetluskulud maakohtus tema enda kanda.
65.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 11. jaanuari 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti kohtuotsuse põhjendusi. 11.01.2023 kohtuotsus 2-21-15619 jõustus 15. augustil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.