Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul on vaidlusalune leping nr L-650782 sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 12.04.2012 sõlmitud lepingus nr L-650782 sätestatud leppetrahvi tingimus on tühine. Hagiavalduse kohaselt tulenes vaidlusalusest lepingust kostjale kohustus olla lepinguga seotud 24 kuud. Kui klient lõpetab ZuumTV teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 90 eurot (arve nr TA-42497). Kuna kostjal oli võlgnevus seoses tasumata arvetega, tõi see kaasa teenuse piiramise hageja poolt ja trahviarve väljastamise lepingu rikkumise eest. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise, teenuspaketi vahetamise või teenuse tarbimise piiramise korral kindlas summas leppetrahvi, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on seetõttu tühine. Leppetrahv, mis ületab oluliselt ühe kuu teenuse maksumust (ZuumTV teenuse maksumus alates 01.01.2013 ühes kuus 7,99 eurot (lisandub käibemaks) ning leppetrahv 90 eurot), on ebamõistlikult suur. Kohus jätab VÕS § 41 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda ja kohus rahuldab hageja põhinõude summas 173,97 eurot (263,97 – 90 = 173,97). Kuivõrd hageja ei ole hagiavaldusest nähtuvalt leppetrahvilt viivist arvestanud, on hagejal kostja vastu 88,79 euro suurune viivise nõue. 2(3)

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 262,76 euro (173,97 eurot põhinõue ja 88,79 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 25.01.2016 seisuga) ulatuses, millele lisanduvad alates 26.01.2016 viivised põhinõudelt lepingus sätestatud määras, kuid mitte enam kui 85,18 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~74% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 195 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 144,30 eurot (74% 195 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 144,30 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.