lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-134969/16

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 28.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-134969/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-134969

Tsiviilasi

H.K hagi E.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1863,96 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: H.K, isikukood XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja v.-adv Kristi Haas Kostja: E.L , isikukood XXX Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus leppetrahvi nõude osas summas 81 eurot.

Jätta menetlusse võtmata E.L-i 19.01.2025 taotlus menetlusabi saamiseks.

Rahuldada hagi täies ulatuses.

Välja mõista E.L-ilt H.K kasuks 26.11.2023. a sõlmitud üürilepingust tulenev: 4.1 põhivõlg 1427,09 eurot; 4.2 hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 34,08 eurot; 4.3 viivis 0,06% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 14.11.2024. a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

5.Menetluskulud jätta E.L-i kanda.
6.Määrata H.K menetluskulude rahaliseks suuruseks 1779 eurot.
7.Välja mõista E.L-ilt H.K kasuks menetluskulud 1779 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ning õigusabikulud 1464 eurot.
8.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
E.L peab väljamõistetud menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtule teada anda 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisel täiendab maakohus otsust puuduva osaga ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva hakkab kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 1 ja 2; § 448 lg 41; § 632 lg 3). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. H.K esitatud hagi hind on 1863,96 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
2.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4l sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

2(4)

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

3.Hageja loobus 15.01.2025.a kohtuistungil leppetrahvi nõudest summas 81 eurot. Kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab selle summa ulatuses TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.
4.Kohus selgitab kostjale, et tutvunud kostja esitatud vastuväidetega, analüüsinud vastuväidetest tulenevalt hageja nõuet ning leidnud, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust. Kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda igakuiselt kommunaalkulud, millest on maha arvestatud remonditasu, samuti üüritasu ning kindlustus. Lisaks kohustus lepingust tulenevalt kostja tasuma ka leppetrahvi 10% üürisummast, kui kostja rikub korteris suitsetamise keeldu. Asjaolu, et kostja sissetulekud ei võimalda eelnimetatud kulusid tasuda, ei tähenda, et kostjal ei oleks kohustust neid tasuda. Kostja on kulude kandmise kohustuse võtnud, kui on üürilepingu allkirjastanud ja korterit valdama asunud. Hageja nõue piirdub üksnes üürilepingu kehtivuse ajaga ega sisalda kulusid, mida kohtu hinnangul kostjalt nõuda ei saa. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungil, kus osales ka kostja, võlgnevuse kujunemist ja arvutuskäiku selgelt ja arusaadavalt kirjeldanud. Leppetrahvi nõudest (3 x 27 eurot) on hageja loobunud. Väidetava vee tarbimise ettemakse osas on tehtud tagasiarvestus. See, et hageja korterist elektri välja lülitas, ei vabastanud kostjat üürilepingu alusel muude kulude kandmisest. Kostja oleks saanud üürihinna vähendamist taotleda, kui oleks hagejale vastava avalduse teinud, kuid kostja seda ei teinud. Teatud ajal elektri puudumine ei vabastanud kostjat üüri ja muude kõrvalkulude tasumise kohutusest.
5.Kuna E.L ei selgitanud kohtu poolt 29.01.2025 määrusega määratud tähtaja jooksul seda, milleks konkreetselt ta 19.01.2025 esitatud taotluses menetlusabi taotleb, kuigi on kohtute infosüsteemist nähtuvalt määruse kätte saanud, tuleb taotlus jätta menetlusse võtmata.
6.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
9.Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud, sh riigilõiv 315 eurot ja hageja õigusabikulud 1464 eurot (150 x 8 + 22%). Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning selle tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulud 315 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot/tund (lisandub käibemaks), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritavaks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määrale. Esindajal on kokku kulunud menetluses kaheksa tundi, mis on menetluse kestust ning 3(4)

hageja esindaja tehtud toimingute sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ka hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja nende suurus on põhjendatud.

10.Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1779 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulud 1464 eurot).
11.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja