Osaühing Aktiva Finants hagi Savva Kulak vastu võla väljamõistmiseks.
Hagihind
383,22 eurot • Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress: Weizenbergi 20, 10151 Tallinn) • Hageja esindaja: Kadri Timuska (lepinguline esindaja); aadress A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn, e-post: [email protected]) • Kostja: Savva Kulak (isikukood XXXX, viimane teadaolev elukoht XXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Savva Kulak vastu osaliselt.
2.Välja mõista Savva Kulakilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 232,97 eurot (kakssada kolmkümmend kaks eurot ja 97 eurosenti), millest põhivõlg on 151,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseintress summas 81,69 eurot.
Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants nõue Savva Kulak vastu võlgnevuse sissenõudmise kulude summas 40,33 euro väljamõistmiseks.
4.Mõista Savva Kulakilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt 151,28 eurot alates 15.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 69,59 eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 79% ulatuses Savva Kulak kanda ja 21% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-15-121996 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
Tsiviilasi nr 2-15-121996
9.Välja mõista Savva Kulakilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 138,25 eurot.
10.Välja mõista Savva Kulakilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 138,25 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine
11.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt Ametlike Teadaannete kaudu hiljemalt 26.02.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine
12.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused
13.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 11.04.2013 sõlmitud liitumisleping nr 10017554 ning järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (11.04.2013 kehtinud redaktsiooni) kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 42202577, 42545660, 42831521, 43130612, 43670746 ja 43718634) eest tasumata 195,44 eurot, millest on maha
Tsiviilasi nr 2-15-121996 arvestatud 01.08.2014 esitatud arvel nr 43130612 märgitud viivis 3,83 eurot. Seega on hageja põhinõudeks 191,61 eurot. Põhivõlgnevus koosneb lisaks sideteenustele ka järelmaksu osamaksetest ja võlgnevuse sissenõudmise kulust 40,33 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus ca 26,4% võlgnevusest, summas 40,33 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 40,33 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 151,28 eurot (191,61-40,33=151,28). Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud viivist summalt 191,61 eurot alates 18.10.2014, so arve nr 43718634 sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni 14.10.2015, so maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni) ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 14.10.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,69 eurot (151,28 eurot × 360 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 151,28 eurot alates 15.10.2015 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 69,59 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 232,97 euro ulatuses, millest 151,28 eurot on põhinõue ja 81,69 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud
14.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~79% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 138,25 eurot (79% 175-st eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 138,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.