Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
18. märts 2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-7883
Hagi ese
Töötasu nõue
Hagi hind
7408 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Andres Kilter xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxx x-x e-post: xxx@xxx
esindajad Kostja I: OÜ Tulemaa 10162873 asukoht: Tallinn, Keskuse 4-43 e-post: [email protected] Seaduslik esindaja: Marco Vaarik xxxxxxxxxxx Kostja II: Ain Ermel xxxxxxxxxxx reg elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxx x-x e-post: xxx@xxx
Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2016
Jätta hagi kostja Ain Ermeli vastu rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt Tulemaa (10162873) Andres Kilteri (xxxxxxxxxxx) kasuks töötasu 7073 (seitse tuhat seitsekümmend kolm) eurot ja 66 senti.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab OÜ Tulemaa. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 25.05.2015 esitas Andres Kilter Pärnu Maakohtule hagi OÜ Tulemaa ja Ain Ermeli vastu töötasu nõudes. Hagiavalduse ja hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt töötas ta ajavahemikul 28.10.2014 kuni 24.12.2014 Norra Kuningriigis OÜ HMK Ehitus ja Projektid (11002806) ehitusobjektidel Langhusel ja Würstveienis. Hageja värbas tööle Ain Ermel, kes esindas osaühingut Tulemaa. Ain Ermel korraldas hageja Norrasse sõidu ja majutuse kohapeal. Majutuse eest tasus hagejale teadaolevalt OÜ HMK Ehitus ja Projektid. Vaatamata korduvatele lubadustele Ain Ermel hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlminud. Suusõnaline kokkulepe oli, et tunnitasu suuruseks on 18 eurot ning pärast kahenädalast töötamist makstakse avanssi. Palga pidi töölistele välja maksma Ain Ermel, kes jättis selle erinevatel ettekäänetel maksmata. Vaatamata sellele, et töölepingut ei sõlmitud ja avanssi ei makstud, jätkas hageja töötamist. Koos teiste Eestist pärit töömeestega otsustati, et „mis seal ööbimiskohas ikka passida, otsustasime, et teeme parem tööd ja loodame, et tasu tuleb“ /tl 71/. Kahe kuu jooksul sai hageja Ain Ermelilt töötasuna kokku 1100 Norra krooni ehk 126.34 eurot. Kuna rahapuudus ei võimaldanud enam Norras elada ega ka koju sõita, palus hageja oma emal lennupiletid osta ja ta lahkus Norrast 24.12.2014, mis oli ühtlasi tema viimane tööpäev. Eestisse naastes võttis hageja Ain Ermeliga ühendust sotsiaalmeedia kaudu. Vaatamta korduvatele lubadustele /tl 10-11/, ei ole Ain Ermel hagejale tehtud töö eest tasu maksnud. OÜ Tulemaa seaduslik esindaja Marco Vaarik vastas hagejale 30.05.2015 Facebooki kaudu: „Rikkad tõllas, vaesed võllas.. Edu kohtuteel“. Hageja töötas Norras 400 tundi ja taotleb töötasu Norra ehitustöölise miinimumtunnitasust lähtuvalt, (164 Norra krooni) summas 7534.43 eurot. Kuna 126.34 eurot on Ain Ermel talle välja maksnud, on hageja nõue 7408.09 eurot. Kostja I seisukoht OÜ Tulemaa seaduslik esindaja Marco Vaarik on seisukohal, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna Andres Kilteriga ei ole firmal mingit seost. Hagejal tuleks pöörduda isiku poole, kellega oli või on tal sõlmitud väidetavad kokkulepped nii palga kui töö osas. Kostja ei lükka ümber, et mingil perioodil on Ain Ermel esindanud OÜ-d Tulemaa seoses töötamisega välisriigis. Kohtuistungitele OÜ Tulemaa esindaja ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Kohtukutsed tuleb kostjale lugeda kättetoimetatuks TsMS § 314-1 lg 1 alusel. Kostja II kohtule vastanud ja kohtuistungile ilmunud ei ole. Kohtudokumendid ja kohtukutse tuleb kostjale lugeda kättetoimetatuks TsMS § 314-1 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Kohtu seisukoht Kohtul puudub alus kahelda hageja kirjeldatud asjaoludes, mille kohaselt töötas ta perioodil 28.10.2014 kuni 24.12.2014 Norra Kuningriigis OÜ HMK Ehitus ja Projektid ehitusobjektidel
