Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2016. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-16-730
Tsiviilasi
Osaühing Copterline väljakuulutamiseks Kohtuistungil 2. märtsil 2016. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
avaldus
pankroti
Võlgnik: Osaühing Copterline (registrikood 10577723, asukoht Mere pst 20, 10111 Tallinn), juhatuse liige Xxxx (Soome Vabariigi isikukood xxxx, e-post xxxx); juhatuse liikmed kuni 23.10.2015. a Xxxx(IK xxxx, e-post xxxx), Xxxx(IK xxxx, e-post xxxx), Xxxx(IK xxxx, e-post xxxx) Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel (epost [email protected]) Ajutine haldur: Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726, aadress Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post [email protected]).
Resolutsioon
pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Osaühingu Copterline ajutiseks halduriks Indrek
Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada osaühingu Copterline pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku olemasoleva vara väärtus on ca 100 000 eurot. Täiendavalt on notar Tiit Sepp’a deposiidis 74 431,40 eurot, mille võlgnik tasus 14.09.2015. a notari deposiiti seoses Xxxx juhatuse liikme lepingu lõppemisega. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 399 751,86 euro ulatuses, millest ettemaksed piletite eest moodustavad 22 780,33 eurot, maksuvõlg 3 847,96 eurot, kohustused tarnijatele moodustavad 1 167 036,47 eurot. Võlgnik kajastab raamatupidamises kohustusi seoses väljamaksmata töötasudega kokku summas 205 400,88 eurot, võlad aruandvate isikute ees summas 686,22 eurot. Töötasude väljamaksmisel kaasnevad potentsiaalsed riigimaksud summas 74 262,41 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
Võlgniku endised juhatuse liikmed Xxxxja Xxxxon pidanud pankrotiavaldust põhjendamatuks, kuivõrd kohustust Fast Class OY ei saa usutavaks pidada. Endiste juhatuse liikmete hinnangul on võlgniku ainus tegelik kohustus endiste juhatuse liikmete töötasu nõue (tl 70). Kohtu hinnangul on endised juhatuse liikmed jätnud põhjendamatult tähelepanuta PankrS § 93-106 sätestatu. Seadusandja on nõuete esitamiseks ja kaitsmiseks ette näinud erikorra, mistõttu puudub alus jätta pankrot välja kuulutamata põhjusel, et teise võlausaldaja nõuet peetakse alusetuks. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-14-60549 21.10.2015. a määruses leidnud, et nõuete usaldusväärsusele antakse hinnang nõuete tunnustamise hagimenetluses, vaidluses nõuete tunnustamise üle. Võlgniku püsiv maksejõuetus on tekkinud 2015. aasta septembris, mis äriühing lõpetas tegevuse. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku endised juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. 2015. a septembris oli võlgniku omakapital negatiivne ning 07.10.2015. a kuulutati välja võlgniku emaettevõtte FastClass OY pankrot, kellele kuuluvat helikopterit võlgnik oma majandustegevuses kasutas. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 18.01.2016. a, seega kohtu hinnangul hilinemisega ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuseni on viinud äriühingu muutunud majanduslikud tingimused Eestis ja Euroopas, kunagine ärimudel ei toimi enam väikeste mahtude juures. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 lg 1 mõistes ega raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõistes. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud emaettevõtte maksejõuetus ja pankroti väljakuulutamine, mille tulemusena muutus kogu võlgniku tegevus edaspidi võimatuks ning katkes võimalus kasutada majandustegevuses vajalikku kopterit. Seega on käesoleva hetke seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrs § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine. Võlgnik on kandnud kulusid ning arveldanud veel pärast sisulise majandustegevuse lõpetamist, seega tuleb täiendavalt edasises menetluses kontrollida, kas mingite maksetega võis võlgnik kahjustada teiste võlausaldajate huve. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud PankrS § 90 ja § 19 lg 3 alusel endine juhatuse liige Tõnis Lepp. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 18,25 töötunni eest kokku summas 1 460 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 460 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutuste eest 87 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu
taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.