Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

üheksakümmend kaheksa) eurot 27 senti. Välja mõista Imbi Preimann-Kolkilt solidaarselt Margus Sulõndiga AS-i SEB Pank kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 33 010.90 eurot alates 10. detsembrist 2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta Margus Sulõnd ja Imbi Preimann-Kolk kanda solidaarselt. Määrata AS-i SEB Pank menetluskulude suuruseks 1 000 eurot. Välja mõista Margus Sulõndilt ja Imbi Preimann-Kolkilt solidaarselt AS-i SEB Pank kasuks 1 000 (üks tuhat) eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud AS SEB Pank sõlmis 27.07.2007 Margus Sulõndiga ja Imbi Preimann-Kolkiga laenulepingu nr L070040532, mille kohaselt pank väljastas laenusaajatele laenu summas 843 895 krooni, so 53 934.72 eurot tagastamise tähtpäevaga 10.08.2036. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas korteriomandile asukohaga XXXX, hageja kasuks seatud hüpoteek. Kostjad ei täitnud tähtaegselt laenulepingust tulenevat maksekohustust, mistõttu hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 19.02.2013. Panditud vara müügist laekus 31.10.2014 laenulepingu võlgnevuse katteks 18 015.88 eurot, mille ulatuses vähendati põhiosa võlgnevust. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 33 010.90 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 497.65 eurot, viivis 9. detsembri 2015 seisuga 9 918.56 eurot ja teenustasude võlgnevus 671.16 eurot, kokku 44 098.27 eurot ning viivise kuni kohase täitmiseni VÕS §-des 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja Margus Sulõnd oma kirjalikus vastuses kohtule teatas, et ta on hagiga nõus, tunnistab hagi õigeks ning tunnistab kõiki tema vastu esitatud nõudeid. M. Sulõnd ei soovinud osaleda kohtuistungil. Kostja Imbi Preimann-Kolk hagi ei tunnista. AS SEB Pank võõrandas panditud korteri, jättes kostja ilma ostueesõiguse kasutamise võimalusest. Korteriomand kanti M. Sulõndi nimele. Kooselu M. Sulõndiga muutus võimatuks ning kostja lahkus sealt, seega ta ei saanud laenuga ostetud korterit enam kasutada. Pärast korterist lahkumist ei pea kostja laenu tagasi maksma. Kohtuistungil vaidles I. Preimann-Kolk jätkuvalt hageja nõudele vastu, lisades vastuväidetele, et korteriomand müüdi ebamõistlikult odavalt. Hageja esindaja jäi kohtuistungil kõikide esitatud nõuete juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagi M. Sulõndi vastu kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kostjal ei ole tema kirjalikust vastusest nähtuvalt ühtegi vastuväidet hageja esitatud nõuetele. Kohus mõistab Margus Sulõndilt solidaarselt Imbi Preimann-Kolkiga AS-i SEB Pank kasuks laenulepingust nr L070040532 tuleneva põhivõla 33 010.90 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 497.65 eurot, viivise 9. detsembri 2015 seisuga 9 918.56 eurot ja teenustasude võlgnevuse 671.16 eurot, kokku 44 098.27 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja nõue I. Preimann-Kolki vastu kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tl 9 oleva laenulepingu nr L070040532, 25.07.2007, kohaselt on hageja andnud laenu Margus Sulõndile ja Imbi Preimannile kaaslaenusaajatena. Seega on I. Preimann-Kolk samuti laenu saanud isik, kellel on lepingust ja seadusest tulenev kohustus laenusumma laenuandjale tagastada. Laenu tagasimaksmise kohustusest ei vabasta kostjat ka asjaolu, et korteriomandi ostmisel märgiti omanikuks M. Sulõnd, sest laenuraha kasutamise otstarve ei ole oluline. Hageja on andnud kostjatele ilmselgelt suurema summa laenuks, kui oli omandatud korteri turuväärtus. Selle tõttu jäi pärast XXXX asuva korteriomandi võõrandamist üles suur laenuvõlg. Kehtiva seaduse kohaselt jääb laenuvõlg laenuvõtja kanda. Hageja kasuks tuleb I. Preimann-Kolkilt välja mõista põhivõlg 33 010.90 eurot. Laenulepingu (tl 9-14) p 15.4.1. kohaselt kohustus kostja laenusaajana tasuma pangale teenustasud ja kulud. Hageja nõue teenustasude võlgnevuse 671.16 eurot väljamõistmiseks tuleb rahuldada vastavalt VÕS §-s 76 lg 1 sätestatule, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 397 lg 1 alusel Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja on arvutanud laenulepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata intressi summas 497.65 eurot, mis tuleb samuti I. Preimann-Kolkilt välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvutanud seaduses sätestatud määras, so VÕS § 113 lg 1 2. lause kohaselt, viivist kuni hagiavalduse esitamiseni 09.12.2015 summas 9 918.56 eurot. I. PreimannKolk ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus on õige ning I. Preimann-Kolkilt tuleb nimetatud summa hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sellesisuline nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja lisanduva viivise alates 10. detsembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni. Viivist arvestatakse VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 65 lg 1 ja 4 kohaselt Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kostjad on kohustatud täitma laenulepingust nr L070040532, 25.07.2007, tulenevad kohustused hageja ees solidaarselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 1000 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 165 lg-s 3 sätestatule, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi rahuldamise tõttu mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt 1000 eurot riigilõivu katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.