lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-2584/5

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-2584/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
889
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-2584

Tsiviilasi

KÜ Uus 9A hagi S.A.i vastu võlgnevuse 660,76 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. veebruari 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Uus 9A määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): KÜ Uus 9A (rk: 80152451), esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja): S.A. (sünd XXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. veebruari 2016 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud KÜ Uus 9A kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.KÜ Uus 9A esitas 17.02.2016 Viru Maakohtule S.A.i vastu hagi korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse 660,76 eurot väljamõistmiseks. Hagis on märgitud kostja elukohaks XXXXXXXXXX.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 18. veebruari 2016 määrusega KÜ Uus 9A hagi S.A.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt puuduvad Rahvastikuregistris andmed S.A.i (sünniaeg XXXX) kohta. 26.11.2014 korteriomandi XXXXXXXX kinkelepingu järgi on kostja elukoht XXX tn XXX, Moskva linn, Vene Föderatsioon. Isik on Vene Föderatsiooni kodanik ja omab välisriigi passi. TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna kostja elukohaks on Vene Föderatsioon, tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades kohtualluvuse sätetest. Lepingu art 21 p 1 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2; § 372 lg 7 ja § 75 lg-te 1, 2 alusel keelduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.KÜ Uus 9A esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. veebruari 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada Viru Maakohut võtma hagiavaldus menetlusse. Kohtukulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud maakohtul alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja (korteriühistu) esitas hagi kostja kui KÜ Uus 9a korteriomaniku ja korteriühistu liikme vastu, kuna kostjal on tekkinud korteriühistu ees võlgnevus talle kuuluva korteriomandi hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Seega hageja nõuded kostja vastu on seotud kostjale Eestis aadressil XXXX kuuluva korteriomandiga. Nii TsMS § 88 kui ka § 86 lg 1 alusel on hagejal õigus esitada hagi kostja korteriomandi asukoha järgsesse kohtusse, s.o Viru Maakohtusse; 2) on kohtu viited Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingule põhjendamatud. Kuna vaidlus puudutab kostja vara, mis asub Eesti territooriumil, ning oma kohustuste mittetäitmist selle vara omanikuna, tuleb juhinduda Eesti õigusnormidest, mh TsMS §-dest 86 ja 88, mille järgi on Viru Maakohtul alus hagi menetlusse võtta ja läbi vaadata;

3) kui hagejal tuleks pöörduda Venemaa kohtusse, oleks see seotud oluliste kuludega, mis ei ole hagejale jõukohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 18.02.2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
5.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna asi ei allu Eesti kohtule. Määruskaebuse esitaja leiab, et TsMS §-st 88 ja § 86 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi EestiVene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Hagiavaldusele lisatud 26.11.2014 sõlmitud lepingust (tl 18) nähtub, et kostjal on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb TsMS §-st 88 või § 86 lg-st 1.
6.Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti rahvastikuregistris puuduvad kostja kohta andmed (tl 10–15). Esitatud lepingu kohaselt elab kostja Venemaal, aadressil XXXX. Seega on maakohus õigesti leidnud, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.
7.Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja