2-15-121733
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-15-121733
Tsiviilasi
PlusPlus Legal OÜ hagi Axxxxxx Lxxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
156,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn) esindaja Triin Linholm, PlusPlus Inkasso OÜ (registrikood 12058513, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Axxxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata, e-post [email protected]) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-15-121733
2-15-121733 ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga 15.10.2009.a liitumislepingu ja 24.03.2010.a lepingulisa (t lk 14, 17-33), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 eesti As esitas kostjale arved (t lk 3443). Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud AS-le Tele2 Eesti teenuste eest nõuetekohaselt. AS Tele2 Eesti loovutas 19.12.2013.a nõude kostja vastu summas 78,25 eurot PlusPlus Baltic OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (t lk 44), kes omakorda loovutas sama nõude edasi PlusPlus Legal OÜ-le (t lk 45). Hageja nõuab kostjalt põhivõlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.3 on sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist hagiavalduse kohaselt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 19.06.2011-08.12.2015, kokku 191,79 eurot 1633 viivituses oldud päeva eest. Hagiavalduses on hageja, tegutsedes heas usus, vähendanud viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 78,25 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 156,50 eurot, millest 78,25 eurot moodustab põhivõlg ja 78,25 eurot 08.12.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 288 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist
2-15-121733 esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 288 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „Esindustasu Axxxxxx Lxxxxxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas ülepaisutatud: tegemist on nn masshagiga, mis ei ole tavapärasest keerukam. Asjaolu, et võlausaldaja on nõude loovutanud ning see on omakorda loovutatud, ei te nõuet samuti tavapärasest keerukamaks. Liiati on menetluskulu hagi nõudest peaaegu kaks korda kõrgem. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulu nõudega samaväärses summas ja mõistab välja 160 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 235 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 160 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.