1394.80 eurot • Hageja V.V. (isikukood XXXX) • Hageja esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap ([email protected]) • Kostja OÜ Kint Logistics (registrikood 11570226) • Kostja esindaja advokaat Valli Murde ([email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
01.02.2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et OÜ Kint Logistics ülesütlemisavaldus V.V. sõlmitud töölepingu lõpetamiseks on tühine. Lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.07.2015.
3.Välja mõista OÜ-lt Kint Logistics V.V. kasuks hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1394.80 eurot. Menetluskulud
2.Mõista OÜ-lt Kint Logistics V.V. kasuks välja menetluskulud 1297 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud tuleb tasuda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-15089”. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS
1.V.V. pöördus 21.07.2015 töövaidluskomisjoni OÜ Kint Logistics vastu. Avaldaja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 2092.20 eurot. Lisaks palus avaldaja lõpetada töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjon leidis 08.09.2015 otsuses, et tööleping poolte vahel ei lõppenud 03.07.2015 ülesütlemisega ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.07.2015. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena kahe kuu keskmine töötasu 1394.80 eurot. Kostja pöördus 08.10.2015 Tartu Maakohtusse taotlusega vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses rahuldatud osas ning jätta avaldus rahuldamata.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.V.V. jäi kohtule esitatud avaldustes töövaidluskomisjonile esitatud nõuete juurde. Hageja töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud selgituste kohaselt töötas hageja kostja juures 24.04.2014 tähtajatu töölepingu alusel täistööajaga autojuhi ametikohal. 03.07.2015 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise lõpetamise avalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja leiab, et kostjal puudus lepingu lõpetamiseks seaduslik alus. Kostja ei ole teinud hagejale ühtegi etteheidet ning hageja ei tea, milliseid kohustusi on ta rikkunud. Kostja viitas töövaidluskomisjonis käskkirjale nr 8/07/2015, kus on hagejale esitatud etteheited. Seda käskkirja ei ole hagejale tutvustatud ning selle olemasolu ei nähtu ka töölepingu lõpetamise dokumendist. Hageja kasutuses olnud tehnikal ilmnesid 2015. aasta kevadel elektroonikavead, neid ei remonditud ning hageja ei saanud kraanaga kõiki töid teha. Hageja oli kostja nõusolekul 12.06.2015 kuni 28.06.2015 kodus, kuni kostja kindlustab hageja uuesti tööga.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning leidis, et hageja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt oli hagejal tööülesannete täitmisega probleeme: • 27.04.2015 venitas hageja sõiduaega, mille tõttu kostja kaotas reisi ja tasus leppetrahvi; • 17.05.2015 ei jõudnud hageja praamile; • 19.05.2015 ei teavitanud hageja tööandjat koorma mahalaadimise probleemist ning see laaditi maha kolm tundi kokkulepitust hiljem. Lisaks märkis hageja sõidulehel kilomeetreid tegelikust rohkem, millest tekkis Nordecon AS usaldamatus kostja vastu; • 12.06.2015 kuni 28.06.2015 ei ilmunud hageja tööle; • 30.06.2015 lähetuselt naastes ei teavitanud hageja kostjat, et veoauto esiklaasis on mõra.
Töösuhte lõpetamise põhjused on kirjas 03.07.2015 käskkirjas nr 8/07/2015, hagejaga arutati töösuhte lõpetamise asjaolusid 03.07.2015 ka kontoris. Kostja viitas esialgsetes seisukohtades ka 15.07.2014 rikkumisele, kuid teatas kohtuistungil, et see ei olnud lepingu lõpetamise aluseks (lk 81).
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja ja kostja sõlmisid 24.04.2014 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle autojuhina (lk 32-33); • kostja esitas 03.07.2015 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (lk 34). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai avalduse kätte 03.07.2015. Kohtul tuleb analüüsida, kas tööleping on õigesti lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ning vajadusel lõpetada leping TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus käsitleb samas hageja nõuet hüvitise saamiseks. Kuna hageja ei esitanud taotlust töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks kohtus, saab kohus välja mõista mitte rohkem kui hüvitise kahe kuu töötasu ulatuses. 03.07.2015 teatisest nähtub tööandja tahe töösuhe lõpetada ja selles on toodud lepingu erakorralise ülesütlemise alus, seega saab teatist käsitleda ülesütlemisavaldusena. Tulenevalt TLS §-st 95 lg 3 ei muuda ülesütlemise põhjenduste puudumine avaldust tühiseks, kostjal on võimalik esitada oma põhjused kohtumenetluses. Kuivõrd hageja ei ole väitnud, et talle oleks põhjenduste puudusega kahju tekitatud, ei analüüsi kohus võimaliku kahju nõuet ning ei ole oluline, kas hageja on 03.07.2015 käskkirja nr 8/07/2015 (lk 35) kätte saanud.
