Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
18. märts 2016. a Võru tn. 12, Põlva 63308
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-122084
Tsiviilasi
Plusplus Legal OÜ hagi Jekaterina Ignatjeva vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
1774,80 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Plusplus Legal OÜ, registrikood 12752805, asukoht Jõe 3, Tallinn 10151 Lepinguline esindaja: Triin Linholm, PlusPlus Inkasso OÜ; epost: [email protected] Kostja: J. I. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses ja rahvastikuregistris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
2 (4)
Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta (tl 16). Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadannete vahendusel, teade on avaldatud 28.01.2016. a (tl 47). Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokumendid avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 30.11.2009. a sõlmitud liitumisleping nr 10432856, millest tuleneva nõude on Tele2 Eesti AS loovutanud hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, kokku summas 225 eurot ning õigusabikulude summas 288 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud (tl 44), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna ka õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 288 eurot (tl 16).
3 (4)
PlusPlus Inkasso OÜ poolt Plusplus Legal OÜ-le esitatud arvest nr 63051 (tl 32) nähtub, et esindustasu J. I. kohtumenetluses on 288 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes dokumentide komplekteerimises ja analüüsis ning hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, samuti asjaolu, et tegemist on tüüpilise hagiga, milliseid hageja esindaja esitab kohtutesse massiliselt, peab kohus põhjendatud kuluks õigusabile 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 325 (225+100) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.