Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

2-15-18915

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Poolte vahel on sõlmitud 10.10.2014 sõiduauto rendilepng, mille alusel andis hageja (rendileandja) kostja (rentnik) valdussse sõiduki x reg nr xxx xxx. Kostja kohustus sõiduki tagastama 17.10.2014. 17.10.2014 teatas kostja hagejale, et sõidukit ei saa tagastada, kuna see ei ole tema valduses. Kostja selgituse kohaselt olevat ta sõiduki andnud üle tuttavatele, kes sõidukit ei tagastanud. Kostja poolt tuvastati sõiduki gps jälgimisseadme abi, et alates 15.10.2014 on sõiduki asukohaks xxxxx xxxxxxx. Pärast hageja pöördumistxxxxx konsuli poole abipalvega sõiduki tagasisaamiseks, sõiduk tagastati 19.06.2015. Kostja on rikkunud pooltevahelise rendilepingu p-i 3.7, andes sõiduki kasutamiseks kolmandatele isikutele, samuti rikkus rendilepingu p-te 1.1 ja 3.12, millega oli kokku lepitud sõiduki tagastamine. Rendilepingu p 3.12 kohaselt kohustus rentnik sõiduki mittetähtaegsel tagastamisel tasuma viivitatud aja eest renti kolm korda kõrgema tariifi alusel, milleks oleks 16 905 eurot. Hageja ei nõua renti lepingu p-s 3.12 lubatud maksimaalses ulatuses, vaid 245 kalendripäeva eest vastavalt renditasule 5 635 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-15-18915 Rendilepingu p 3.12 ja VÕS § 115 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda lisaks sõiduki Eesti Vabariiki tagasitoimetamisega rendikõlblikuks seadmise kulude hüvitamist summas 500 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Rendilepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et renditasu mittetähtaegsel tasumisel on rentnik kohustatud tasuma viivist 1% päevas taumata summalt. Hageja on taotlenud viivise väljamõismist alates 15.12.2015 renditasult, s.o. 23.03.2016 seisuga (incl) 5522.30 eurot (98 päeva x 56.35). Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust ja selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisnõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.