Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

B.H esitas 12. detsembril 2024 hagiavalduse F.V vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 18 905,40 eurot ning viivise alates 13. detsembrist 2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 14. augustil 2022 sõlmitud üürilepingust, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi ning kostja kohustus tasuma üüri ja muid lepingus kokkulepitud kulusid. Samuti nägi leping ette lepingu eseme korrashoiu tingimused, lepingu eseme kasutamise tingimused, tagastamise korra ja vastutuse. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt. Vastavalt poolte kokkuleppele sõlmiti lepingu lõppemise tähtaja saabumisel eluruumi lepingu lisa. Leping jõustus 15. augustil 2023 ning lõppes 31. augustil 2024. Kostja rikkus lepingut ning kostja poolt on tekitatud kahju kokku 18 997,47 eurot, mis seisneb korteri taastamises endisesse olukroda ning rikutud sisustuse maksumuses. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 18 997,47 eurot, tasumata kõrvalkulude hüvitamist summas 157,57 eurot ja tasumata üüri 250 eurot. Hageja tasaarvestab tagatisraha arvel lepingust tulenevate kostja täitmata rahalisi kohustusi hageja ees ning eluruumi ja selles asuvate vallasasjade kahjustamisel nende seisukorra taastamiseks või asendamiseks 500 euro ulatuses. Hageja lõplik nõue pärast tasaarvestamist on 18 905,04 eurot.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15. jaanuari 2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel. Menetluses 2-24-116167 on Politsei2

ja Piirivalveamet 13. novembri 2024 vastuse kohaselt teinud kindlaks, et F.V aadressil xxxxx XXX.

elab

Kohus edastas menetlusdokumendid nimetatud aadressile. Esimesel katsel ei olnud võimalik dokumente kostjale üle anda. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 7. veebruaril 2025 dokumendi panemisega eluruumi juurde käivasse postkasti. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 27. veebruaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 kohaselt pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.