Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming
2-14-57887 11. märts 2016, Narva Tamara Šabarova S D hagi N Z vastu kaasomandi lõpetamiseks N Z vastuhagi S D vastu kulutuste hüvitamise nõudes Hageja põhihagis, kostja vastuhagis: S D (isikukood XXX) S D lepinguline esindaja volikirja alusel: L B (isikukood XXX) Kostja põhihagis, hageja vastuhagis: N Z (isikukood XXX) N Z lepinguline esindaja volikirja alusel: A G (isikukood XXX) 10.03.2016, kohtuistungil
Hagimenetlus Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Tsiviilasi nr 2-14-57887
Pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani.
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-57887 S D hagis N Z vastu kaasomandi lõpetamiseks ning N Z vastuhagis S D vastu kulutuste hüvitamise nõudes. Pooled jõudsid 10.03.2016 kohtuistungil kompromissile, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele kaasomandi lõpetamises ja hüvitise suuruses. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses ning edasikaebamise aja lühendamises. Pooled paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas ja loobuvad edasikaebamise õigusest. Hageja taotleb poole tema poolt menetluses tasutud riigilõivust tagastamist hageja arvelduskontole.
Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-14-57887
Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui N. Z ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku (lühend TMS) § 2 lg 1 p 1 on S. D õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Viru Maakohtu 08.04.2015 määrusega anti N. Z menetlusabi ning vabastati ta riigilõivu summas 275 eurot tasumisest vastuhagi esitamisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Seega on N. Z TsMS § 179 lg 1 alusel kohustus tasuda riigile tasumata jäänud riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 190 lg 7 võib kohus kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus peab võimalikuks ja õiglaseks vabastada N. Z riigile menetluskulude tasumise kohustusest seoses kompromissi sõlmimisega. Samuti kohtul ei ole andmeid, et N. Z varalises seisundis toimuksid muudatused võrreldes ajaga, kui talle oli antud menetlusabi ja ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel. Eesti Vabariigi kanda jääb N. Z menetluskulu riigilõivu näol summas 275 eurot. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja oli menetluses tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb S. D poole riigilõivust tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab tema arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank riigilõivu summas 150 eurot. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-14-57887
Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et lühendavad edasikaebamise tähtaega 5 päevani. Kohtu selgitus Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et kinnistusraamatuseaduse (edaspidi lühend KRS) § 33 lg 1 kohaselt kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine. KRS § 34 lg 1 alusel kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohus selgitab pooltele, et alates 01.01.2015 asub kinnistusosakond Tartu Maakohtus. Kinnistusraamatu kande muutmiseks tuleb N Z pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. Kohus kohtumäärust kinnistusosakonnale ei edasta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.