5.Kostja viitas lepingu lõpetamise alusena TLS §-le 88 lg 1 p 3. Nimetatud sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kostja väitel rikkus hageja töökohustusi, kuna pidi võtma 27.04.2015 peale veel ühe koorma. Kohus leiab 27.04.2015 rikkumise kohta, et kostja ei ole rikkumist tõendanud. Töökorralduse juhendi p 2.1 järgi on tööpäeva algus kell 8.00 ja tööpäeva lõpp 16.30 (lk 36-39). 27.04.2015 sõidumeerikust nähtub, et hageja on sõitu alustanud 7.20 ning sõit on lõpetatud 16.00 (lk 49). Mõlemad pooled on selgitanud, et sõidumeerikul olevale ajale läheb juurde dokumentide täitmise aeg, kuid kostja väitel ei saanud see olla pool tundi. Kostja ei ole hoolimata kohtu ettepanekust tõendanud, et hagejal oli norm, mitu koormat ta pidi iga päev jõudma vedada. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks jõudnud tööaja jooksul veel ühe reisi teha. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 17.05.2015 ei jõudnud hageja praamile. Kohus ei pea hageja selgitusi ümbersõidu kohta tõsiseltvõetavateks, kuna tema kutselise autojuhina pidi selliste takistustega arvestama. Kostja väitel ei teavitanud hageja 19.05.2015 tööandjat koorma mahalaadimise probleemist ning see laaditi maha kolm tundi kokkulepitust hiljem. Lisaks märkis hageja sõidulehel kilomeetreid tegelikust rohkem, millest tekkis Nordecon AS usaldamatus kostja vastu. Hageja vande all antud ütluste kohaselt tuli tööandja ise mahalaadimise platsile ja töös viivitust ei
tekkinud (lk 82). Kostja ei ole hoolimata kohtu ettepanekust tõendanud, et hagejale oli antud koorma maha laadimiseks mingi kindel kellaaeg ning seega ei ole tõendanud, et hageja süül tekkis tööl viivitus. Kilomeetrite lisamise kohta esitatud kostja ja Nordecon AS kirjavahetusest nähtub, et hageja süül on arvele enam sattunud 8 kilomeetrit (Nordecon AS näidatud 17 kilomeetrit – kostja vastusest nähtuv Tõrvandist garaaži sõit 9 kilomeetrit, lk 44-45). Kohus ei pea mõistlikuks, et 197 kilomeetrise sõidu juures 8 kilomeetri lisandumine tähendab töökohustuste rikkumist. Kostja ei ole näidanud, et hageja oleks kauba vedamise asemel käinud autoga mujal. Kostja ei ole lepingu lõpetamisel viidanud TLS §-le 88 lg 1 p 6 ega sellele, et lisatud 8 kilomeetrit oleks põhjustanud Nordecon AS-i usaldamatuse kostja vastu. Kohus ei pea seda segadust põhjustanud kilomeetrite arvu arvestades ka usutavaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 12.06.2015 kuni 28.06.2015 ei ilmunud hageja tööle. See kajastub ka tööaja arvestuse tabelist (lk 57). Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli ta kodus selle pärast, et kraana oli katki ja talle ei olnud muud tööd pakkuda. Hageja kinnitas, et kodus oli ta kokkuleppel I.P. ning tööandja ei küsinud enne Rootsi lähetust, miks teda tööl ei olnud. Tööle läks siis, kui I.P. helistas ja kutsus. Tunnistaja M.H. (kostja raamatupidaja) ütluste kohaselt saab logistik ära lubada pooleks päevaks või anda vaba päeva, kaheks nädalaks sai töölt ära lubada N.P.. Tunnistajal oli tööandjaga juttu, et hagejaga ei olnud kokkulepet kodus olemiseks. Pooled ei ole taotlenud I.P. ega kostja seadusliku esindaja N.P. ülekuulamist. Hageja ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööandja seaduslik esindaja N.P. ei võtnud hagejaga ühendust, kui hageja kodus oli. Seega ei ole üheselt tõendatud, et hageja oli kodus kokkuleppel tööandjaga. Samas ei võtnud tööandja hagejaga ühendust, kostja ei ole väitnud et mõni töö jäi tegemata ning lähetusse kutsumisel läks hageja tööle. Kohus leiab seetõttu, et kostja väited kooskõlastamata töölt puudumise kohta ei ole usutavad. Kostja väitel ei teavitanud hageja 30.06.2015 lähetuselt naastes kostjat, et veoauto esiklaasis on mõra. Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud. Samas ei ole kostja tõendanud, et teavitamata jätmisest oleks kostjale kahju tekkinud (s.t et sõiduki esiklaasi vahetus venis seetõttu).
