Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A V hagi KÜ Kesk 47 vastu korteriühistu 25.01.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes. 25.06.2015 esitas kostja vastuse hagile, milles hagiga ei nõustunud. Kostja väitis, et hageja ei ole teatanud kostjale muutunud asjaoludest ega esitanud taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks seoses muutunud asjaoludega. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. 28.02.2016 esitas kostja esindaja kohtule vastuse hagile, milles märkis, et KÜ Kesk 47 24.02.2016 üldkoosolek otsustas tühistada 25.01.2015 toimunud üldkoosoleku otsuse seoses muutunud asjaoludega. 04.03.2016 esitas hageja esindaja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja esindaja esitas 08.03.2016 vastuse hageja avaldusele. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud avalduses väljatoodud hagist loobumise põhjendustega. Kostja märkis, et 25.01.2015 üldkoosoleku otsus oli selle vastuvõtmise ajal seaduslik ja põhjendatud ning uus otsus võeti vastu seoses hagejast sõltuvate asjaolude muutumisega (hageja üürnike poolne avaliku korra ja majaelanike rahu häirimine lõppes alates 2015.a. veebruarist, so pärast 25.01.2015 üldkoosoleku otstes vastuvõtmist). Kostja palus mitte jätta hageja menetluskulusid kostja kanda, kuna see oleks kostja suhtes ebaõiglane. Hageja esindaja 09.03.2016 kohtule esitatud vastuses ei nõustunud kostja seisukohaga jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja teatel lahkusid hageja üürnikud korterist juba 2 kuud enne hagi esitamist, 18.02.2015 oli sõlmitud võlaõiguslik müügileping korteriomandi suhtes E. L ning kostjale oli nimetatud asjaoludest teatatud. Seega leiab hageja, et kostja tahtlikult venitas menetlust. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse 1⁄2 riigilõivu, summas 150 eurot, tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 04.03.2016 avaldusega loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega menetlus lõpetatakse (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. (TsMS § 174 lg 1). A OÜ on hageja eest tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. 09.03.2016 esitas hageja esindaja taotluse 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivust summas 150 eurot. Hageja esindaja korraldusel kuulub riigilõiv tagastamisele A OÜ-le. TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 3-2-1-28-12 p 15). Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas antud juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude. Nähtuvalt kohtule esitatud hagiavaldusest on hageja nõudnud korteriühistu 25.01.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. KÜ Kesk 47 (kostja) 24.02.2016 üldkoosolek otsustas tühistada 25.01.2015 toimunud üldkoosoleku otsuse seoses muutunud asjaoludega. Hageja leiab, et kostja on tema nõude vabatahtlikult täitnud. Hagiavalduses märgitud kohaselt ütles hageja peale kostja 25.01.2015 üldkoosolekut üles varem sõlmitud üürilepingu ning sõlmis 18.02.2015 võlaõigusliku müügilepingu E L, so sisuliselt asus täitma 25.01.2015 üldkoosoleku otsusega talle pandud võõrandamise kohustust. Kuigi formaalselt on kostja pärast hagi esitamist täitnud hageja nõude ja tühistanud vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse, on otsuse tühistamise tinginud hageja enda tegevus, sh korteri müügilepingu sõlmimine. Eeltoodud asjaoludest lähtudes leiab kohus, et ebamõistlik on jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Samuti leiab kohus, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt, so korteriühistult, asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt koormaks ebamõistlikult korteriühistu liikmeteks olevaid korteriomanikke). Seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda.

Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Riigilõivukulud summas 150 eurot jätab kohus hageja enda kanda. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui kohus oleks määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning hageja õigusabikulud oleks jäetud kostja kanda, kuuluks hageja õigusabikulu vähendamisele, kuna menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Hageja on märkinud eraldi toimingutena „õiguslik analüüs“ (4 toimingut, kokku 2 tundi), kuigi antud toimingule kulunud ajakulu arvestatakse dokumendi(te) koostamise ajakulu hulka (näiteks, asja materjalide õiguslik analüüs ja hagiavalduse koostamine lähevad ühise ajakulu alla, lähtudes üldisest kohtupraktikast). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kohus leiab, et põhjendamatute kulude väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 162 lg 4, § 168 lg 4, 5, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.