Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Maksu-ja Tolliameti teate, et kostja on hageja vormistanud tööle. Samal päeval, 8. juunil 2015. a, sai hageja kostjalt teate, et tööleping temaga on lõpetatud TLS § 86 p 6 ja 7 alusel. Hageja kostjaga enam ühendust ei saanud, kostja hageja kirjadele ei vastanud. Kostja on märkinud töötajate registris hagejaga töölepingu lõpetamise põhjuseks TLS § 88 lg 1 p 3, töötajapoolne töökohustuse rikkumine. Kostja ei ole hagejat hoiatanud ning hageja ei ole töökohustusi rikkunud. Hageja töötas kostja juures kella 9.00 kuni 17.00-ni ja hageja ei mäleta päeva, mil ta oleks saanud kostja juurest lahkuda täpselt kell 17.00, kuna iga tööpäev kestis 15-20 minutit enam. Hageja nõue kolme kuu hüvitise saamiseks on põhjendatud, kuna kostja on näidanud hagejat halvas valguses. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hageja palub tuvastada töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühiseks ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud puhkuse- ja töötasu netosummas 1103,25 eurot ja hüvitis kolme kuupalga määras netosummas 2550,00 eurot, kokku palub hageja kostjalt välja mõista netosummas 3653,25 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 32-41, 83-94). Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kohtule esitatud vastuse kohaselt kostja ei ole eksinud, kui on töölepingu lõpetanud TLS § 88 lg 1 p 3 järgi. Kostja leiab, et hageja ei ole formuleerinud oma täpset rahalist nõuet kostja vastu ning selline nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ilmunud tööle, seades nii ohtu remonttööde tähtajad. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud hagiavalduse tulenevalt TLS § 105 hilinenult, sest töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab esitama hagi kohtule või avalduse töövaidluskomisjonile 30 päeva jooksul. Tööleping tuleb lugeda lõppenuks 08.06.2015. a. Kuna hageja on kinnitanud, et sai töölepingu ülesütlemise teate kätte 08.06.2015. a ning esitas hagi alles 13.09.2015. a, siis on esitatud hagi aegunud. Kostja on seisukohal, et töölepingu ütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on kehtiv. Hagejaga töölepingu mittesõlmimine tulenes hageja eemal viibimisest ja kostjaga mitte suhtlemisest. Hageja käis kostja juures proovitöö päeval ning peale proovitööpäeva oleks hageja pidanud ise töötukassat teatama, et teda on kutsutud kostja juurde proovitööpäevale. Kuna hagejal esimene proovipäev ei õnnestunud, siis lubas kostja hageja ka teisele proovipäevale. Peale proovipäevi hageja kadus ja kostjal ei olnud võimalik temaga sõlmida töölepingut. 08.06.2015. a, teatas hageja, et kuna tema suhtes on negatiivne hoiak, siis ta tööle enam ei tule. 13.05.2015. a ilmus hageja tööle ja järgmisel päeval hageja enam tööle ei tulnud. Kostja on seisukohal, et käesolevalt ei pidanud kostja hagejat töölepingu lõpetamisel eelnevalt hoiatama, kuna seda ei saa hea usu põhimõtte järgi oodata. Kuna hageja peale 13.05.2015. a tööle ei tulnud, siis on tema rahanõuded alusetud. Hageja tagantjärgi tööle vormistamine oli tingitud hageja 31.05.2015. a e- kirja teel esitatud töötasu nõudest, kuna muidu ei oleks saanud hagejale töötasu 3 päeva eest maksta. Kuna töösuhe algab päevast, mil kellegi heaks tööd tehakse, siis vormistas kostja hageja tööle alates proovitöö päevast 29.04.2015. a. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud hageja poolt näidatud töötasu suuruses. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigustatud nõuet palga ja puhkusetasu osas. Kui kohus leiab mingil põhjusel, et hagejal on õigus tasu saada, siis palub kostja määrata hagejale töötasu miinimumsummas, mis on 390 eurot kuus e 19,5 eurot päevas, mis on kolme töötatud päeva eest 58,50 eurot. Kuna hageja ei esitanud avaldust tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamiseks, tuleb hageja töötasuks kolme päeva eest 44,69 eurot, millest omakorda tuleb maha arvata juba välja makstud töötasu 30,08 eurot. Kostja peab võimalikuks väljamõistetavaks summaks hageja kasuks 14,61 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub: - tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; - välja mõista kostjalt töölepingu seaduses ettenähtud hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses;