6.Kohus leiab kostja esitatud väiteid hinnates, et rikkumised on enamikus tõendamata. Need hageja rikkumised, mille kohus luges tõendatuks (17.05.2015 praamile mittejõudmine ning 19.05.2015 reisile 8 kilomeetri lisamine) ei ole oma olemuselt sellised, mis oleksid aluseks töölepingu kohesele lõpetamisele. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib töölepingu rikkumise tõttu üles öelda, kui sellele on eelnenud tööandja hoiatus. Tunnistaja M.H. ütluste kohaselt tegi tööandja töölepingu lõpetamise kohta hagejale mais või juunis suulise hoiatuse, kostja vande all antud ütluste kohaselt ei ole tööandja talle tööga rahulolematusest teatanud. Seaduse mõttest tulenevalt peaks hoiatus olema konkreetne, tehtud kindla rikkumise kohta ning sellest peab nähtuma tahe tööleping lõpetada, kui rikkumine kordub. Kohus ei saa lugeda tõendatuks, et kahe tuvastatud rikkumise kohta oleks sellist hoiatust tehtud. Seega rikkus kostja töölepingu lõpetamisel TLS § 88 lg 3 ning töölepingu lõpetamine oli TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine.
7.Kohus lõpetab töölepingu hageja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.07.2015.
8.Hageja on taotlenud hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 1 alusel. Töövaidluskomisjon on seadusjärgset hüvitist muutnud, mõistes välja kahe kuu keskmise töötasu. Kuna hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, ei saa kohus hüvitist suurendada. Antud juhul ei ole esitatud kohtule asjaolusid, mis oleks aluseks hüvitise vähendamisele alla töövaidluskomisjoni otsuses välja mõistetud summa. Kuna pooled on kohtuistungil kinnitanud, et
töövaidluskomisjonis välja mõistetud hüvitis on arvutuslikult kahe kuu töötasu summa, lähtub sellest ka kohus ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1394.80 eurot.
9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd kõik kulud jäävad kostja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Vajadusel saab hageja kulud kindlaks määrata ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 1573.48 eurot (s.h käibemaks) tunnihinnaga 92.04 eurot (s.h käibemaks). Kostja vaidles hageja menetluskuludele osaliselt vastu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatud kuluks 31.01.2016 arvel olevat menetluskulude nimekirja ettevalmistamist (1 tund) ja täiendava menetluskulude avalduse koostamist (0.5 tundi), kuna tulenevalt Riigikohtu 11.11.2014 määrusest nr 3-2-1-77-14 ei saa need olla põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Selleks ei ole vaja kasutada õigusabi. Arusaamatu toiming on Telco kliendiga seisukohtade koostamise osas summas 18.41 eurot. Kohus leiab reisiaja kohta, et kuivõrd esindajal ei ole vaja tegelda reisi ajal vaidlusaluse menetlusega sisuliselt ja tal on võimalik koostada muid dokumente ning lugeda erialast kirjandust, ei saa sõiduvahendis viibimist hinnata kõrgemalt kui 30 eurot/tund, kokku 5 tunni eest 150 eurot. Kohus vähendab hageja menetluskulude summat kokku 276.47 euro võrra ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1297 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on avaldaja seda kinnitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.