OÜ Aktiva Finants hagi Rauno Varepi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1244,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn 10150); lepinguline esindaja Kadri Timuska; [email protected] kostja: Rauno Varep (isikukood XXXX, elukoht XXXX) lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Rauno Varepilt OÜ Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS-i ja Rauno Varepi vahel 3.02.2014 sõlmitud liitumislepingu nr 30103679 ja seadme juurdeostulepingu nr 30103679 alusel: -
põhivõlg 622,07 eurot; seisuga 29.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 407,77 eurot; viivis 0,15% põhivõlalt (622,07 eurot) päevas alates 30.09.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 214,30 eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Rauno Varepi kanda.
6.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot.
7.Välja mõista Rauno Varepilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 300 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
8.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
9.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1). Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
11.Kohus võttis hagi menetlusse 7.01.2016 määrusega ja edastas hagimaterjalid ning kirjaliku vastuse nõude kostjale. Kohus andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates hagile vastamiseks (tlk 68-69). Kostja sai isiklikult hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 15.01.2016 (tlk 73), kuid kostja hagile ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab asja hageja nõusolekul tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
13.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 3.02.2014 sõlmitud lepinguid lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste ning seadme juurdeostulepingu tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.
14.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
15.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 784,80 eurot, mis ei sisalda viivist. Põhivõlgnevus koosneb igakuistest telekommunikatsiooniteenuse võlgnevust, mobiiltelefoni maksumust 498 eurot (arvel nr 42819025 märgitud leppetrahv) ja võlgnevuse sissenõudmise kulust 162,73 eurot (arvel nr 42980660 märgitud võlgnevuse sissenõudmine). Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 162,73 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 622,07 eurot (784,80 – 162,73 = 622,07). Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis (hageja on arvestanud viivist summalt 784,80 eurot alates 19.07.2014 kuni 29.09.2015) ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 29.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 407,77 eurot (622,07 eurot × 437 päeva × 0,15%). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 622,07 eurot alates 30.09.2015 (avalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 214,30 eurot.
16.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.
17.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
18.TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 300 eurot järgmiselt: -
maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,09 eurot; hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 177,91 eurot; hageja õigusabikulu 75 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 415,43 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).