- välja mõista kostjalt saamata jäänud töö- ja puhkusetasu summas 1103,25 eurot. Kostja on seisukohal: - hageja poolt esitatud hagiavaldus ei ole esitatud tähtaegselt ja on aegunud; - töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel on kehtiv ja oli põhjendatud; - hagejal ei ole töötasu nõuet, kuna kostja on hagejale töötatud päevade eest töötasu maksnud.

I. KOHTU SEISUKOHT AEGUMISE OSAS

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud nõue on aegunud ning palub antud asjas kohaldada aegumist. Töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-st 2 on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kohtule esitatud hageja töötamise andmetest (tl 46) nähtub, et hageja töötas kostja juures alates 29.04.2015. a kuni 08.06.2015. a, tööleping lõpetati TLS § 86 lg 1 p 3 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et XXXX OÜ ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles alates 08.06.2015. a, ning hageja on kostja teate (tl 17,45) 08.06.2015. a ka kätte saanud. Kuna hageja sai töölepingu ülesütlemise teate kätte 08.06.2015. a ning hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitas Tartu Maakohtule 15.09.2015. a, siis on kohus seisukohal, et hageja nõude osas, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tuleb kohaldada aegumist. II. KOHTU SEISUKOHT SAAMATA JÄÄNUD TÖÖ – JA PUHKUSETASU OSAS Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 5 kohaselt töölepingule sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Tulenevalt ITVS § 6 lg-st 3 on töötasu nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et käesolevalt ei leidnud kohtus tõendamist poolte kokkuleppe selle kohta, et hageja töötasu lepiti kokku summas 876,74 – 1256,74 eurot brutos. Eesti Töötukassa töökuulutusest nähtuvalt (tl 60) tasustatakse kodumasinate remondi mehaanikut OÜ-s XXXX tükitöö alusel. Kohtule esitatud OÜ XXXX töötajate töölepingutest nähtuvalt (tl 61-63, 67, 118-119,123) tasustatakse hagejaga sarnasel ametikohal töötavaid töötajaid tükitöö alusel ja töötasu ei saa olla väiksem kui palga maksmise hetkel Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimumpalga määr. Tükitöö alusel tasustamist OÜ-s XXXX kinnitasid ka tunnistajad U.E., R.R. ja S.L.. Samuti nähtub tunnistajate U.E. ja R.R. ütlustest, et hageja oli tööl 29.04.2015. a ja 30.04.2015. a ning kas 10. või 13. mail 2015. a. Seega arvestades tunnistajate ütlusi ning kohtule esitatud eelpoolnimetatud tõendeid, loeb kohus tõendatuks, et hageja tasustamine OÜ-s XXXX toimus tükitöö alusel ning et hageja töötas kostja juures kokku kolm tööpäeva. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, palju hageja kostja juures tööd tegi, siis lähtub kohus hagejale töötasu arvestamisel Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimumpalga määrast. Kohtus leidis tõendamist, et hageja töötas kostja juures aprillis 2015. a kaks päeva ja mais 2015. a ühe päeva, siis hageja töötasu kolme tööpäeva eest on 58,50 eurot (bruto), millest tuleb maha arvestada

töötuskindlustusmakse 1,6%, summas 0,94 eurot ja kogumispension 2%, summas 1,17 eurot ja tulumaks 20%, summas 11,70 eurot, kokku 13,81 eurot. Seega hageja töötasuks kolme päeva eest on 44,69 eurot (neto) (58,50 – 13,81). Arvestades nimetatud summast maha kostja poolt hagejale makstud 30,08 eurot (tl 140), kuulub hageja kasuks kostjalt välja mõistmisele töötasuna 14,61 eurot (netos). TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kuna hageja töötas kostja juures kolm päeva, siis tulenevalt TLS § 29 lg 8 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud puhkusetasu 0,23 päeva eest, s.o. 4,49 eurot (bruto).

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lõike 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hagi rahuldamise ulatust ja seda, et töötaja on majanduslikult nõrgem pool, on seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.