Langhusel ja Würstveienis, kuhu värbas ta tööle Ain Ermeli nimeline isik, kes esindas OÜ-d Tulemaa. Hageja esitatud asjaolude õigsust kinnitavad järgmised tõendid: 1) tunnistaja F-J K ütlused, kes samal ajal, sama isiku vahendusel ning samadel ehitusobjektidel töötas. Tunnistaja töötas Norras ajavahemikul 8.10.2014 kuni 20.12.2014. Tööle kutsus teda Ain Ermel, kes ütles, et firma, kus tunnistaja tööle hakkab, on OÜ Tulemaa. Töölepingu pidi sõlmima ja palka maksma Ain Ermel. Norras töölepingust enam ei räägitud, rohkem oli juttu esimesest palgast. Ain Ermel käis objektidel ja tegeles varustamisega, ehitusest ta midagi ei taibanud. Tunnistaja asus esmalt tööle Langhusi objektil, kuhu nädal hiljem asus tööle ka avaldaja. Kui tunnistaja oli töötanud 2-3 nädalat, sai ta Ain Ermelilt 900 eurot. Raha kanti Ain Ermeli õe arvelt tunnistaja ema arvele. Ain Ermel põhjendas ebaharilikku raha liikumist sellega, et tema enda arve ei tööta. Kojusõiduks pidi tunnistaja raha laenama. Hilisem suhtlus sotsiaalmeedias Ain Ermeliga palga kättesaamise osas tulemusi ei andnud /tl 110-112/, 2) Ain Ermeli ja hageja kirjavahetus sotsiaalmeedias /tl 10-12/, millest nähtub, et Ain Ermel möönis oma kohustust hagejale Norras töötamise eest tasu maksta, 3) kostja I kinnitus, et Ain Ermel on esindanud OÜ-d Tulemaa välisriikides /tl 31/, 4) OÜ HMK Ehitus ja Projektid ning OÜ Tulemaa kompromisskokkulepe /78-79/, mille sõlmimisel esindas OÜ-d Tulemaa Ain Ermel ja mis puudutas oktoobris 2014 poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepinguid. Eelkirjeldatud tõendite põhjal saab teha järelduse, et hagis märgitud ajal oli OÜ Tulemaa OÜ HMK Ehitus ja Projektid alltöövõtja ning OÜ-d Tulemaa esindas nii tööliste värbamisel kui alltöövõtulepingutest tulenevate probleemide lahendamisel Ain Ermel. Seega oli hageja OÜ Tulemaa töötaja. TLS § 4 lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kuna hageja lubati tööle ja ta tegi u kahe kuu vältel tööandja esindaja juhtimise all kokkulepitud ehitustööd, tuleb tööleping hageja ja OÜ Tulemaa vahel lugeda sõlmituks 28.10.2014. TLS § 1 lg 1 järgi teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega on hagejal õigus saada kostjalt I tehtud töö eest tasu. Kuna kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, on palga ja muid tingimusi võimalik kindlaks teha vaid töötaja ütluste järgi. Hageja seletuse kohaselt lubati talle töötasu 18 eurot tund. Kuna hageja asus pakutud tingimustel tööle, saab seda käsitleda kahepoolse palgakokkuleppena, mistõttu puudub hagejal alus kokkulepitust suuremat töötasu nõuda. Hageja arvestuse kohaselt töötas ta Norras 50 tööpäeva ehk 400 töötundi. Kuna tööandja vastupidist väitnud ei ole, saab kohus lähtuda töötaja tehtud arvestusest. Seega kuulub hagejale väljamaksmisele 400 töötunni eest 400x18=7200 eurot, millest tuleb maha arvata 126.34 eurot, mida Ain Ermel on hagejale Norras viibimise perioodil välja maksnud. Tööandjal on õigus hagejale väljamaksmisele kuuluvast töötasust maha arvata seaduses ettenähtud maksud. Ain Ermel leppis tööle värvatutega kokku palgatingimused, korraldas nende tööd ja majutust ning pidi välja maksma ka palga. Tegutsedes kostja I esindajana ta isiklikult palga väljamaksmata jätmise eest ei vastuta. Seega kuulub hagi rahuldamisele vaid kostja I suhtes, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu summas 7073.66 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab
menetluskulud OÜ Tulemaa. Hageja menetluskulude nimekirja ja menetluskulude väljamõistmise nõuet esitanud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.